www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Okt, 2019 18:16

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 9075 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 598, 599, 600, 601, 602, 603, 604, 605  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 10:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Mär, 2014 22:53
Postitusi: 676
Mul mõned küsimused tekkinud siinse arutelu peale.
Miks arvate,et üldse rabas sõdima hakkame? Me võime seal istuda aga miks peaks venelane sinna tulema linnadesse minemise asemel?
CV hanke selgitustes jooksis läbi,et valikus oli Singapuri Bronco (2 või 3) mis sarnane BV-iga sain aru,et ei valitud kauge tootja pärast, sest kardeti varuosade kättasaadavuse probleeme.
Keegi aga ei rääkinud midagi roomikutest mis vähe kestavad.
Küsimus kas Bronco ja BV S10 jmt. uutel lähevad roomikud samuti kiirelt õhtale ja kallima hooldusega kui CV?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 10:25 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 3955
Ka soomlased pole ju otsustanud kergetest roomikmasinatest loobuda. Nasu asemel hangiti sõbrahinnaga Bv206 juurde. Me räägime siinkohal mitmesajast masinast. Saavad ka hakkama.

Siinkohal olen Borjaga igati nõus:
Tsiteeri:
Kui seda mõtet laiendada, siis (minu arust) nii ca 20tk selliseid masinaid võiks Eestis "elus hoida" kohe kindlasti..
Kastist välja mõeldes võiks selline "varu" olla näit kaitseväe ja päästeameti "ühishalduses" - et omamoodi kriisireageerimisreserviks mõlemile (ka kulud pooleks jne)..



Mis puudutab rabades sõdimist:
Tsiteeri:
Miks arvate,et üldse rabas sõdima hakkame? Me võime seal istuda aga miks peaks venelane sinna tulema linnadesse minemise asemel?

Arvestades, et ligikaudu viiendik kuni neljandik Eestist on rabaga kaetud, siis tõenäosus, et seal ka millalgi sõdima hakatakse on äärmiselt kõrge. Venelased võivad vabalt kasutada rabasid, et mingit positsiooni kaitsva üksuse tiivale või lausa seljataha jõuda. Ja samamoodi võiksime ka meie ju teha. Ma saan aru küll, et sellise masinapargi ülalpidamine võib kulukas olla, kuid ma siiralt loodan, et enne nende täielikku ära kaotamist tehakse üks väga põhjalik analüüs. Muidu võime ühel hetkel end avastada püksid rebadel.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 10:38 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Tsiteeri:
Miks arvate,et üldse rabas sõdima hakkame? Me võime seal istuda aga miks peaks venelane sinna tulema linnadesse minemise asemel?


See pole nüüd masina teemaline küsimus, vaid laiem operatiivkunsti küsimus, mida seletaks niipalju kui mul teadmisi jagub. Eks targemad täienda.
Termin "manööversõda" ei tähenda ainult tanke ja IFV-sid, vaid vaid laiemalt võimet liikuda kiiresti avastatud nõrkadest kohtadest läbi ja näiteks piirata vastane sisse. Või sundida ta edasitungi peatama/taganema läbi kotti sattumise ohu loomise. Rõhk on just sellel, et asetada oma tugevus nõrkuse vastu.
Teine võimalus on pidada sellist sarved koos lahingut - selle võidab enamasti ülekaalukam osapool.

Eesti maastikuoludes annavad manöövrivõimet ka jalgrattad. Liigud kiiresti seal, kus vastane ei liigu.

Et venelane kasutab meie kandis asuvates brigaadides "sooliikur" MTLB-d pole sugugi juhuslik. Põhjus selgub, kui vaatate masina erisurvet pinnasele ja videosid, kust neid läbi suudetakse ajada. Neile pannakse praegu peale 30 mm kahuriga BTR-i torne.

