Karjäärimudel Eesti Kaitseväes

Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Karjäärimudel Eesti Kaitseväes

Postitus Postitas Dr.Sci »

Asjatundmatu küsimus - Saan ma õigesti aru et kaitseväe ohvitseri karjäär on ette kirjutatud nii et teed oma tagumikutunnid ja kodutööd ära ja kella kukkudes ongi järgmine auaste garanteeritud (kui keegi kuskilt musta plekki ei leia)? Mitte et auaste antakse siis kui on koht vabanenud ja aste antakse parimale kandidaadile?
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ma võiks ju seda teemat siin arendada aga HEREM & PALM tahavad ise selle pääle ka kindlasti autoriteetselt vastata - niiet ma jään ka siis pigem ootele :wink:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
mart2
Liige
Postitusi: 5085
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas mart2 »

Dr.Sci kirjutas:Asjatundmatu küsimus - Saan ma õigesti aru et kaitseväe ohvitseri karjäär on ette kirjutatud nii et teed oma tagumikutunnid ja kodutööd ära ja kella kukkudes ongi järgmine auaste garanteeritud (kui keegi kuskilt musta plekki ei leia)? Mitte et auaste antakse siis kui on koht vabanenud ja aste antakse parimale kandidaadile?
Auastme saamiseks on vaja päris mitut asja korraga - vastavat haridust, vastavat kogemust, auastmele vastavat ametikohta ning üldjuhul ka juhtkonna nägemust kandidaadi võimalikust arengust. Meil on piisavalt inimesi, kes teenivad hetkel või on ka läinud pensionile tegelikust auastmest kõrgemal ametikohal, kuid uus auaste jäi saamata seoses hariduse puudumisega. Ja ega isegi matemaatiliselt ei jagu kõigile Sõjakooli lõpetajatele kolonelide ja kindralite koht.

Doktorihärra teab vist, et mitte igaüks ei saa peainseneriks või Tehnikaülikooli professoriks ainult tiksutud aastate eest. Kaitseväes on sama.
Lihtsalt imestan, miks Borja sellele vastamisest kõva häälse teatega keeldus? Nii on igas riigis ja kogu aeg olnud. Kas oletab mingit salakavalat poliitikute vandenõu?
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Dr.Sci »

mart2 kirjutas:
Dr.Sci kirjutas:
Doktorihärra teab vist, et mitte igaüks ei saa peainseneriks või Tehnikaülikooli professoriks ainult tiksutud aastate eest. Kaitseväes on sama.
Lihtsalt imestan, miks Borja sellele vastamisest kõva häälse teatega keeldus? Nii on igas riigis ja kogu aeg olnud. Kas oletab mingit salakavalat poliitikute vandenõu?
Tsiviilelus on: professor = ametikoht, dr/mag/bak = haridustase(auaste). Esimest antakse siis kui teine on vastaval tasemel ja koht on vaba. Teist omakorda - läbi õpingute - ja see ei taga töökohta.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Veiko Palm »

Dr.Sci kirjutas:Asjatundmatu küsimus - Saan ma õigesti aru et kaitseväe ohvitseri karjäär on ette kirjutatud nii et teed oma tagumikutunnid ja kodutööd ära ja kella kukkudes ongi järgmine auaste garanteeritud (kui keegi kuskilt musta plekki ei leia)? Mitte et auaste antakse siis kui on koht vabanenud ja aste antakse parimale kandidaadile?
No kuulge, mis küsimus see selline on? Kuidas saab üleüldse küsida küsimust, kus on antud kaks teineteist välistavat varianti?

Kui aga nö päris ausalt rääkida, siis kõikides sõjavägedes on teatud tasemeni järgmine auaste (ehk ametikoht) "garanteeritud". Ja räägin ennekõike ohvitseridest. Me ju tahame, et inimesed teeniksid meil natuke kauem, kui paar aastat või mis? Ja palun seda lauset mitte valesti tõlgendada (sõjaväelase elukutse on lihtsalt erinev, kui nt õpetaja oma). Väga tinglikult öeldes on iga sõjakooli lõpetaja potentsiaalne kaitseväe juhataja, seega peab inimesi proovile panema ja selgitama välja nende võimed. Samuti on vajalik, et inimesed saaksid võimalikult laia kogemusbaasi ja see tähendab nii uusi ülesandeid, kui ka uusi teenistuskohtasid. Jällegi, äärmiselt-äärmiselt tinglikult, võib öelda, et meie kaitseväes on "garanteeritud" (ülisuured jutumärgid) teenistuse jooksul majori tasemeni jõudmine peale sõjakooli. Garanteeritud tähendab seda, et sa pead läbima "normaalse" teenistuskäigu sinna jõudmiseks. Saama kogemusi erinevatelt juhtimistasanditelt, erinevatest teenistuskohtadest, pead läbima hulga kursuseid ja harima end koolides. Kui "garanteerituks" seda pidada saab, ei oska mina öelda. Tean, et sarnane süsteem kehtib kõikides sõjavägedes, mida mina tunnen. Saksamaal on "garanteeritud" nt kol-ltn tasemele jõudmine nii 42-45 eluaastaks. Sealt edasi jäävad valdav enamus kol-ltn tasemele ja osad vähesed jõuavad kõrgele. USAs peaks nüüd samuti olema kol-ltn tase nö normaalne karjääri lõpp.

