Minu arvates oleks värbamiskeskuse sulgemine ja selle töötajate koondamine üsna lühinägelik tegevus. Tundub, et inimesed unustavad, kui kehvas seisus oli kaadri värbamine kaitseväkke ja igasugused kaitseväe kaadri juurdevoolu plaanid veel poolteist aastat tagasi.
Esiteks tuleks alustada sellest, et selline tsentraalne, elukutseliste kaitseväelaste värbamise ja värbamiskampaaniatega tegelev asutus on olemas igas normaalses lääneriigis - huvitaval kombel on vaid totalitaarsetes ja käsumajandusega riikides on relvajõududesse selline tung, et mingit värbamistööd pole sisuliselt tarvis teha. Ebanormaalne pole täna mitte värbamiskeskuse eksisteerimine, vaid see, eelneva 10-15 aasta jooksul üritati ilma sellise asutuseta hakkama saada ning värbamisega pusis iga pataljon vm struktuuriüksus ise personaliohvitseri näol. Sellise "süsteemi" viljad olid teatavasti süna masendavad (isegi kui arvestada seda, et möödunud aastate personalipuuduse peamiseks põhjuseks oli majandusbuum, mis pakkus erasektoris tunduvalt paremat palka). Sellise korra tulemuseks oligi see, et mingit keskset kaitseväelase kuvandi kampaaniaid või värbamiskampaaniaid polnud võimalik teha, mille järelmiteks olid sellised kiiruga ROK-i poolt erafirmadelt tellitud reklaamid nagu Scoutspataljoni paljukirutud Respecti-kampaania. Lõppude lõpuks oli see vist kaitsevägi ise, mis ühes 2006. aasta alguses ilmunud Sõduris pakkus välja, et KRA võiks tsentraalselt tegeleda ka kaadriväelaste värbamise ja teenistusse suunamisega.
Seda, kui suur osa on kaitseväe viimase poole aasta personalijuurdevoolis värbamiskeskusel ja kui palju majandussurutisel, on minul raske öelda. Arvestades seda, et keskus alustas tööd alles vähem kui aasta eest (ja sisuliselt tühjalt kohalt), võib arvata, et esimene aasta-poolteist oleks niikuinii läinud süsteemi käivitamisele. Mis puudutab värbamiskeskuse töötajate tausta, siis minu teada on seal ka mõned kaitseväe taustaga mehed ning keskuse juhataja on vist reservkapten.
Värbamiskeskust täna laiali saata pole minu arvates mõistlik järgmisel põhjusel. Praegune majanduslangus ei kesta igavesti ning "loodetavasti" hakkab kaitseväel paari aasta pärast taas personali nappima. Ja personalipuudus tuleb niikuinii, sest plaanide kohaselt peaks kaadrikaitseväelaste arv edasistel aastatel iga-aastaselt suurenema 125 inimese võrra. Siis pole enam laiaulatuslikku töötust, mis ärakoondatud ehitaja Scoutsataljoni ajaks. Kui Värbamiskeskus vahepeal laiali saata, siis tuleks see organ paari aasta pärast taas suure vaevaga kokku ajada. Teiseks, üks asi on see, kui Scoutspataljoni värava taha ilmub aastate eest ajateenistuse läbinud töötu ehitaja - kellest saab väikese vaevaga kuulipilduri abi või pooljao ülema nikerdada. Hoopis rohkem vaeva ja tähelepanu vajab aga see, et leida igasuguseid erialaspetsialiste, IT-mehi, tehnikuid, meedikuid, arste, laohoidjaid jne, keda tänapäeval paraku aina enam tarvis läheb.
Olenemata sellest, kas värbamiskeskus tegi oma tööd seni hästi või halvasti, oleks sellel organil teha praegusel vaikuseajal oma lessons learned senise töö kohta ning planeerida järgmisi kampaaniaid ja värbamisplaani ajaks, kui olukord majanduses ja kaitseväe palgafondis taas paremuse poole hakkab liikuma. Teine variant - rakendada oma jõud ajutiselt sellele, et kaadrikaitseväelaste värbamisel toetada nt KRA-d tema põhiülesande täitmisel - kutsealuste ajateenistusse kutsumisel-värbamisel. Ka siin on palju, mida saaks paremini teha, eriti teavituse ja propaganda alal. Inimene, kes saab juba enne ajateenistusse asumist kaitseväeast parema ja selgema pildi, jääb ka suurema tõenäosusega pärast ajateenistust üleajateenijaks, säästes riigil sellise inimese värbamise vaeva.
