Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Postitatud: 06 Veebr, 2019 12:10
Paneme esialgu siia...
Kaitseväe hanked nurjuvad üksteise järel. Otsitakse, kes lekitab väärtuslikku siseinfot
Suured kaitseinvesteeringud on järjest probleemide otsa sattnud. Kardetakse monopoli teket. Kaitsevägi otsib samal ajal siseinfo lekitajat. Kaalul on kümned miljonid eurod ja Eesti kaitseväe võimekus.
MIKK SALU
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses on järjest rappa läinud kaks suurt hanget: 30miljoniline hange soomusmasinate ümberehitamiseks ja rohkem kui 20miljoniline hange automaatide ostmiseks Eesti kaitseväele.
Jaanuari alguses tuli teade, et tühistatud on 30 miljoni eurone hange Norrast ostetud soomusmasinate ümberehitamiseks. Natuke aega hiljem algasid jamad automaatide hankega. Võitis ameeriklaste Lewis Machine & Tool Company (LMT) 22 miljoni eurose pakkumisega, ent see vaidlustati riigihangete vaidlustuskomisjonis. Sealt tuligi negatiivne otsus. Venib, et mitte öelda toppab ka kolmas tehing, suurhange 155 mm haubitsatele laskemoona ostmiseks. Eelmise aasta lõpus osteti seetõttu ad hoc (et moona üldse oleks) Soomelt kaheksa miljoni euro eest haubitsate laskemoona, kriitikute kahtlustuse järgi aegumistähtajale lähenevat kraami.
Nii automaatide kui ka soomusmasinate hankega on seotud sama seltskond. Automaatide hanke vaidlustas konkursil teiseks tulnud ameeriklaste Sig Sauer, keda Eestis esindab Bristol Trust OÜ. Selle juht on endine kaitseväelane Ants Põldsam, siinses väikeses kaitsevaldkonna äris tuntud kuju. Bristol Trust tegi pakkumise ka soomusmasinate ümberehitamise hankes.
Automaatide hanke võitjat LMTd esindab Eestis aga Milrem LCM, siinse kaitsetööstuse lipulaev. Soomusmasinate ümberehitamise hankes Milrem formaalselt ei osalenud, kuid sisuliselt ajasid nemad seal osalenud BAE pakkumise asju ja olid allhankijad. BAE oli ka kaitseinvesteeringute keskuse eelistus, aga et nende pakkumine oli teistest palju kallim ja pakkuja polnud valmis hinnas järele andma, jäeti lõpuks kõik pakkujad kõrvale.
Konkurendid muretsevadki, et Milremist on kujunemas kodumaine pisimonopol. „Jah, konkurendid räägivad, aga meie käive on neli miljonit eurot, mis monopol me oleme?“ ütleb Milremi juhataja Ingvar Pärnamäe. Tal on õigus. Suurtest asjadest on Milremi käes küll Pasi soomustransportööride ja Hollandist ostetud lahingumasinate CV9035 hooldus. Need ei tee kedagi monopoliks.
Teisalt on tõsi seegi, et Milrem on kindlasti poliitikas ja kaitseväes paremate sidemetega kui keegi teine Eestis. Firmajuht on endine kaitseministeeriumi asekantsler. Nõukogu liige on Taavi Veskimägi, endine tipp-poliitik ja praegune Eleringi juht. Milremi üritustel ja ettevõtmistel osalevad tihti riigikogu saadikud ja (eks)kaitseministrid. Selle nädala algusest töötab Milremis major Marek Sügis, kes lükkas kaitseväes käima soomusmasinate ümberehitamise projekti, kus Milrem pakkujana osales.
Hiljuti läks Milremi sõsarettevõttesse tööle ka kaitseväe eksjuhataja Riho Terras. Tuleb küll rõhutada, et Terrase töökoht on Milrem Robotics, mitte automaatide hankel võitnud Milrem LCM. Praktikas on kahe Milremi vahel aga tihe side, näiteks soomusmasinate ümberehitamise hankes olid mõlemad ettevõtted BAE pakkumises sees.