See "manöövri" idee peaks hästi selge olema, kui vaadata sakslaste pealetunge 1941 suvel. Nad ei kippunud kuskil ülekaalukate vene tankivägedega mõõtu võtma, vaid eelistasid otsida mõne jalaväediviisi kaitsel, kus oli lahendamata kahe diviisi ühenduskoha teema (tihti olid seal tühikud), sõitsid sealt kiiresti läbi ja jõudsid venelaste operatiivtagalasse, purustades järelvedu, juhtimist ja reserve. Algas paanika ja põgenemine.

Tulles tagasi sohu, siis see, kes soos liigub (sood ja soostunud metsa on meil niiet paha hakkab) ega jää esimesel metsaveoteel kinni saab liikuda seal kus vastane ei liigu. Kui me kõrvutame MTLB läbivuse odava ja soodsa 2-tonnise tendiveoki omaga, siis tundub, et antud eelis jääbki vastasele. Kui kiirus on kriitiline, siis üks sildadeni sisse vajunud veoauto on piisav, et selle välja saamise ja ümbersõiduga pool tundi jamada ja kogu üritus käkkida. Eriti hullud on selles kontekstis veel kuluefektiivsed 1017 mersud (Excelis väga ilus -pane pool rühma üheainsa auto peale) oma topeltrataste ja muidu lahja maastikuvõimega.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 11:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7877
Asukoht: Siilis
Bandwageni sõjalises kasutuses ma ei keskenduks(ki) niivõrd jalaväeveoki rollile - ma näen siin eelkõige kriitilist rolli mängiva sõjamaterjali n-ö "üübermaastikuvõimelist toimetamist" kriitilisse lõiku ja kriitilises ajaraamistikus.. pluss haavatute äravedu muidugi.

Ja veel - mul tekkis ka üks kalambuur..
Et kui Stalinile omistatakse fraasi "pole inimest, pole probleemi", siis kohalike "excelistide" moto näikse olevat "pole varustust, pole probleemi"(-mõelda pole ka vaja).. elu lill mis lill ju :mrgreen:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Viimati muutis Borja, 08 Mai, 2019 14:58, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 11:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1534
Kõik UK Warthogid (Broncod) on juba 2 aastat müügis olnud, aga pole ostjat leidnud. Kuna neid kasutatud Bv206-sid ostetakse peamiselt tsiviili siis nendel on ka järelturuhind olemas, kobedamad diislid lähevad kusagil ca. 20 - 30 000 euro ringis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 12:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Bv-206 ehituslik lahendus on selline, et need kasutavad jõuagregaadina tavapärast sõiduauto/väikeveoki mootorit koos automaatkäigukastiga. Seetõttu on sinna sobiva automootori ja käigukasti asemel panek (originaalis on seal Fordi 3-liitrine V6 mootor ja Mercedese automaatkäigukast) levinud ja küllalt hästi ära leiutatud probleem. Uued tulevad juba tehasest diisliga. Sellest automaatkastist edasi algavad juba masinaspetsiifilised tükid nagu jaotuskast, mis jagab jõudu esimese ja tagumise vaguni vahel ning masinate ninas asuvad ülekanded, mille abil toimub ka roomikute juhtimine ehk pööramine. Ülekanne tagumisse masinasse on kardaanvõlliga. Masin kasutab analoogseid kummiroomikuid nagu ekskavaatorid ja metsatraktorid -need pole remonditavad ja katki minekul või läbi kulumisel tuleb uutega asendada. Ise ma hindaks kulu, milles sisalduks diiselmootori paigaldus koos käigukastiga ning vähemalt kapitaalremonditud vahekast ja sillaülekanded koos kardaanidega kuskil 50-70 tuhat eurot masina peale. Sats roomikuid koos paigaldusega võiks olla kuni 20 tuhat eurot.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 12:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 04 Aug, 2010 13:33
Postitusi: 1534
Kapten enne, kui nn.suitsugranaadi tuppa viskad, tutvud äkki näiteks selle saidiga: https://www.milmacsweden.com/spare-parts


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 12:22 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 9518
Asukoht: Metsas / Ämbris
Fucs kirjutas:
Netis sorides tundus, et usutav Bv roomikute eluiga on pehmel pinnal 5-10 tuhat sõidutundi

Vaatasin ka huvi pärast, mida avalikest andmebaasidest leida on.