Ühesõnaga - mõelda tuleks kaitseväe kui terviku peale ja mõelda tuleks natuke pikema perspektiiviga, kui pool aastat.
Värbamiskeskus töötab edasi!
Selline olukord on muidugi üsna tobe. Aga siinkohal võiks värbamiskeskuse koondamise asemel arutleda järgmiselt - kui värbamiskeskus oleks loodud varem või kui kaitseväes oleks personali juurdekasvuga ilma värbamiskeskusetagi asi korras olnud, siis oleksid need tühjad ametikohad olnud ammugi komplekteeritud ning poleks enam olnud võimalust täitmata ametikohti ära koondada. Sellise jaburduseni ei laskuta isegi kaitseväes mitte, et reaalselt teenistuses olevaid riviohvitsere ja -allohvitsere ära koondada.hillart kirjutas:Muideks, selle kohtade mahakriipsutamisega on ikka täiesti kurioossustesse mindud.
Näiteks oli kompanii kus koosseisutabelis oli 3 rühmaülemat ja -vanemat. Kuna aga senise kaadrinappuse tingimustes 2 rühmaülema ja 3 rühmavanema ametikohta olid ajutiselt täitmata, siis uue kärbitud koosseisutabeli järele sai nüüd olema selline kompanii, kus 3 rühma peale on 1 rühmaülem ja ei ühtegi rühmavanemat. Ja asendajaks ei saa kedagi panna (ja asendustasu samuti mitte), sest sellist kohta enam ei ole, et keda asendada. (tegelikult aga tehakse töö muidugi ära, kuid tasuta, ja olematut rühmaülema kohta täidab kah keegi, kuid jälle tasuta jne.)
Ei-ei, ärge naerge mitte! See pole nali. See on meie tänase päeva reaalsus.
Värbamiskeskusega on nii, et tegelikult võiks seda ju vaja olla tõesti, et promokampaaniat koordineerida ja ühtlast liini ajada, kuid küsimus on teostuses ning võimalustes, mida sealne kontor suudab tänase päeva seisuga pakkuda.
Mulle näiteks meenutab VK vs EKV praegu pigem seda olukorda, kus Pärnu esiherra tellib endale iga kuu x firmalt xxxx summa eest mingit PR nõustamist vms teenust. Iseasi, kas seda üldse tellida oleks tarvis, kui pidevat "ämbrikolinat" ei kostuks linnapea nime avaldumisel meedias...
1) Värbamiskeskus oleks hulga usutavam asutus, kui seal töötaksid tegevteenistuses vormikandjad, kes on kaitseväe elu-oluga üsna hästi kursis. Ei pea olema miskid kindralid-kolonelid laua taga kusjuures.
2) KRA tugevdamine värbamise madalseisu ajal on hea idee. KRA on üldse jube kahtlane asutus. Eriti oma meditsiini-naljakomisjoniga, kus küsitakse, "kes teist tahab aega teenima minna?".
3) Parim/halvim reklaam kaitseväele on ta ise koos sisu ja tingimustega. Kui ikka kaitseväel puudub võime riiki kaitsta ja pole isegi olemas kõiki relvaliike, siis ei taha paljud juba sellepärast sinna haledasse asutusse oma elu raiskama minna. Patriootlikult mõtlev inimene sooviks oma riigi armee üle uhkust tunda, mitte õhtul seltskonnas häbeneda ("Ütle nüüd veelkord, mitu tanki ja lennukit on Eesti sõjaväel? Ahahahaaa!").