Praegu võib Milremi käive olla ainult neli miljonit, aga kaitsevaldkonnas on vaade väga pikaajaline. Kui saad jala ukse vahele, võid mitmekümneks aastaks asendamatu partner olla. Näiteks automaadid: kui esimene hange käis 16 000 relva kohta, siis vähemalt teist sama palju ja võib-olla rohkemgi ostetakse kindlasti juurde. Kümmekonna aasta jooksul võiks automaatidele kuluda üle 70 miljoni euro. Lisame potentsiaalse soomusmasinate ümberehitamise ja paari aasta pärast saabuvate liikursuurtükkide K9 hoolduse, mida Milremil on samuti šanss endale saada.
On aga ka teine pool. Eesti Päevaleht kirjutas natuke rohkem kui nädal tagasi automaatide hankest, et „riigikaitse komisjoni liikmete lauale jõudis kummaline dokument... tekst käsitleb automaatide riigihanget ja loetleb selle võitnud LMT puudujääke“. Komisjoni esimees Hannes Hanso ütleb Ekspressile, et komisjoni liikmed leppisid omavahel kokku sel teemal avalikkusele kommentaare mitte jagada.
Pole aga saladus, et teema tõstis üles ja dokumendi vahendas Madis Milling (Reformierakond). Selle koostaja või vähemalt seal kirjas olnud info allikas oli konkursil teiseks jäänud Ants Põldsami Bristol Trust. Riigikogu komisjoni jõudnud info on niivõrd detailne ja sisaldab nii täpseid kirjeldusi, et jääb mulje, nagu oleks Bristol Trustil oma siseinfoallikas, näiteks keegi automaatide hanke tulemusega rahulolematu kaitseväelane.
Ekspressile keegi „muti“ olemasolu muidugi ei kinnita. Kaitsevägi siiski tunnistab, et käib sisejuurdlus. „Sõjaväepolitsei on alustanud distsiplinaarmenetlust, et selgitada välja, kas ja vajadusel kuidas on kaitseväe-sisene ametkondlik kirjavahetus käsitulirelvade hanke kohta saanud teatavaks isikutele, kellel puudus teadmisvajadus. Ühtegi menetlusalust isikut praegu ei ole,“ kõlab ametlik teade.
Kaitseinvesteeringute keskus kardab kõige rohkem, et kui automaatide hanke 22miljonilise pakkumisega võitnud Milrem ja 27miljonilise pakkumisega teiseks jäänud Bristol Trust omavahel lahingut löövad, võib selle juriidilise sõja võita hoopiski kolmandaks jäänud 45,5miljonilise pakkumise teinud Heckler & Koch.
Kokkuvõttes paistab välja väikese Eesti kaitseväe vana häda – oht ühe tootja või vahendaja lõksu jääda. Milrem loodi omal ajal soomlaste Patria kägistavatest lepingutest pääsemiseks. Praegu aga võib näha märke, et kõrgeid ekskaitseväelasi ja kaitseministeeriumi eksametnikke pungil Milrem on ise jõudmas seisusse, mis konkurente muretsema paneb.
Teisalt on olemas ka kõik-tunnevad-kõiki süsteem. Info lekib mööda sõprade ja ekskolleegide ahelat ning üksikute relvaspetsialistide isiklikel eelistustel on ebaproportsionaalne mõju selle üle, mis relvad või varustus üldse hankeplaanidesse jõuavad. Kuna automaatidega sõdu ei võideta ega kaotata, pole isegi tähtis, mis relvad sõduritele lõpuks jõuavad. Süsteemi vead aga hakkavad mõjutama ka hoopis kallimate ja olulisemate asjade hankimist, olgu selleks laskemoon või rasketehnika.