www.militaar.net

Viidatud artiklist...

Kaspar Schultz kirjutas:Mis signaali edastab see otsus rahvale? Praegu jääb mulje, et riik kehtestab seadusi kodanikele, oma institutsioonidele luuakse aga erandeid. Pole ju kahtlust, et odavam hind meeldiks teistelegi.

Et siis kes selle kaitseväe "odavama kütuse" eest meil maksab? Boliivia ja Kongo rahvas või?

KV võiks üldse erandkorras sinise põllumajanduslikuga sõita kui nüüd natuke ulmevalda kalduda - kriisiolukorras on peamine et mootorid käima saaks. Rahaline kokkuhoid oleks märkimisväärne.

"Diletant arvab ennast targemaks kui kümnete asjatundjate kollektiivne taibukus"

Sageliesinev farss

Kollektiivse taibukusega asjatundjad on selle seadusega andnud ühiskonnale selge signaali- biolisandiga kütus on saast, mida vähegi vastutustundlik kodanik ei peaks tankima... ,

Seondub osaliselt mobilisatsiooniga. Nimelt üks kodanik tunneb jubedat muret, et KV saab kütuse rohenõude osas erandi. Esiteks ei olevat selline asi sugugi roheline, sest "Sõjaline tegevus ja selle harjutamine on oma olemuselt loodust saastav", ning teiseks ei olevat see üldse vajalik, sest "Tänapäeva sõjalised konfliktid, mis tekivad harva üllatusena julgeolekuringkondadele, ei ole ka niivõrd mastaapsed, et vajaksid täielikku ja kohest üldmobilisatsiooni". Selle esimese mõtte osas pole autor Ameerika avastaja. Teise mõtte puhul aga oleks piisanud ainult pisikesest matemaatikast, et kogu asi kahtluse alla seada. Võtame, et ühe auto tankimiseks kulub keskeltläbi näiteks 10 minutit (tegelikult võib ka vabalt rohkem kuluda). 2500 sõiduki puhul teeks see umbes 400 töötundi, ehk sisuliselt 17-18 ööpäeva või siis 50 täistööpäeva. Isegi mitmete tankurmasinatega oleks sellest tulenev reageerimiskiirus ulmeliselt aeglane.

Antud kiunu autor ei tea veel kõige hullemat - nimelt pole KV-le uute sõidukite soetamisel kohustuslik Euro 6 saasteklass, mis suvalise veoki ostjale juba mõnda aega kehtib.

Mis iseenesest on mõistlik, sest sõjamasinate puhul maksab töökindlus ja need tegelikult tossavad omajagu - lihtsalt Euro 1 ei nõua tahmafiltreid ja Add Blue'd. Ja kõige kindlam mootoriliik on endiselt vanakooli mehhaanilise kõrgsurvepumbaga diiselmootor, mitte Euro 6 nuti-tuti tehnikat täis topitu, mida idanaaber mingi EMP relvaga läbi laseb.

Tankimise "probleem" lahendatakse enamasti sedasi, et laoplatsil seisavad masinad täis tangitud kujul. Ka Euroopas seisid, diisli sisse segati mingit ollust, mis pidi vähendama selle kihistumist ja lenduva fraktsiooni "ära hingamist".

Kui need euronõuded sõjamasinale ei kehti, siis avab see Eestile võimaluse osta näiteks uusi sõjamasinaid Ukrainast. Kohapeal valmistatud mootorid on aga tunduvalt odavamad kui Cumminsi või Mersu omad. Kuna meil on läbisõidud pisikesed, ei oma ka erilist tähtsust, kas mootori ressurss on 250 tuhat või 1 miljon km - ilmselt roostetab auto enne ümbert ära kui isegi 100 tuhat täis saab.

Artikkel on muidugi täiesti ajuvaba, aga karikatuur see-eest märksa toredam:


Vabandust teemast kaugenemise pärast

Kui need euronõuded sõjamasinale ei kehti, siis avab see Eestile võimaluse osta näiteks uusi sõjamasinaid Ukrainast.

Sillamasinad ju ongi Ukrainast. Pole neil mingeid euronõudeid. Ma isegi ei kujuta ette, et kuidas neid nõudeid saaks kohandada näiteks mitukümmend aastat vanale silla- või pioneeritankile.

Ilmselgelt on sõjapidamine üks mõttetult raiskav tegevus. Küll oleks tore kui ei peaks selliseks tegevuseks üldse ette valmistuma.

Second handi kohta need euronõuded ei kehti - neile kehtivad need nõuded, mis nende esmaregistreerimise hetkel kehtisid.
Tavaliselt üritavad Euroopa riigid neid vanu masinaid käigust minema peedistada igasuguste jooksvate maksudega - näiteks heitmeklassist sõltuv automaks.
Saksamaal oli mingi hetk lausa taoline hullus, et sõiduautodele pandi ümberehituse korras peale katalüsaatoreid, et saaks maksudelt kokkuhoidu.

Akf nimetu kirjutas:...Ilmselgelt on sõjapidamine üks mõttetult raiskav tegevus. Küll oleks tore kui ei peaks selliseks tegevuseks üldse ette valmistuma.

Si vis pacem, para bellum. Kehtib kahjuks ka vastupidi.

KV võiks üldse erandkorras sinise põllumajanduslikuga sõita kui nüüd natuke ulmevalda kalduda - kriisiolukorras on peamine et mootorid käima saaks. Rahaline kokkuhoid oleks märkimisväärne.

KV sõidukitest lõviosa asub ju laoplatsidel, täis paagiga. Oleks täiesti mõeldamatu mingi lollaka Brüsseli ökomöko kohustuse pärast hakata neid kütusest tühjaks kallama (kuhu see vana diisel siis panna....?) ja sinna tankima biodiislit sisaldavat kütust, millega kaasnevad tehnilised probleemid on tänaseni lahendamata. Üks biolisandite probleem on kihistumine. Kui auto sõidab ja paagis kütus loksub (samuti segab seda transport ja laadimine), siis ei teki probleemi. Aga kui auto 5a platsil seisab? Lisaks on Eestis üle poole miljoni auto, mida see paar tuhat masinat siis niiväga muudaks?

Teiseks tuleb arvestada, et KV transpordist moodustavad enamuse masinad, mis tsiviilsektoris on enamasti juba muuseumikaup. Nende 1960-1970ndatel loodud masinatel pole kuigivõrd arvestatud mitte-naftapõhise kütuse kasutamist. Ei ole mõtet ajada segi oma 2a vana Toyota Aurisega, millega võib probleemivabalt sõita ka 10% biolisandiga.

Aga selliste "Kasparite" kirjutisest lööb enam vastu karjuv harimatus. Inimesed ei tea midagi sõjamasinate problemaatikast ja ei tea isegi seda, et meil on KV autode keskmine tootmisaasta seal 1980. a kandis. Lollpead arvavad tõsimeeli, et mis kehtib nende igapäevaautole, kehtib samamoodi ja 40 aastat vanale.

Mul hakkas seda artiklit lugedes küll fantaasia lendama, et kuidas nüüd hakkavad masinad seisma tühja paagiga ja kütuse valamisest saab agressiivne samm. Umbes sama moodi nagu laevasuurtükkidelt katte maha võtmine ja allveelaevadel torpeedoluukide avamine. Seejärel sõlmitakse sõjaohu vähendamiseks rahvusvaheline kokkulepe, millega kütuse valamine masinasse võetakse range järelevalve alla. Usalduse suurendamiseks saavad riigid teha ootamatuid kontrolle. Tundlikumates piirkondades tuleb igapäevases kasutuses olevad masinaid tankida ainult selleks ette kohtades, kus asuvad kõigi huvitatud osapoolte esindajad. Kui näiteks peaks paak kuskil metsa vahel tühjaks saama, siis läheb otsustamine, mida selle masinaga üldse ette võtta, OSCE suursaadikute kätte. Ja kui peaks olema tahtmine reservis olevat masinat igapäevaselt kasutusele võtta, siis tuleb taotlus selleks esitada kuus kuud varem ja otsus tehakse ÜRO Julgeolekunõukogu tasemel. Karistused on ka muidugi vastavad, reservis seisva masinaga õlle järel käimine loetakse kuriteoks rahu vastu.

EKV-s ja EKL-is tuleb (õigemini juba on) kasutusel kütuselisand mis biodiislis oleva bioloogia nö ära tapab ja kütuse sellega seisvale masinale enam-vähem ohutuks teeb. Asjad mis veel aitavad säästa masinaid sellest biosaastast on aastaringselt talvise diisli kasutamine (seal ei tohiks seda biojura olla) ning masinate regulaarne liigutamine. Talvine diisel on aastaringselt saadaval vähemalt rivisõidukitele siis kui Malev seda korraga suurema koguse (aastavaru) ostab ja masinaid ainult tankurmasinast tangib. Masinate regulaarne liigutamine ehk nö jalutamine on vähemalt ühes Malevas juba mõnda aega reegli kujul sisse viidud. Kõik rivisõidukid peavad sõitma igas kuus minimaalselt 20 km maanteel.

Pakun välja, et seisuplatsidel olevad autod ongi talvisega tangitud - suvel kasutamist see ei takista, aga vastupidine on komplitseeritud.

ints999 kirjutas:Masinate regulaarne liigutamine ehk nö jalutamine on vähemalt ühes Malevas juba mõnda aega reegli kujul sisse viidud. Kõik rivisõidukid peavad sõitma igas kuus minimaalselt 20 km maanteel.

Tehtav Põlva-suurustes "minimalevates", tõsi. Suuremates ei ole kuidagi võimalik, sest vabatahtlikul on ta vaba tahe ja seni pole peale paari erandi (no ütleme robustselt 5 meest 5000-st) valmis taolist jalutamist tegema. Transpordiohvitseril puudub ka käepikendus või -pikendused, kel oleks mahti sellist asja masinate putitamise kõrvalt teha. Aa, õige, kompaniiveeblid vedelevad suurt niisama, ehk saab neid rakendada..

Mõte on hea, aga teostamatu mõnes kohas nii mõnelgi põhjusel.

Tehtud täiesti edukalt Tartus, mis ei ole mitte üldse minimalev. Rühmavanemad peavad oma tööd tegema ja teevad ka täiesti edukalt.