Kui ikka selle vaeva eest eriti midagi ei maksta ja pereelu elada ka ei saa, on raske endale lõpuks asja põhjendada. Kaitseväe sees toimib praegu liiga palju asju nii nagu ei peaks või ei toimi üldse. Ajateenija näeb teenistuses liiga palju süsteemi puudujääke nagu:
- madal distsipliin ja vähesed võimalused korrarikkujate mõjutamiseks
- kaadri suur töökoormus, eriti SBK-de ajal, kui pole ette nähtud jaoülemaid
- arusaamatused või küsitavused teenistuses ja ülevalt tulnud käskudes, mida vahetud ülemad peavad vahendama (elik korralagedus või ebakompetentsus)
- riigikaitselise motiveerimise ning kasvatus- ja selgitustöö puudumine
...ja otsustab kaitseväe kahjuks.
Mulle näiteks meenutab VK vs EKV praegu pigem seda olukorda, kus Pärnu esiherra tellib endale iga kuu x firmalt xxxx summa eest mingit PR nõustamist vms teenust. Iseasi, kas seda üldse tellida oleks tarvis, kui pidevat "ämbrikolinat" ei kostuks linnapea nime avaldumisel meedias...
1) Värbamiskeskus oleks hulga usutavam asutus, kui seal töötaksid tegevteenistuses vormikandjad, kes on kaitseväe elu-oluga üsna hästi kursis. Ei pea olema miskid kindralid-kolonelid laua taga kusjuures.
2) KRA tugevdamine värbamise madalseisu ajal on hea idee. KRA on üldse jube kahtlane asutus. Eriti oma meditsiini-naljakomisjoniga, kus küsitakse, "kes teist tahab aega teenima minna?".
3) Parim/halvim reklaam kaitseväele on ta ise koos sisu ja tingimustega. Kui ikka kaitseväel puudub võime riiki kaitsta ja pole isegi olemas kõiki relvaliike, siis ei taha paljud juba sellepärast sinna haledasse asutusse oma elu raiskama minna. Patriootlikult mõtlev inimene sooviks oma riigi armee üle uhkust tunda, mitte õhtul seltskonnas häbeneda ("Ütle nüüd veelkord, mitu tanki ja lennukit on Eesti sõjaväel? Ahahahaaa!").
Kui ikka selle vaeva eest eriti midagi ei maksta ja pereelu elada ka ei saa, on raske endale lõpuks asja põhjendada. Kaitseväe sees toimib praegu liiga palju asju nii nagu ei peaks või ei toimi üldse. Ajateenija näeb teenistuses liiga palju süsteemi puudujääke nagu:
- madal distsipliin ja vähesed võimalused korrarikkujate mõjutamiseks
- kaadri suur töökoormus, eriti SBK-de ajal, kui pole ette nähtud jaoülemaid
- arusaamatused või küsitavused teenistuses ja ülevalt tulnud käskudes, mida vahetud ülemad peavad vahendama (elik korralagedus või ebakompetentsus)
- riigikaitselise motiveerimise ning kasvatus- ja selgitustöö puudumine
...ja otsustab kaitseväe kahjuks.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Aga KES kaadrist sinna läheks? Kui seda hakataks kaadriga mehitama, kujuneb sellest samasugune "recycle bin" kaadrile nagu oli ja võibolla ka praegu mõnes kohas veel on KL? Kuhu saadetakse ära seltskond, kellest on mingil põhjusel vaja lahti saada - eelkõige karbi kõige nürimad pliiatsid. Ei annaks see midagi juurde, eriti teades tõsiasja, et KV kaadril napib tihti suhtlemisoskust. Kui igapäevane suhtlemine on alluvatele pealepõrkamine. Ja siis teritab siin rahvas taas hambaid, sedakorda teemal "kus küll tulevad sellised sõjandusgeeniused, kes VK-s istuvad?hummel kirjutas:1) Värbamiskeskus oleks hulga usutavam asutus, kui seal töötaksid tegevteenistuses vormikandjad, kes on kaitseväe elu-oluga üsna hästi kursis. Ei pea olema miskid kindralid-kolonelid laua taga kusjuures.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tean ühte veebli auastmes olevat kaitseväelast, kes läks VK-sse mgavama elu ja parema palga peale. Vähemalt nii ta ise enne minekut ütles, niiet peab uskuma.Kapten Trumm kirjutas:Aga KES kaadrist sinna läheks?
