611. leht 676-st

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 24 Nov, 2019 16:32
Postitas nimetu
Arvestades, et Eesti peab liitlaste tulemiseni kuni 30 päeva vastu pidama, siis suuremad laskemoonavarud on praktiliselt kohustuslikud. Kohe kindlasti ei ole see koht, kust saaks raha kokku hoida. Lisaks on niikuinii vaja väljaõppeks teatavat kogust varuks. Osa sellest kraamist lastakse 10-20 aasta jooksul lihtsalt ära.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 24 Nov, 2019 19:09
Postitas Viiskümmend
Suurte laskemoonavarude loomine ning hoidmine on keeruline sellepärast, et laskemoon on seistes aeguv kaup ning sellist kohe-kohe hapuks minevat või ka suht uut aga mitu korda laost sisse-välja käinud moona (stabiilse säilitusrežiimi korduv rikkumine) saab ikka ka praegu ju poolmuidu. :roll:

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 24 Nov, 2019 19:33
Postitas nimetu
Suurte laskemoonavarude loomine ning hoidmine on keeruline sellepärast, et laskemoon on seistes aeguv kaup ning sellist kohe-kohe hapuks minevat või ka suht uut aga mitu korda laost sisse-välja käinud moona (stabiilse säilitusrežiimi korduv rikkumine) saab ikka ka praegu ju poolmuidu. :roll:
Kellelgi pole enam selliseid varusid. Moon, mis kohe-kohe hakkab hapuks minema, peaks olema hangitud kusagil 90-ndatel või 2000-ndate algul. Nagu me teame, siis peale NL kokkuvarisemist on pigem kõike kokku tõmmatud, mitte juurde hangitud. Külma sõja aegsed varud on läbi ja uusi pole loodud.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 24 Nov, 2019 20:04
Postitas Harald Hirmus
Siinseid kommentaare lugedes tundub, et kogu NATO peale USA elab moona osas peost-suhu. Poleks arvanud, et asjaolud nii hullud on, kui asi tõsi on.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 24 Nov, 2019 21:40
Postitas Viiskümmend
Ülejääkmoona tekib ka siis, kui kusagil relvasüsteem maha võetakse, samuti paisatakse odavmüüki missioonipiirkonda viidud ja sealt tagasitoodud moon.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 25 Nov, 2019 9:40
Postitas Kapten Trumm
Kui 1994 N.armee kolis ära Poolast ja Saksamaalt, oli ärasaadetavat laskemoona ca 2 tonni iga äraviidava isikkoosseisu inimese kohta.
Kui see lugeda käsirelvade moonaks, oleks see 1000 DOS-i näkku.
Kui arvestada see 122 mm suurtükimürskudeks, siis 25 tuhat pauku relva kohta ehk 400 DOS-i relva kohta.
Ja loomulikult polnud need kogu varud, vaid need, mis vägedel käes oli.
Selliste suurusjärkudega opereeris siis meie tore idanaaber külma sõja lõpus.
Kuskilt kuuldud jutt, et 30 päeva oli vägedel käes, 30 päeva oli tagalas rindest ohutus kauguses ladudes ja kui paistis selle moona kulutamine, oleks pandud vabrikud kolmes vahetuses huugama, näib nende arvude taustal päris tõepärane.

DDR-is olnud ca 2000-st suurtükisüsteemist ja nende tohututest moonavirnadest oleme ka meie tänaseks osa saanud. Need Soomest tulnud D-30'd ja nende üles vuntsitud laskemoon peaks olema pärit samast kohast.
Kellelgi pole enam selliseid varusid. Moon, mis kohe-kohe hakkab hapuks minema, peaks olema hangitud kusagil 90-ndatel või 2000-ndate algul
Soomest tulnud D-30 moon oli palju vanem ja plahvatab küll. Lihtsalt saadud moon tehti korda.
Probleem on selles, et läänes on fukujama-ajastul mindud mugavuse teed - moona ostetakse parasjagu nii vähe, et sellest kõik või enamuse jõuab väljaõppega ära kulutada - siis ei teki mingeid lisakulusid utiliseerimise või vana moona rekonditsioneerimisega.

Küsimuse vastus muidugi oleneb ka, mis moonaga on tegu. Padrunid, mürsud ja miinid (nii MP kui maamiinid) säilivad päris kaua. Rakettrelvad mitte (eelkõige viskelaengu ebastabiilseks mineku tõttu). Kui moon on ports trotüüli malmist hermeetilise kesta sees, siis säilib see sajandeid, kui kest korras on. Aegub seal vaid sütik.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 25 Nov, 2019 9:48
Postitas Kapten Trumm
See liitlastelt moona saamine on mingi illusioon, isegi jänkidel ei ole Euroopas mingeid varusid, millest jagada. Soomlastel võibolla on vananevad 122 ja 152 mm kildmoona, kuid näiteks sedasama 155 mm tehakse enda tarbeks ja ka SA varudesse. See, et EKJ kord sai soomlastelt laenuks mõned lasukomplektid, ilma milleta oleks ähvardanud väljaõpe seisma jääda, ei ole mingi normaalne olukord ja paljudel Euroopa liitlastel on kaudtuld nii vähe, et seal ei olegi mingeid varusid. SA varudest rääkides hakkab mõistlik kaudtule varu peale 10 lahingkomplektist, muidugi kõik torud ei lase iga päev, kuid see varu on vajalik, et suurema madina korral mõned nädalad tihedat andmist vastu pidada. Kui homme oleks kriis, siis praktiliselt oleks esimesed suuremad laskemoonavarud USA Euroopa vägede käes, ja need on siis vaja paari-kolme tuhande kilomeetri kauguselt rongiga kohale loksutada. Kaudtule laskemoona puhul räägitakse suurusjärkudest euroalus ja merekonteiner. Seega on igati mõistlik EKJ praktika tekitada kohapeale piisavad laskemoonavarud.
Peale vägevate relvade on ka oluline, et neist isukalt lasta saab (idanaaber meid isukalt kindlasti laseb). Seepärast on vägevatest TTA-dest isegi olulisem see, et need relvad ka 27ndal päeval töötavad ja laskemoona piisavalt alles on.
SA varudest rääkides hakkab mõistlik kaudtule varu peale 10 lahingkomplektist
Oi oi oi, seda on ikka imevähe :oops:
D-30 puhul peaks see olema pataljoni (18 relva) peale vaid 10 800 lasku.
Lihtsalt võrdluseks - meie "tore" idanaaber lahingutes Saaremaal Sõrves 1944 kasutas kaitse läbimurdmiseks ühe korraga ca 2 tunniseks suurtükiväe ettevalmistustuleks ära ca 70 000 lasku. Umbes analoogseid asju kogeti ümbruskonnas ka mujal, sh soomlaste poolt Jätkusõjas. Lihtsalt murdepunkti lahingutes on moonakulu ikka mitu DOS-i päevas.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 25 Nov, 2019 11:31
Postitas nimetu
D-30 puhul peaks see olema pataljoni (18 relva) peale vaid 10 800 lasku.
Ma arvan, et sa hoopis alahindad DOS-ide suurust. Pelgalt üks 122 mm lahingkomplekt (mitte DOS!) on 80 lasku.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 25 Nov, 2019 11:53
Postitas Kapten Trumm
Vahet pole, kas 10 lahingukomplekti või 10 DOS-i, mingiks "varuks" pidada seda arvu on kõva liialdus.
Raskuspunktis kulub see moon 1-2 päevaga ära.
Sa ise ei oleks väga vaimustuses sõtta minekust nt 1500 padruniga?