Saan aru, et neid roomikuid on erinevat tüüpi.
TTG RT001 (tugevdatud, 238kg/tk); TTG RB001 (tsiviilsõidukitele ehk "track chain for bv206 municipal vehicles", kaaluks on märgitud "ca 200kg/tk") ja TTG RВ002 (standardne, 185kg/tk).
Kõik kolm on Hägglunds OEM: 253 6713-801 vastavad, kuid mõeldud kasutamiseks erinevatesse tingimustesse.

Hiina "RubTrack" pakub kahte varianti.
"Aggressive type" (see peaks olema siis TTG RT001) ja "Lightweight Type" (see peaks olema TTG RВ002)
Hindasid juures ei ole.
Garantiiks on mõlemal "18months/2,000 normal operating hours".

Hiina Aoyu ISO9001: 2000 sertfitseeritud roomik maksab 2200USD (1964 EUR). Mis tüübiga tegemist kirjas ei ole (ilmselt TTG RB001)

* Neid Hiina odavasju on veel ja enamusel on garantiiks 1 aasta (aga on ka Warranty: Guarantee 6 months or 500 working hours).
Töötundide garantiiks on alates 500 kuni 2200.
On ainult "Natural Rubber / Synthetic Rubber" (215 kg/roomik), aga on ka "Rubber track - kevlar" ja "BV206 rubber track is used in Bv206 Allterrain Carrier, which is made with Kevlar and iron." Seega väga erinevaid.

MilMac Sweden pakub ühte varianti "Trelleborg Track Häggo Nr: 253 6122-801"
Hinnaks: 32 000 SEK (2 983 EUR) per roomik. Ilmselt (?) on tegu kas TTG RB001 (tsiviil), või TTG RВ002 (standardne) roomikuga.

TopTruck AB Sweden pakub TTG RB001 (tsiviilkasutusse) roomikuid hinnaga 2 590 euro/roomik (tootja Benalu), ning TTG RB002 roomikuid (hinda ei ole).
Garantii tingimusi ka kuskil kirjas ei ole.

LJACKSON AND CO LTD. (EX ARMY UK) varuosade lehelt leidsin müüdavate kasutatud roomikute tagant sellise huvitava reklaamlausungi: "Part Description: Low Use - Used Tracks (under 10,000kms)" :shock:

Pakkujaid ja tootjaid on veel (nt. "Diehl Defence" või "DEKK Ruber"), aga nende avalikest allikatest ei leia ei hindu ega toodete garantiitingimusi. :cry:

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 12:30 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Garantiiaeg ja tegelik eluiga on mõnevõrra erinevad - hiina asjade puhul mõistagi on see ka tugevalt "juhtumipõhine". Kui sa võtad mugavusteenuse "kõik olgu garanteeritud", siis mõistagi on see kallis ja oma meelerahu huvides vahetadki neid vähe kulunud roomikuid 18 kuu takka.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 13:18 
Foorumil
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 15972
Asukoht: Viljandimaa
nimetu kirjutas:
Arvestades, et ligikaudu viiendik kuni neljandik Eestist on rabaga kaetud, siis tõenäosus, et seal ka millalgi sõdima hakatakse on äärmiselt kõrge.
Märgala tähenduses oli kunagi väga ammu viiendik või neljandik: http://www.eestiloodus.ee/artikkel1350_1346.html