Ei olnud karbi nürimate pliiatsite hulgast, vastupidi, pigem üks teravamaid.
professional retard
1. mitu inimest leidis värbamiskeskus ilma tegeliku tööandja abita ehk siis iseseisvalt?
2. millist informatsiooni teenistuskohast omab värbamiskeskus? Palk, transport, toitlustus, majutus ehk eluase, töökorraldus. Ma ei räägi konkreetsete ametikohtadega kaasnevatest detailidest aga teenistuskoha üldisest keskkonnast.
3. mitu inimest värbas keskus KVÜÕAsse kadetiks kandideerima?
Vastan ise.
1. Ilma täpse statistikata - aga ei tea ühtegi inimest, kes oleks 2008 aastal tulnud minu struktuuriüksusesse tööle asutusepoolse esmase initsiatiivita. Ehk teisisõnu - värbamine toimus enne värbamiskeskust. Seal toimus ainult dokumentide vormistamine. See protseduur võttis aga enne keskuse olemasolu 1-2 nädalat lühema aja.
2. Ei ole kordagi kuulnud, et keskus küsiks teenistustingimuste kohta. Keskus ei oska tuua näiteid toitlustusest N: tsiviilis maksad viletsa lõuna eest 40 krooni aga väeosas saad 30 eest kolmekäigulise. Või siis näiteks asutuse korraldatud transport teenistusse ja kodupiirkonda.
3. 2008 aasta KVÜÕA sisseastumisel ~ 20 inimest on läbikukkumine kogu kaitseväele (KVÜÕA ise, väeosad, ringkonnad). Veelgi enam on see märk värbamiskeskuse viletsast tegevusest.
Seepärast on minu arvates 2 võimalust. Tegevuse oluline paranemine või tegevuse lõpetamine. Üks kolonel lubas küll televisioonis et poole aasta pärast "hakkavad saama", kuid paraku on ainuke kirjalik kriitika see foorum siin.
2. millist informatsiooni teenistuskohast omab värbamiskeskus? Palk, transport, toitlustus, majutus ehk eluase, töökorraldus. Ma ei räägi konkreetsete ametikohtadega kaasnevatest detailidest aga teenistuskoha üldisest keskkonnast.
3. mitu inimest värbas keskus KVÜÕAsse kadetiks kandideerima?
Vastan ise.
1. Ilma täpse statistikata - aga ei tea ühtegi inimest, kes oleks 2008 aastal tulnud minu struktuuriüksusesse tööle asutusepoolse esmase initsiatiivita. Ehk teisisõnu - värbamine toimus enne värbamiskeskust. Seal toimus ainult dokumentide vormistamine. See protseduur võttis aga enne keskuse olemasolu 1-2 nädalat lühema aja.
2. Ei ole kordagi kuulnud, et keskus küsiks teenistustingimuste kohta. Keskus ei oska tuua näiteid toitlustusest N: tsiviilis maksad viletsa lõuna eest 40 krooni aga väeosas saad 30 eest kolmekäigulise. Või siis näiteks asutuse korraldatud transport teenistusse ja kodupiirkonda.
3. 2008 aasta KVÜÕA sisseastumisel ~ 20 inimest on läbikukkumine kogu kaitseväele (KVÜÕA ise, väeosad, ringkonnad). Veelgi enam on see märk värbamiskeskuse viletsast tegevusest.
Seepärast on minu arvates 2 võimalust. Tegevuse oluline paranemine või tegevuse lõpetamine. Üks kolonel lubas küll televisioonis et poole aasta pärast "hakkavad saama", kuid paraku on ainuke kirjalik kriitika see foorum siin.
VK enda uudise järgi on kogu praegune trall väärinfo tagajärjel tekkinud tolmukeerutamine.:
TEGEVTEENISTUSSE VÄRBAMINE JÄTKUB!
Üldiselt kui te protsetuure ei tea, ärge ajage jama tõe pähe!