Ma kardan, et räägin midagi valesti ja tekitan siin mingit väärarusaama kaitseväelisest karjäärist kui mingist hoia-ninaesine-puhas-ja-saad-koloneliks asjast. Nii see ju ei ole.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Veiko Palm »

Mõtlesin järgi ja leian, et küsimuse asetus sellisena on ikka solvav. Võiks ju laiendada - teed oma tagumikutunnid ära ja ongi doktorikraad käes. Teed ära needsamad tunnid ja jamadesse ei satu ning oledki professor. Nii või?
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Dr.Sci »

Veiko Palm kirjutas:Mõtlesin järgi ja leian, et küsimuse asetus sellisena on ikka solvav. Võiks ju laiendada - teed oma tagumikutunnid ära ja ongi doktorikraad käes. Teed ära needsamad tunnid ja jamadesse ei satu ning oledki professor. Nii või?
Peaaegu. Kuskil peab olema vaba professorikoht, kuhu küünarnukid õieli trügida... või siis oodata hetke kui eelkäija sussid varna riputab ja pensionile läheb.
Doktorikraad pole päris nii et lihtsalt teed - ja ongi käes, kuigi tase tundub iga aastaga langevat. phD ongi vist varsti elu alustava õppe (3 baka, 2 mag, 4 dr) loogiline lõpptulemus, kuid nagu öeldud, kraad ei taga töökohta, küll aga, kui õnnestub riigi leivale saada, siis mõningase palgakasvu küll.
Seda kuidas asi toimub kaitseväes ma küsisingi, sain ka vastuse - usin jõuab proleemideta kolonelleitnandi tasemele, on võimeline kamandama pataljoni, edasi läheb juba vastavalt teenistuskäigu tulemustele ja nõudlusele - samamoodi nagu ka tsiviilelus - professorist edasi on akadeemik, sinna aga ei jõua niisama kergelt.
blueant
Liige
Postitusi: 347
Liitunud: 02 Veebr, 2015 23:40
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas blueant »

Suur vahe tsiviiliga on selles, et doktorikraadiga saad sa minna teise ülikooli. Eestis, Lätis, USAs, kasvõi Venemaal. Sõjaväelane on aga peaaegu sünnist surmani ühe struktuuri külge naelutatud. Seega on mõistlik, et struktuur ei tee inimese karjääriga liigseid või vastuolulisi liigutusi.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3299
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Dr.Sci »

blueant kirjutas:Suur vahe tsiviiliga on selles, et doktorikraadiga saad sa minna teise ülikooli. Eestis, Lätis, USAs, kasvõi Venemaal. Sõjaväelane on aga peaaegu sünnist surmani ühe struktuuri külge naelutatud. Seega on mõistlik, et struktuur ei tee inimese karjääriga liigseid või vastuolulisi liigutusi.
Seda enam peaks olema kaadriohvitseride jaotus (mõningase varuga) reglementeeritud ja vastama (arvuliselt) kaitseväe vajadustele ning (finantsiliselt) riigieelarvele.
Kasutaja avatar
Überpolkovnik
Liige
Postitusi: 54
Liitunud: 25 Mär, 2007 14:40
Kontakt:

Karjäärimudel Eesti Kaitseväes

Postitus Postitas Überpolkovnik »

Sõjaväelane ei ole tegevteenistuse külge laulatatud. Sõjaväelane/kaitseväelane (ohvitser, allohvitser, reakoosseis) võib oma valitud elutee erinevates episoodides leiba teenida (tööd teha) ka mujal avalikus- või suisa erasektoris.

Soovitan lugeda: Kaitsevägi tööandjana (http://www.mil.ee/et/Karjaar). Viidatud infolehe loetelu:

  • - Kaitseväes töötab üle 4000 inimese, kellest neljandik on tsiviilteenistujad.
    - Kaitseväe põhitegevus hõlmab eri valdkondi, näiteks ajateenijate väljaõpet, haldust, logistikat, IT-d ja sidet, küberkaitset, meditsiini, kommunikatsiooni ja veel palju muud.