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 13:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Oluline on siin meeles pidada - meie maastikul saab "soomusmanööver" olla ka läbi raskesti läbitava ala. Kuskil põlvini vees keegi positsioone ei tee ja seal pikemalt kükitada ei viitsi, st just seal võib olla nõrkus, kustkaudu tuleb rünnata. Kuiv kruusatee metsavahel on aga iga vastase jaoks identifitseeritud kui ohtlik suund ja sealtkaudu rünnates saate tina kindlalt kilodena vastu. Mina isiklikult olen valmis 10-minutise võidutulistamise vahetama iga kell tunniajase sumpamise vastu, mis võimaldab eesmärgile jõuda ühegi pauguta.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 21:51 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 190
Kapten Trumm kirjutas:
Enne kui üldistama ja järgjekordse argumentum ad hominem teemaga tegelema hakata, tahaks ikka vastust, mismoodi Bv-206 sõidukilomeeter on MTLB omast 6-7 korda kallim. Seda oled sa siin ise kirjutanud, et MTLB hinnati tendiveokist 15 korda kallimaks. Lähtekoht on sama - liikumisvõimeliste masinate laoplats. Niipalju ma juba uurisin, et kütusekulu on neil sama (umbes 1 liiter 1 km peale).

Kui teemaks tõusis 122mm haubitsate ostmine oli kaalumisel Rootsist MTLB soetamine. Analüüs, mis tehti, võrdles MTLB ja 7 tonnise kandejõuga MAN 4520 tüüpi veokit. 122mm haubitsate kontekstis on see igati asjakohane võrdlus.
BV206 võrdluses me räägime 2 tonnise kandejõuga Unimogist. Räägime sellepärast 2 tonnisest, et see on asjakohane võrdlus BV206 kontekstis. 7 tonnine ei ole asjakohane võrdlus. Oluline vahe.
Tood välja, et MTLB ja BV206 kütuse kulu on sama. Tõsilugu, enam-vähem sama. Sa ei eksi. Mõne tavakodanikust profaani puhul võiks ju leppida, et ainus, mida sõidukilomeetri hinna arvutamisel vaadata on kütuse kulu, kuid Sinu teadmiste pagasiga eeldaksin, et kasutaksid siiski sõidukilomeetri hinnast ja ülalpidamisest rääkides lisaks kütusekulule näiteks järgmisi mõisteid:
• hooldus
• hooajaline tehnohooldus
• igapäevane tehnohooldus
• tehnohooldus nr 1 ja 2 jne
• ülevaatus
• jooksev remont
• varuosad
• varuosade hind
• varuosa ladu
• varuosade saadavus
• kasutusressurss
• konserveerimine
• ladustamine
• ladustamisalad
• remonditöökojad
• remonditunni maksumus
• töötundide arv
• rikete arv
• sagedus
• utiliseerimine
• jätka ise …
Kogu selle loetelu kõrval on kütuse kulu kõrvalise tähtsusega tegur. Kütuse kulu on oluline tegur kui sõidad aastas kümneid tuhandeid kilomeetreid. See, kas militaarsõidukite puhul kulub aastas kütusele 1000 eurot või 1100 eurot, on kõikide muude kulude kõrval praktiliselt tähtsusetu. Roomiktehnika aastased läbisõidud on väiksed, kogukulu samas suur.
Kapten Trumm kirjutas:
Bv-206 on täna 24 armee relvastuses, sh ka USA armees. Mingi põhjus (peale liigse raha kaitse-eelarves) peab äkki olema? Sakslased pidasid vajalikuks isegi seda soomustada.

Miks BV206 mitmetes riikides kasutatakse – täpselt ei tea, äkki sellepärast, et nad on ülihea läbivusega. Negatiivse külje peal on nende ääretult kõrged ülalpidamiskulud. Kas läbivus on ainus argument valiku tegemisel? See oleks ikka äärmiselt lihtsustatud lähenemine, kui ainult läbivust vaadata.
Kapten Trumm kirjutas:
Mingist rabakompaniist pole ma rääkinud.

Rabakompaniist pole sa rääkinud, kuid mis üksusest me räägime? Pataljonist? Brigaadist? Kogu kaitseväest? Ka kogu kaitseväe saab panna BV206 sõitma, kuid siis ei ole selle suurus enam 25 000. Sel juhul oleks väiksem. Samas parema läbivusega. Kas väiksem ja parema läbivusega on sama hea kui suurem ja veokitel liikuv vägi? See ongi planeerimise tuum ja olemus. Kuidas piiratud ressurssidega saada võimalikult hea tulemus.
Kapten Trumm kirjutas:
Küll aga jäi silma, et igal pool hoiatati masinate hoidmise eest päikese käes, mis omab märkimisväärset roomiku eluiga vähendavat efekti.

Kus seisab valdav osa tehnikast? Hoiuplatsidel. Kas nad võiksid seista varjualuste all? Ikka võiksid. Kas varjualuste ehitamine maksab? Maksab. Kas raha on? Ei, selle jaoks ei ole. Kellele kurdad? Kas saaks äkki kaitse-eelarve sees raha ümber suunata varjualuste peale ja BV206 ülalpidamiskulude maksmiseks. Ikka saab. Suuname raha ümber ja samal hetkel tuleb valida, et mis jääb tegemata praegusest plaanist. Mis see oleks? Miinijahtijad? Just hiljuti arutlesime täiendavate sissijagude vajaduse üle. Ka seda soovitati teha miinijahtijate arvelt. Kumb siis oleks olulisem, et kas kõigepealt BV206 koos varjualustega või hoopis sissijaod? Äkki hoopis rannakaitse, keskmaa või kolmas brigaad? Äkki hoopis midagi muud? Keeruline lugu.
Kui BV206 valikut teha ainult läbivuse aspektist, siis poleks mingit küsimustki, igaljuhul võtta kohe kasutusele. Ilmselt mõistad isegi, et läbivus on vaid üks paljudest kategooriatest mida vaadatakse. Süsteemne analüüs, hoolikas kaalumine, kõigi aspektide arvestamine, läbimõeldud otsused, järkjärguline tegutsemine. Mulle tundub, et sel viisil saab parema tulemuse, kui et ainult läbivuse põhjal kohe otsus ära teha.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 08 Mai, 2019 22:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17229
Tsiteeri:
Kui teemaks tõusis 122mm haubitsate ostmine oli kaalumisel Rootsist MTLB soetamine


Lihtsalt märkusena- 100 mm tankitõrje "Rapiri" vedukiks oli nimelt kuulipildujatorniga MTLB. IMHO igati asine valik võrreldes veoautoga.(on olnud juhust osaleda selle koosluse toimetamistes)

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Mai, 2019 9:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26729
Tsiteeri:
Kui teemaks tõusis 122mm haubitsate ostmine oli kaalumisel Rootsist MTLB soetamine. Analüüs, mis tehti, võrdles MTLB ja 7 tonnise kandejõuga MAN 4520 tüüpi veokit. 122mm haubitsate kontekstis on see igati asjakohane võrdlus.


Ma ei kahtle, et su Exceli-matemaatika on õige ja teatud (kõrgepoolse) usaldusväärsusega. Ma lihtsalt kahtlen selles, et sa ei taipa, mis tagajärjed sel matal lahinguväljal olla võivad.

Vahelepõige MTLB teemal.

Olen juhtumisi näinud, kui enamvähem terve suurtükipatarei ühel Kevadtormil ühe talu (näiliselt siledal) karjamaal istus sildade peal kinni, antud oludes oleks MTLB ilmselt korra ainult nuusanud. Neid käis sealt päästmas terve mehhaniseeritud pioneerikompanii ja pärast siluti seda karjamaad ka omajagu.

Lihtsalt ei ole nii, et viime praktiliselt kogu veokipargi selle peale, mille aastakulu Excelis madalam on. Meie puhul tähendab see lahingutegevuse suurt sõltuvust teedest (ka Pasi pole eriline maastikupill), mis muudab kogu tegevuse ette aimatavaks. Samas nt roomikute peal vastasel on meie maastikul jällegi parem valikuvabadus, tahame tuleme maanteed mööda, tahame, tuleme mööda kevadist metsasihti (kus ükski Unimog ei sõida enam), tahame tuleme üle jõe ja soiste kallaste - meil jääb üle ainult (peamiselt jala) reageerida. Initsiatiiv satub sedasi vastasele. Pikemaks lahingutegevuseks ilma autodeta aga pole me kohe kuidagi valmis. Lõpeb see 2 DOS-i otsa, mis kaasas kanda jõutakse ja ongi finito.

Odavamate ja rohkemaaarvuliste veokite eelistamine on rahuaja kontekstis ja majanduslikult muidugi ainuõige - lihtsalt ma pole eriti kindel, et "päriselt" näeb asi välja sellises harjumuspärases Kevadtormi rutiinis. Meie võiduvõimalused määrab ikkagi võime tulla toime igasugustes oludes ja olla vastasest kiiremad, leidlikumad ja paindlikumad. Kui selle määrab põhiliselt ära ratasveoki läbivus ja meeste turjade kandevõime, siis selle rakendamisel paistab teatud piiranguid. Loomulikult on änks teha kord 5a takka RÕK-il mõni 10 km rännak jalgsi, aga noh kui sellist liikumist on juba 5 päeva järjest olnud, siis võib karta et selle meestekarja võitlusvõimest suuremat alles pole.

Minul oli mitte väga ammu operatsioon (õppusel muidugi), kus käisin eelmisel õhtul ratasmasinaga maastikuluurel ja tundus, et on kõik OK. Seda ma ei suutnud ette näha, et sama sitast metsavaheteed liigub öösel läbi terve eemalduv eesmine kompanii ja kui ma esimese valgusega oma kolonniga sinna keerasin, ei uskunud ma oma silmi, sest teest oli järgi 2 sügavat porist roobast, vesi põhjas. Ja tagasi minna enam ei saanud. Mis ma veel teha jõudsin, oli viskuda autojuhi gaasipõlve peale, et pane nüüd mees põhja, et me päris ristmikule siia ei hanguks. Õnneks olid mulle juurde antud BTR-id (kujutan ette, mis kisa puhkeb nende masinate kulude teemal kohe....), õnneks on mul natuke kogemust ja õnneks polnud vahemaa pikk - jooksime niiet veremaitse suus, vintsisime omi masinaid välja ja saame hakkama. Ja õnneks polnud vastasel õhutoetust ja nad polnud taibanud luuret ette saata, sest muidu oleks see tsirkus seal saanud tina ka veel niiet aitab. Tegelikult päeva seal need BTR-id päästsidki, kuigi ka nende läbivus sai tõsiselt proovile pandud.

Tsiteeri:
Kui BV206 valikut teha ainult läbivuse aspektist, siis poleks mingit küsimustki, igaljuhul võtta kohe kasutusele. Ilmselt mõistad isegi, et läbivus on vaid üks paljudest kategooriatest mida vaadatakse. Süsteemne analüüs, hoolikas kaalumine, kõigi aspektide arvestamine, läbimõeldud otsused, järkjärguline tegutsemine. Mulle tundub, et sel viisil saab parema tulemuse, kui et ainult läbivuse põhjal kohe otsus ära teha


Mina ütlen lihtsalt "põllult" mätta otsast, et üksuses on lausa soovitavad eri omadustega transpordivahendid, mis võimaldavad paremini lahendada ette tulevaid erinevaid olukordi. Ratasveoauto on siiski taktikaliselt kaunis piiratud kasutusega ja tegelikult pole neid väiksemaid Unimoge sugugi mitte igale poole andagi - sõidame endiselt ju logistiliste veoautodega, mis on ette nähtud tagalavedusid tegema, mitte mülkaid pidi ronima. Mul on kogemata C-kati load kah ja olen nendega ise roolis küllalt roninud ja kujutan täitsa elavalt ette, mida saab ja mida mitte. Ja mida saaksin näiteks ATV, BTR-i või Bv-ga rohkem või paremini teha. Lõputu konfliktolukord vist?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
PostitusPostitatud: 09 Mai, 2019 11:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Nov, 2016 12:33
Postitusi: 190
Kapten Trumm kirjutas:
Tsiteeri:
Kui teemaks tõusis 122mm haubitsate ostmine oli kaalumisel Rootsist MTLB soetamine. Analüüs, mis tehti, võrdles MTLB ja 7 tonnise kandejõuga MAN 4520 tüüpi veokit. 122mm haubitsate kontekstis on see igati asjakohane võrdlus.


Ma ei kahtle, et su Exceli-matemaatika on õige ja teatud (kõrgepoolse) usaldusväärsusega. Ma lihtsalt kahtlen selles, et sa ei taipa, mis tagajärjed sel matal lahinguväljal olla võivad.

Olen juhtumisi näinud, kui enamvähem terve suurtükipatarei ühel Kevadtormil ühe talu (näiliselt siledal) karjamaal istus sildade peal kinni, antud oludes oleks MTLB ilmselt korra ainult nuusanud. Neid käis sealt päästmas terve mehhaniseeritud pioneerikompanii ja pärast siluti seda karjamaad ka omajagu.


Huvitava kokkusattumusena olen juhtumisi näinud sama situatsiooni ka ise. Võibolla oli tegemist sama korraga, kuigi kahtlen. Õigupoolest olen näinud isegi rohkem kui korra. Lisaks ühe korra olen ka suutnud ise sohu masina kinni sõita. Masin oli päris hea läbivusega, seetõttu jõudsin päris kaugele sohu. Oleks kehvema läbivusega, oleks lihtsamini kättesaanud :twisted:

Kapten Trumm kirjutas:
Lihtsalt ei ole nii, et viime praktiliselt kogu veokipargi selle peale, mille aastakulu Excelis madalam on.


Sõnastan sinu väite ümber - eesmärk on leida parim võimalik lahend, mis on kombinatsioon erinevatest kriteeriumitest. Madalad kulud on ainult üks osa valemist. Olulise kaaluga on tulejõud, kaitstus, mobiilsus. Platvormide valikul hinnatakse veel mitmeid muidki aspekte. Poliitilist mõju, sõjalist, majanduslikku, sotisaalset, taristut, jne. Rahalise külje pealt soetushind ja ülalpidamiskulud, kõigi oma kümnete detailidega.

Tsiteeri:
Mina ütlen lihtsalt "põllult" mätta otsast, et üksuses on lausa soovitavad eri omadustega transpordivahendid, mis võimaldavad paremini lahendada ette tulevaid erinevaid olukordi. Ratasveoauto on siiski taktikaliselt kaunis piiratud kasutusega ja tegelikult pole neid väiksemaid Unimoge sugugi mitte igale poole andagi - sõidame endiselt ju logistiliste veoautodega, mis on ette nähtud tagalavedusid tegema, mitte mülkaid pidi ronima. Mul on kogemata C-kati load kah ja olen nendega ise roolis küllalt roninud ja kujutan täitsa elavalt ette, mida saab ja mida mitte. Ja mida saaksin näiteks ATV, BTR-i või Bv-ga rohkem või paremini teha. Lõputu konfliktolukord vist?


Vaat mis välja tuleb, mul samuti C-kat olemas. Sellist lööki allapoole vööd vist poleks oodanud, või mis?

Aga jah, väitega, et mida suurem ja rohkemate valikutega tööriistakast, seda erinevamaid töid saab teha ja olukordi lahendada olen päri. Ilmselt oled päri ka väitega, et suur ja hästi varustatud tööriistakasti kõhna rahakotiga päris igale töömehele osta ei jõu, kuigi kõik tahaksid ja kõik vajaksid. Lõputu konfliktiolukord vist?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 9075 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 598, 599, 600, 601, 602, 603, 604, 605  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt