Kui palju mehi on EV kutsunud ajateenistusse

Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4088
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Postitus Postitas Some »

Tegelikult mobiliseeritakse ju ainult mehed kuni 30-da eluaastani (12 aastat pärat ajateenistust vist seda tähendab?), üle 30-aastased vanurid on suht sõjapidamiseks kõlbmatud nagu ma aru saan... Hea kui Kaitseliiduga metsagi lastakse ;) Nii et päris raske on mobiliseerituks osutuda...
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1476
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Some kirjutas:Tegelikult mobiliseeritakse ju ainult mehed kuni 30-da eluaastani (12 aastat pärat ajateenistust vist seda tähendab?), üle 30-aastased vanurid on suht sõjapidamiseks kõlbmatud nagu ma aru saan... Hea kui Kaitseliiduga metsagi lastakse Wink Nii et päris raske on mobiliseerituks osutuda...
Millega just selle teema upitamist alustatud sai:
Madis22 kirjutas: Hoopis selline tähelepanek sai tehtud: kuigi Hjalmar Nelk muistsel aal oma kommentaarile, et valitsuse määrus keelab enam kui 12 aastat tagasi väljaõpetatud meeste kasutamise, lisas ka vastava määruse viite, ei vaevunud vist keegi seda vaatama.

Viidatud määrus jagas reservistid ajateenistusest möödumise aja järgi:
1) Valmidusreserv 4 aastat
2) Põhivalmidusreserv 12 aastat
3) Täiendusreserv

Sealjuures põhivalmiduses olevaid reserviste peetakse sõjaaja ametikohal olevaks, vanemaid mehi reservüksuses olevaks (vt. viidatud määruse §9 lõige 1 ja §14 lõige 6. Pange tähele! Seal ei räägita täiendusreservist kui üldisest reserviarvatute pudrust sõjaajaüksuste täiendamiseks, vaid siiski kui eraldiseisvatest üksustest). Mis eristab põhivalmiduses olevat meest reservüksuses olevast mehest peale vanuse? Kohustus sõjaseisukorra väljakuulutamisel omal algatusel, ilma eraldi mobilisatsiooni käsku ootamata, siirduda oma mobilisatsioonipunkti.
Mobiliseeritakse ka vanemate aastakäikude mehed. Kuni 12 aastat tagasi ajateenistuse läbinud mehed peavad teatud tingimuste tekkimisel sõtta minema eraldi mobilisatsioonikäsku saamatagi. Kaitseliidu kogemus ütleb, et 30-40 aastased vanurid on sõjapidamiseks täiesti kõlblikud. Muu maailm loeb sõjapidamiskõlbulikeks kuni 45 aastasi, kohati kuni 55 aastasi. Küsimus on ainult piisavalt hea reservõppekogunemiste süsteemi olemasolus.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
HeiniR
Liige
Postitusi: 2023
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Postitus Postitas HeiniR »

Teoorias peaks võtama siiski kõik nii 12 aasta sisse mahtuvad mehed kui ka täiendreserv ehk op.struktuuris olevad mehed ehk viimase 12 aasta mehed on esmajärgus, peaksid mobilisatsiooni korral oma kohtadel olemas 24-72 h jooksul. Viimase 3 aasta mehed või valmidusreserv kiiremini.
Minu teada on täiendusreservis ehk nende ca. 35-40 tuhande mehe seas ka need 2/3, kes on nö. "haiged ja vigased". Nagu me teame ja nagu eelnevad aastakäikude arvutused näitavad, siis Eestis ongi ajateenijate arv kutsealustest 1/3 ehk ca.35 %, samas kui Soomes on see 90% ringi.
Seda, et keegi mob. korral ei kaasata erinevatesse operatsioonidesse (olgu sõjalised või tsiviilotstarbelised), seda lihtsalt ei juhtu, kuna sellest hallist massist on ära kukkumisi märksa enam kui 5%.
Samuti peaks ju süsteem töötama nii, et viimase 12 aasta mehed on iga 3 aasta tagant rotatsiooni korras liikunud järgmisse KRK ehk kui 3 aastat jälle möödas, siis liigutakse nt. PõhjaKRK 1.Brigaadist IdaKRK´i ehk teoreetiliselt üks aste madalama tähtsusega kui nii võib öelda KRK. (igal KRK eelkõige 1 brigaad)Kui 12 aastat saab täis, siis peaksid need ülejäänud mehed arvatama täiendusreservi, ehk nad peaksid hakkama moodustama pataljoni tasemel üksusi jne.
Mina olen asjadest vähemalt sedasi aru saanud. Iseasi on see, kuidas süsteem reaalselt toimiks, aga vähemalt teoorias peaks ta enamvähem nii välja nägema.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 34 külalist