  • - Tegevväelased töötavad sõjaväelise auastmega ametikohal. Sellised ametikohad eeldavad Kaitseväe nõuetele vastavaid teadmisi, oskusi, vilumusi ja hoiakuid.
    - Tegevväelane võetakse alguses tegevteenistusse tähtajaliselt (kuni viieks aastaks).
    - Tegevteenistuse pikkus sõltub ametikoha eripärast ja struktuuriüksuse vajadustest.
    - Kümneaastase katkematu teenistuse puhul muutub teenistussuhe tähtajatuks.

  • - Tsiviilteenistujad jagunevad ametnikeks ja töötajateks.
    - Ametnike ametikohad on seotud avaliku võimu teostamisega ning töölepingulised töökohad on avaliku võimu teostamist toetavad tööd (nt raamatupidamine, personalitöö, asjaajamine, laondus, toitlustus, haldustööd, IT jne).
    - Kaitseväes teenistuses olevad tegevväelased, ametnikud ja töötajad on kohustatud teenistusülesandeid täitma ausalt, erapooletult ja asjatundlikult.

Ajamõõtmest. Lisan allolevalt (tabel rohelisel taustal) väljavõtte Kõrgema Sõjakooli kodulehelt, näitlik ohvitseri teenistusmudel. Tinglikult võib/saab iga 3-5 a tagant üle vaadata teenistuja võimalused/soovid ning organisatsiooni vajadused - ja seeläbi kas:
  • a. leppida kokku järgmise ajaperioodi teenistusülesanded/koolitused ja asukoha (jõudu tööle ülemad ning planeerimis-, personali-, rahandus- ja koostööosakonnad);
    b. minna sõpradena laiali ning teenistuja jätkab oma teed mujal, kus ta kasulik saab olla.
Puust ja punaselt. Mõni ohvitser teenib 5-6 aastat, mõni 10-15, mõni 20+ aastat. Mõni ohvitser läheb reservi leitnandina, mõni majorina, mõni suisa koloneli ja mõni täis-kindralina (NB. Eriti noobel on see kindrali boonustärn peale laksata vahetult enne uksest väljajuhatamist!).

Vahepala. Küsides tänase/eilse sõjakooli kadeti motiivi oma kutsevaliku tegemise osas, tuleb nii mitmeteltki esimese/kandva vastusena: majanduslik kindlus (nii tudengina kui hilisema töökohana). Kui noor mees/naine oma noort elu plaanibki mudelis: omandan sõjalise kõrghariduse, teenin 4 a väes ning 25-26 aastasena jätkan juba kindlustatud eluga väljaspool Kaitseväge - see on täiesti okei. Lõpetades tegevteenistuse, jätkab ta teenistust reservis.

Kole lugu on see, kui:
  • c. teenistuja võimalused/soovid/pädevus/tahe ei vasta enam organisatsiooni vajadustele, kuid
    d. teenistujaga lepingut pikendatakse/ei-katkestata ning solgutakse sinna-tänna edasi (tere tulemast, kas tõesti).
Üllatuslikud tähelepanekud:
  • - Teenistussuhte automaatselt tähtajatuks muutumine.
    - Allolevas tabelis toodud auastmed ja ametikohad ei vasta tänasele tegelikkusele; või kas see üldse on adekvaatne mudel? Viide: Kaitseliidu malevate pealikud ja staabiülemad, sama tabeli konstrueerimiseks Kaitseväe ja Kaitseväe Peastaabi tänase olukorra tarbeks tuleb joonistada lahti kõikvõimalikud avalikud põhimäärused ja kõrvutada need avalikelt kodulehtedelt ja riigiteenistujate palgatabelitest saadava infoga.
Kõike siinolevat käsitledes tuleb silmas pidada Kaitseministeeriumi haldusala tervikuna (KaMin, Kaitsevägi, Kaitseliit, jne).

Pilt
Käin käed taskus ringi ja targutan.
Z03
Liige
Postitusi: 1136
Liitunud: 22 Juul, 2016 10:09

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Z03 »