TEGEVTEENISTUSSE VÄRBAMINE JÄTKUB!
20.veebruaril 2008 vahendas Postimees Online BNS-I uudise (http://www.postimees.ee/?id=85339), mille kohaselt peatas kaitseväe juhataja Ants Laaneots oma käskkirjaga täielikult kaitseväkke värbamise.
Uudises ei olnud täpsustatud, et kõnealune kaitseväe juhataja käskkiri puudutas avalike teenistujate värbamise täielikku peatamist, mistõttu jäi uudisest ekslik arusaam, et enam ei värvata ka kaadrikaitseväelasi tegevteenistusse ehk siis elukutselisi sõjaväelasi Eesti Kaitseväkke.
Eesti Kaitseväe värbamiskesus (edaspidi: värbamiskeskus) värbab jätkuvalt kaadrikaitseväelasi tegevteenistusse. Teenistusse võetakse väga häid spetsialiste, allohvitsere ja ohvitsere. Nõuded värvatavate inimeste kvalifikatsioonile on kõrged ning vakantsetele ametikohtadele on rohkelt soovijaid. Kõigi sobivate kandidaatide andmed lisatakse värbamiskeskuse andmebaasi. Juhul kui hetkel konkreetset pakkumist teha ei ole võimalik, hoiavad värbamiskeskuse spetsialistid kandideerijaid kandideerimisprotsessi arengutega jooksvalt kursis ning sobiva vakantsi tekkides alustatakse menetlusprotsessi.
Informatsioon vakantsete ametikohtade kohta on üleval värbamiskeskuse portaalis (www.elukutse.ee).
Küsimustega kaitseväeteenistuse või tegevteenistusse kandideerimise osas saab alati pöörduda Eesti Kaitseväe värbamiskeskuse poole telefonil: 717 0800 või e-mailil: vkinfo@kra.ee
VK ei otsusta inimese töölevõtmise üle. VK teeb algse taustakontrolli, vormistab dokumendid, saadab inimese KAK'i ja pakub talle välja erinevaid valikuid (=väeosasid). See teenistuskoht kuhu inimene minna tahab, teeb ise vastava otsuse töölevõtu kohta.zzz-petz kirjutas:/.../aga ometi otsuseid et kes kuhu suunata ja keda võtta/keda jätta teevad küll.
Üldiselt kui te protsetuure ei tea, ärge ajage jama tõe pähe!
millega siis seda seletada, et selle aja jooksul kui mina töötasin veel kaadrikaitseväelasena, ja kui VK oli juba täies elujõus, siis katkes meile uute inimeste tööletulek nagu noaga lõigatult, kuigi vabu kohti oli külltaifunk kirjutas:VK ei otsusta inimese töölevõtmise üle. VK teeb algse taustakontrolli, vormistab dokumendid, saadab inimese KAK'i ja pakub talle välja erinevaid valikuid (=väeosasid). See teenistuskoht kuhu inimene minna tahab, teeb ise vastava otsuse töölevõtu kohta.zzz-petz kirjutas:/.../aga ometi otsuseid et kes kuhu suunata ja keda võtta/keda jätta teevad küll.
Üldiselt kui te protsetuure ei tea, ärge ajage jama tõe pähe!
mingil põhjusel ei kajastunud need vabad töökohad ka mitte kunagi värbamiskeskuse kodulehel. jäi selline mulje, et meie väeosa ei pakutud teenistuskohana üldse. üks mu tuttav it-mees tahtis ka meie allüksusesse tööle tulla, ütlesin et tuleb suhelda meie üksuse juhtkonnaga. seda ta ka tegi, aga sealt öeldi, et kahjuks nii ei saa enam, et peab pöörduma värbamiskeskusesse. tulemus - tüüp ei jõudnudki meile kunagi tööle. nüüd on ta erasektoris ja palju parema palga peal kui meil kaitseväes oleks saanud.VK kodulehel on kaduvväike osa tööpakkumistest üleval, nii et ise peab endast ja enda soovidest märku andma, küll siis ka sobiv ametikoht leitakse.
Sa peaks pigem selle tuttavaga rääkima, probleeme võis tekkida näiteks KAK'i otsusega või üldsegi sinna jõudmisega, miskite minevikupaberitega või mis iganes tõrgetega. Kui inimest väeosas ikka tahetakse, siis läbi VK üldiselt ainult paberite vormistamise vaev.
Sa peaks pigem selle tuttavaga rääkima, probleeme võis tekkida näiteks KAK'i otsusega või üldsegi sinna jõudmisega, miskite minevikupaberitega või mis iganes tõrgetega. Kui inimest väeosas ikka tahetakse, siis läbi VK üldiselt ainult paberite vormistamise vaev.
MIKS?taifunk kirjutas:VK kodulehel on kaduvväike osa tööpakkumistest üleval,
kui inimene tahab teada, mis võimalusi KV pakub, siis ikka vaatab just nimelt kõigepealt nende vabade kohtade järgi ju
tõrge oli see, et temaga lubati "ühendust võtta", aga kui keegi tüki aja jooksul ei võtnud, aga elu tahtis elamist, siis lõi käega ja läks mujale tööle.Sa peaks pigem selle tuttavaga rääkima, probleeme võis tekkida näiteks KAK'i otsusega või üldsegi sinna jõudmisega, miskite minevikupaberitega või mis iganes tõrgetega.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Natuke teemaväline, aga üks värbamisraskuste põhjus on muide nõuete põhjendamatult kõrgeks kruvimine.
Vaatan töökuulutust - õhuseiredivisjon otsib radaritehnikut, kelle ülesanne on radarite hooldus ja remont.
Eestis peaks praegu olema küllalt tööta elektroonikaala taibusid.
Puänt: nõuded: esimese asjana terendab seal reas - nooremallohvitseri autoaste.
Milleks? Miks ei võiks olla tegemist tsiviilspetsialistiga? Või kas NAK on garantii, et tööle tulevad targad, haritud jne inimesed? Või mis selles radaris nii erilist on, et vajalik on auaste? Kas NAK-is õpetatakse elektroonikat? Patrulli juhtimine või jao formatsioonid on sellistel aladel lausa kolmandajärguline teema.
KV-s on väga palju ameteid, mida võiks vähemalt rahuajal vabalt teha tsivilistid. Aga ei - keegi tarkur peastaabist on ette näinud, et seal ametikohal peab olema veebel või nooremseersant. Vaevalt, et mõni 40 aastane tööta elektroonikainsener viitsib NAK-i seepärast minna. Ja mis seal salata - ei luba see seersandi palk kah mingeid kirkaid kriite endale palgata. Samal ajal võiks olla mõni osalise ajaga tsiviilspets - aga ei, vajame ilmtingimata pagunikandjat. Ja ei ole nendel pagunikandjatel tihti erilisi oskusi, vaid käib palganutt ja soome tööle mineku kihu nagu veel hiljuti oli.
Ei pea ju rakmeid lattu vastu võtma kaks veebli ja üks seersandi auastmes tädi.
VK kokkuhoid avaldub väga lihtsalt. Üks aastane CV-Keskuse pakett maksab ca 10 000. Kui iga KV asutus ja VÕK võtab oma, siis palju kokku tuleb? Samal ajal VK saaks hakkama ka üheainsaga.
Vaatan töökuulutust - õhuseiredivisjon otsib radaritehnikut, kelle ülesanne on radarite hooldus ja remont.
Eestis peaks praegu olema küllalt tööta elektroonikaala taibusid.
Puänt: nõuded: esimese asjana terendab seal reas - nooremallohvitseri autoaste.
Milleks? Miks ei võiks olla tegemist tsiviilspetsialistiga? Või kas NAK on garantii, et tööle tulevad targad, haritud jne inimesed? Või mis selles radaris nii erilist on, et vajalik on auaste? Kas NAK-is õpetatakse elektroonikat? Patrulli juhtimine või jao formatsioonid on sellistel aladel lausa kolmandajärguline teema.
KV-s on väga palju ameteid, mida võiks vähemalt rahuajal vabalt teha tsivilistid. Aga ei - keegi tarkur peastaabist on ette näinud, et seal ametikohal peab olema veebel või nooremseersant. Vaevalt, et mõni 40 aastane tööta elektroonikainsener viitsib NAK-i seepärast minna. Ja mis seal salata - ei luba see seersandi palk kah mingeid kirkaid kriite endale palgata. Samal ajal võiks olla mõni osalise ajaga tsiviilspets - aga ei, vajame ilmtingimata pagunikandjat. Ja ei ole nendel pagunikandjatel tihti erilisi oskusi, vaid käib palganutt ja soome tööle mineku kihu nagu veel hiljuti oli.
Ei pea ju rakmeid lattu vastu võtma kaks veebli ja üks seersandi auastmes tädi.
VK kokkuhoid avaldub väga lihtsalt. Üks aastane CV-Keskuse pakett maksab ca 10 000. Kui iga KV asutus ja VÕK võtab oma, siis palju kokku tuleb? Samal ajal VK saaks hakkama ka üheainsaga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Eks kaitseväest ole paari aasta taguse palgavaakumi ajal palju inimesi pere toitmise eesmärgil tsiviili pagenud ja eks neid nüüd meelitatakse VK abil tagasi. Iseasi, kas need "jooksikud" kõik ka kaitseväkke sobisid/sobivad.
Teine versioon VK tegevusest on tulemuspõhine, ehk tulemust ei tohi olla. Nii on paika pandud eesmärk, mis juba ette annab rahuliku saavutamatu tunde.
Selleks, et kaitseväes igapäevaselt teenida, võib allohvitseri-ohvitseri auaste kasuks tulla küll. Tsiviilsüsteem ja armeeteenistus on eraldi keskkonnad. Teine asi on, et on olemas eriala- ja riviallohvitserid-ohvitserid kelle militaarne haridustee on palju lühem.
Omaette teema on, et kuna astmepalka saab teatavasti ametikohaauastme, mitte reaalauastme järgi ja raha tarviline tegur, on innukamad ülemad mõelnud uute ametikohtade loomisel neile uhkeid auastmeid, milleni jõudmiseks oleks tõepoolest vaja kolgata tee läbi käia, kuid mis ei ole antud ametikohal töötamiseks võib-olla üldse vajalikud. Näiteks no mis praktilist kasu on mõneiliikmelise remondi- ja hooldusgrupi lihtsal rearemondimehel v-vbl auastmest (ps grupi ülem on kah v-vbl)? Kas isik, kes on idee järgi 10-15 a olnud tegevteenistuses (käinud ilmselt 2-3x "auastmekursustel" ja ka missioonil), tõesti ei kõlba kuhugi kõvemale ametikohale, kui lukksepp? Kuidas ta on saanud siis nii kõrge auastme? Maksimumtase oleks antud ametikohal srs, normaaltase aga kpr. Samuti ma ei saa aru, miks peaks olema kompanii relvur või tehnik, kes on reaalselt pigem asjaajaja-nokitseja (veidi ka instruktor), kui väejuht, v-vbl? Selle tööga saab hakkama isegi srs. Aga ei, ametikoha auaste olgu võimalikult kõrge - saab rohkem pappi pigistada rumalast riigiasutusest, kus kooseisudes valitseb tohuvapohu.
Sealt saaks hoopis personalikuludest õhku välja lasta ja vb isegi rohkem inimesi tööle võtta.
Vanasti olid olemas kaitseväeametnikud, kes olid tsiviilspetsialistid vormis ja kandsid pagunit KVA. Võib-olla oli see hea lahendus ja parem, kui tsivilistidest-spetsialistidest kahtlase teenistusliku mainega erialaohvitsere-allohvitsere punnitada.
Praegu teenib kaitseväes selle asemel aga hulk tsiviilriides ametnikke, kelle kompetents riigikaitse korralduse teemadel on minu arvates küsitav ja kes ei oma ega pea omama mingit üldmilitaarset ettevalmistust, kuigi nende tegevus mõjutab igapäevaselt vormikandjate tööd.
Õppides väljamaal nägin, et (vähemalt) kuni pataljoniülemani ei olnud üksuses ühtki tsiviilriides sekretäri ega asjaajat. Kogu kantseleitöö tegid vormikandjad-staabiallohvitserid, kellel oli idee järgi suisa riviline ettevalmistus. Pataljon on ikkagi sõjaüksus, mitte tsiviilasutus ja seda isegi rahuajal. Ma väidan, et rivilise ettevalmistusega kogenud vormikandja on nn sekretärina kasulikum, kui tsivilistist naisterahvas, kes oskab vaid arvutis käskkirja toksida ja kohvi teha.
Teine versioon VK tegevusest on tulemuspõhine, ehk tulemust ei tohi olla. Nii on paika pandud eesmärk, mis juba ette annab rahuliku saavutamatu tunde.
Selleks, et kaitseväes igapäevaselt teenida, võib allohvitseri-ohvitseri auaste kasuks tulla küll. Tsiviilsüsteem ja armeeteenistus on eraldi keskkonnad. Teine asi on, et on olemas eriala- ja riviallohvitserid-ohvitserid kelle militaarne haridustee on palju lühem.
Omaette teema on, et kuna astmepalka saab teatavasti ametikohaauastme, mitte reaalauastme järgi ja raha tarviline tegur, on innukamad ülemad mõelnud uute ametikohtade loomisel neile uhkeid auastmeid, milleni jõudmiseks oleks tõepoolest vaja kolgata tee läbi käia, kuid mis ei ole antud ametikohal töötamiseks võib-olla üldse vajalikud. Näiteks no mis praktilist kasu on mõneiliikmelise remondi- ja hooldusgrupi lihtsal rearemondimehel v-vbl auastmest (ps grupi ülem on kah v-vbl)? Kas isik, kes on idee järgi 10-15 a olnud tegevteenistuses (käinud ilmselt 2-3x "auastmekursustel" ja ka missioonil), tõesti ei kõlba kuhugi kõvemale ametikohale, kui lukksepp? Kuidas ta on saanud siis nii kõrge auastme? Maksimumtase oleks antud ametikohal srs, normaaltase aga kpr. Samuti ma ei saa aru, miks peaks olema kompanii relvur või tehnik, kes on reaalselt pigem asjaajaja-nokitseja (veidi ka instruktor), kui väejuht, v-vbl? Selle tööga saab hakkama isegi srs. Aga ei, ametikoha auaste olgu võimalikult kõrge - saab rohkem pappi pigistada rumalast riigiasutusest, kus kooseisudes valitseb tohuvapohu.
Sealt saaks hoopis personalikuludest õhku välja lasta ja vb isegi rohkem inimesi tööle võtta.
Vanasti olid olemas kaitseväeametnikud, kes olid tsiviilspetsialistid vormis ja kandsid pagunit KVA. Võib-olla oli see hea lahendus ja parem, kui tsivilistidest-spetsialistidest kahtlase teenistusliku mainega erialaohvitsere-allohvitsere punnitada.
Praegu teenib kaitseväes selle asemel aga hulk tsiviilriides ametnikke, kelle kompetents riigikaitse korralduse teemadel on minu arvates küsitav ja kes ei oma ega pea omama mingit üldmilitaarset ettevalmistust, kuigi nende tegevus mõjutab igapäevaselt vormikandjate tööd.
Õppides väljamaal nägin, et (vähemalt) kuni pataljoniülemani ei olnud üksuses ühtki tsiviilriides sekretäri ega asjaajat. Kogu kantseleitöö tegid vormikandjad-staabiallohvitserid, kellel oli idee järgi suisa riviline ettevalmistus. Pataljon on ikkagi sõjaüksus, mitte tsiviilasutus ja seda isegi rahuajal. Ma väidan, et rivilise ettevalmistusega kogenud vormikandja on nn sekretärina kasulikum, kui tsivilistist naisterahvas, kes oskab vaid arvutis käskkirja toksida ja kohvi teha.
-
kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
-
Seersant Steiner
- Liige
- Postitusi: 1098
- Liitunud: 05 Nov, 2005 12:59
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 39 külalist