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 25 Nov, 2019 13:06
Postitas nimetu
Selle vastu ma ei vaidle, et suurtükimoona kulu hinnatakse alati liiga madalalt. See on juba korduvalt ajaloos tõestust saanud. Ma lihtsalt märkasin, et see arv mis sa pakkusid ei ole päris see, mida ma olen harjunud nägema.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 25 Nov, 2019 20:07
Postitas tommy
Lahingumoon vananeb täpselt samamoodi, kui kõik muu. 40-aasta pärast kujutab su kunagine mürsuladu vaid suurt, utiliseerimisega seotud kuluhunnikut.
Mis Venemaal või Ukrainas aeg-ajalt ka iselikvideeruvad..
Mitte ilmaasjata ei osta ukrainlased, kelledele nõuka-ajast jäid koletud tagavarad, nüüd endale tootjatelt uusi 152-mm. suurtükimürske.
Ja kõike muudki.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 25 Nov, 2019 22:19
Postitas Viiskümmend
Rootsi FMV tegi nii aasta tagasi oma külma sõja aegse miinipildujalaskemoona tagavarale nende uuesti täitmise hanke. Kuna pakkujatelt nõuti miski rootsikeelse KV sisemääruse tundmist tuli seal lõpuks ainult üks pakkumine, oma teiselt planeedilt hindadega, aga ikkagi on see taaskasutus ja hea näide nende suurte külma sõja reservide heaperemehelikust hoidmisest nii täna, kui tulevikus. Aegunud moon ei ole alati probleem, vaid ka uus võimalus.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 25 Nov, 2019 23:15
Postitas gorilla
tommy kirjutas:Lahingumoon vananeb täpselt samamoodi, kui kõik muu. 40-aasta pärast kujutab su kunagine mürsuladu vaid suurt, utiliseerimisega seotud kuluhunnikut.
Mis Venemaal või Ukrainas aeg-ajalt ka iselikvideeruvad..
Mitte ilmaasjata ei osta ukrainlased, kelledele nõuka-ajast jäid koletud tagavarad, nüüd endale tootjatelt uusi 152-mm. suurtükimürske.
Ja kõike muudki.
Küll sul on ikka koletud mõtted. Tavalise NATO 155mm kildmürsu korpus on lihtsalt treitud terasdetail.
Lõhkeainet ei ole vaja sinna sisse üldse toppida kui on plaanis seda inimpõlve või rohkem SA reservis hoida.
Mürskude sütikid on nagunii eraldi teema- tavaline kontakt, mingi elektrooniline: proximity/airburst
Pilt

või ; kursikorrektuuriga

Pilt

Sütikud keeratakse minu teada suurtükiväes enne laskmist mürsule peale. Mind võib parandada.
Mürsukesta võib plastikuga täita enne laskmist ka KL Noorkotkas, Lotta või suvaline KV ametnik.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 26 Nov, 2019 8:05
Postitas TTA
gorilla kirjutas:
Sütikud keeratakse minu teada suurtükiväes enne laskmist mürsule peale. Mind võib parandada.
Mürsukesta võib plastikuga täita enne laskmist ka KL Noorkotkas, Lotta või suvaline KV ametnik.
Oleneb moonatüübist täiesti. Osadel kaliibritel tuleb mürsk/miin sütikuga, osadel saab eraldi peale keerata. Mürsukesta enne laskmist lõhkeainega täitmine? See on selline trummilik fantaasia pigem. Vb tehti seda kuskil 1942 Leningradi piiramisrõngas, kuid muidu mulle sellist praktikat teada pole.

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le

Postitatud: 26 Nov, 2019 9:13
Postitas Kapten Trumm
tommy kirjutas:Lahingumoon vananeb täpselt samamoodi, kui kõik muu. 40-aasta pärast kujutab su kunagine mürsuladu vaid suurt, utiliseerimisega seotud kuluhunnikut.
Mis Venemaal või Ukrainas aeg-ajalt ka iselikvideeruvad..
Mitte ilmaasjata ei osta ukrainlased, kelledele nõuka-ajast jäid koletud tagavarad, nüüd endale tootjatelt uusi 152-mm. suurtükimürske.
Ja kõike muudki.
Siin võiks veits hoogu pidada "kappamisega teadmatuse territooriumil".
Ära vananevad sütikud ja viskelaengud. Need tuleb aeg-ajalt uued osta (eriti sütikud, mis sisaldavad ebastabiilseid elemente).
Mürsk ise, eriti kui on tegemist vanakooli trotüüliga täidetud malmist bolvankaga, võib ainult pindmiselt roostetada sedavõrd, et seda ei saa kasutada.

Ukrainas ja Venes plahvatavad need moonalaod suurtükimürskude vananemist tingitud põhjusel küll viimases järjekorras. Pigem on põhjuseks, et neid hoitakse suvalistes tingimustes (ka Eestis hoiti moonakaste omal ajal lageda taeva all muldvallide vahel) - äike, kulupõlengud, lapsed, vene sabotöörid jne. Kui laos on rakettrelvastust, siis pigem on isetekkeliste tulekahjude põhjus tahkekütuse rakettmootorite vanumine. Sütikuta suurtükimürsu plahvatus niisama on küll tõenäosuselt viimaste hulgas.