Dr.Sci kirjutas:Kuskil peab olema vaba professorikoht, kuhu küünarnukid õieli trügida... või siis oodata hetke kui eelkäija sussid varna riputab ja pensionile läheb.
Doktorikraad pole päris nii et lihtsalt teed - ja ongi käes, kuigi tase tundub iga aastaga langevat. phD ongi vist varsti elu alustava õppe (3 baka, 2 mag, 4 dr) loogiline lõpptulemus, kuid nagu öeldud, kraad ei taga töökohta, küll aga, kui õnnestub riigi leivale saada, siis mõningase palgakasvu küll.
Seda kuidas asi toimub kaitseväes ma küsisingi, sain ka vastuse - usin jõuab proleemideta kolonelleitnandi tasemele, on võimeline kamandama pataljoni, edasi läheb juba vastavalt teenistuskäigu tulemustele ja nõudlusele - samamoodi nagu ka tsiviilelus - professorist edasi on akadeemik, sinna aga ei jõua niisama kergelt.
Ülikoolis võib teaduskonna andekaim teadlane olla väga vilets õppejõud. Mul on olnud professoreid, kelle jutust ei ole võimalik mitte midagi aru saada ja õppida tuleb raamatute põhjal täiesti iseseisvalt (mis ongi tõhusaim viis õppimiseks, loengud võtavad mõttetult kaua aega ära). Aga jah, kui vähegi „pead“ on ja huvi õpitava aine vastu, siis magistri- ja ka doktorikraadini jõudmine ei ole võimatu, kui selleks vajalikud tingimused on olemas, näiteks stipendiumid, mis minimaalset toimetulekut võimaldavad. Euroopas ongi tekkinud üks uus töötute liik, doktorikraadiga inimesed, kellel puudub erialane töö. Haridus ei taga automaatselt professori ametikohta. Midagi on veel lisaks vaja – õnne, erilisi oskusi, häid suhteid, juhuste kokkulangemist jms. Nagu elus ikka.

Minu meelest sõjaväes nii ei ole, et nõrk juht edutatakse koloneliks-kindraliks. Sõjaväe tippjuht on samal ajal ka suur isiksus, kellele kuulub alluvate usaldus ja kelle sõnal on autoriteeti. Sõjaväes sõltub õigesti valitud juhist rahuolukorras teoreetiliselt ja sõjaseisukorras juba praktiliselt paljude inimeste elu. Siin ei saa ega tohi eksida.

Kuigi samas, kui ma vaatan siin foorumis mõne endise staabiohvitseri käitumist, siis ma küll aru ei saa, kuidas sai juhina toimida. Arvatavasti kui mõni alluv julgeski midagi lollist peast küsima minna, siis lendas sama targa/lollina kabinetist tagurpidi välja, hirmus mõnituste ja sõimurahe järel. Nimesid ei nimeta.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Karjäärimudel Eesti Kaitseväes

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Überpolkovnik kirjutas:Allolevas tabelis toodud auastmed ja ametikohad ei vasta tänasele tegelikkusele..
Ei vasta tõesti ja päris suuresti - tabel on kas kõvasti aegunud või oli juba algselt vigadega koostatud :|

Kohe torkab silma:
-- komp.ülema ekvivalent on kapten(-on seda alati olnud) ja mitte leitnant - ning tundub, et täna on see juba nii ka reaalses teenistuses (ajad, kus kaptenid juhtisid meil pataljone ja leitnandid kompaniisid on ikka väga ammu läbi)..
-- "väeosa" staabis ei ole "osakondi"(-pole kunagi olnudki) - on jaoskonnad..
-- kol.leitnandile vastab terve müriaad ametikohti(-milledest peamine on pataljoniülem)..
-- ainult mitte brigaadiülem - kes on kolonel (ja meil on ikka päris ammu juba mõlemad brigaadiülemad täiskolonelid)..

Niiet et suht ebaõnnestunud ja segane tabel on - kesiganes siis selle ka kokku keevitas.....

Veel - minu jaoks eriline puänt:
- Kaitseväe põhitegevus hõlmab eri valdkondi, näiteks ajateenijate väljaõpet, haldust, logistikat, IT-d ja sidet, küberkaitset, meditsiini, kommunikatsiooni ja veel palju muud.
..see ilmselt kellegi ametniku kirjutet lausung loetleb hoolega KV tsiviilpoole edevaid tegevusi aga unustab täiega ära kõigetähtsama sõjalise valdkonna - mis on operatiivplaneerimine.. no hea, et ajateenijate väljaõpegi ära mainiti :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Karjäärimudel Eesti Kaitseväes

Postitus Postitas Kriku »

4 teemavälist postitust eemaldatud.
ints999
Liige
Postitusi: 248
Liitunud: 05 Sept, 2012 16:09
Kontakt:

Re: Karjäärimudel Eesti Kaitseväes

Postitus Postitas ints999 »

Isiklik kommentaar eemaldatud.
KoÜ võib täiesti vabalt olla ka nooremleitnant. Tean mitmeid vägagi asjalikke ja tugevaid juhte kes juhivad n-ltn või ltn auastmes olles kompaniisid. Seda nii KV-s kui ka KL-is (roheliste seas).
KategorieC
Liige
Postitusi: 725
Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Karjäärimudel Eesti Kaitseväes

Postitus Postitas KategorieC »

ints999 kirjutas:KoÜ võib täiesti vabalt olla ka nooremleitnant. Tean mitmeid vägagi asjalikke ja tugevaid juhte kes juhivad n-ltn või ltn auastmes olles kompaniisid.
Rahuajal ehk saavad tõesti hakkama, sõjaajal selline vähene teenistuspraktika allüksusele just head ei tõotaks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist