Eesti raskem juba olemasolev "raud"

[Kapten Trumm]

Eks neid sedasi ole ka kasutatud. Ühel Lõuna-Eestis toimunud Kevadtormil nii juhtus, et kerget saaki (mingi haubitsapatarei) haistnud Hollandi (siis veel) CV90 meeskonnad haistnud tormasid lagedale ja oh õnnetust, meeskonnad olid vahepeal oma relvad horisontaali kruttinud ja avasid tule üllatunud CV-de pihta.

Muidu NSVL normide järgi kuulusid D-30 lahingukomplekti ka soomusevastased kumulatiivmürsud, kas nad soomlastel (või meil) on, ei tea. Piltidel on näha olnud ainult kildmürske (OF). Just taolisi üllatusi silmas pidades. Tegu pole mõistagi tankiga, aga tulistades esimesena võib tabav lask lahingu tulemuse üllatavas suunas muuta.

Muidu sama D-30 lafetil põhineb ka NSVL-s leiutatud veetav 125 mm tankitõrjekahur Sprut-B. Ilmselt peeti oluliseks võimalust relva asimuuti kiirelt 360 kraadi muuta. Sprut on muidugi juba tõsine relv, D-30 tankitõrjeks on hädavise. Too Sprut sülitab välja sama moona, mis T-72d ja laseri lisamisel suudab välja sülitada ka samu tankitõrjerakette. Ja suudab omal jalal kuni 14 km/h liikuda.

[Martin Herem]

Sa Trumm räägid sellest D30 vs CV90 lahingust kui mingist suurtükiväe suurest võidust. Olukorda näinud-kuulnud ohvitserid vangutasid tookord pead. Mitte sellepärast, et tulistati, vaid seepärast, et sellest hakati kui mingist standardist rääkima.
Mina kardan küll, et esimene möödalask oleks ka viimane. Ja tabamuse korral teeks järgnevad masinad kogu patarei maatasa.
Ma ei ütle, et D30 ei ole võimeline CV90 hävitama. Häda korral paneks isegi "killuga" ... aga suurtükiüksuse lõpp on see siiski suure tõenäosusega. Seepärast ei arvestaks mina D30 kui TT vahendiga mitte mingil juhul. Roomikmiin on ka mõistlikum.
Mõni aasta tagasi rääkisin siin, et CV90 võib häda korral lahingusse minna T72 vastu, siis tehti mind kiirelt maatasa.

[Veiko Palm]

Eks neid sedasi ole ka kasutatud. Ühel Lõuna-Eestis toimunud Kevadtormil nii juhtus, et kerget saaki (mingi haubitsapatarei) haistnud Hollandi (siis veel) CV90 meeskonnad haistnud tormasid lagedale ja oh õnnetust, meeskonnad olid vahepeal oma relvad horisontaali kruttinud ja avasid tule üllatunud CV-de pihta.

Vaata kui toredad lood (ümber)jutustustest sünnivad

Eks see vahe on ka selles, et mina juhtusin sellel õppusel ikka kohal olema ja tean täpselt, mitte kuulu kaudu. Faktid vastavad tõele (nagu siin foorumis varemgi räägitud), oli õppus, oli Lõuna-Eestis ja ka relvasüsteemid on õigesti nimetatud, aga kõik muu on loomulikult kaunis legend. Nagu ses legendaarses Armeenia raadio anekdoodis, kus küsiti, et ka tõesti jagatakse Moskvas nõukogude tööinimesele tasuta Mercedeseid? Vastab tõele, küll mõningaste täpsustustega. Mitte Moskvas, vaid Leningradis. Mitte Mercedeseid, vaid Ladasid. Ning ei jagata tasuta, vaid lihtsalt on hakatud rohkem varastama.

[nimetu]

Olukorda näinud-kuulnud ohvitserid vangutasid tookord pead. Mitte sellepärast, et tulistati, vaid seepärast, et sellest hakati kui mingist standardist rääkima.

Mulle teeks ka kõvasti muret kui vastase jalaväelased jõuavad oma suurtükiväelasi kollitama. Siis on ilmselt eesliinil midagi väga mäda. Vähemalt mingit suurt uhkust selle üle küll ei tunneks...

[kulda18]

Täiesti offtopic, kuid sellel 2016 aasta Kevadtormil saidki vist 2JVBr poole pealt kõige rohkem mahtrat suurtükiväelased, tagalaväelased ning võitlusgrupp Tapper.

[Kapten Trumm]

Vaata kui toredad lood (ümber)jutustustest sünnivad

Sellest juhtumist on lausa Eesti ainsas premium-sõjandusajakirjas Sõdur kirjutatud

[Kapten Trumm]

Sa Trumm räägid sellest D30 vs CV90 lahingust kui mingist suurtükiväe suurest võidust. Olukorda näinud-kuulnud ohvitserid vangutasid tookord pead. Mitte sellepärast, et tulistati, vaid seepärast, et sellest hakati kui mingist standardist rääkima.
Mina kardan küll, et esimene möödalask oleks ka viimane. Ja tabamuse korral teeks järgnevad masinad kogu patarei maatasa.
Ma ei ütle, et D30 ei ole võimeline CV90 hävitama. Häda korral paneks isegi "killuga" ... aga suurtükiüksuse lõpp on see siiski suure tõenäosusega. Seepärast ei arvestaks mina D30 kui TT vahendiga mitte mingil juhul. Roomikmiin on ka mõistlikum.
Mõni aasta tagasi rääkisin siin, et CV90 võib häda korral lahingusse minna T72 vastu, siis tehti mind kiirelt maatasa.

Ma kirjutasin ka, et hädavise on.
Samas muidugi, kui antud CV90 rünnak oleks tabanud FH70 patareid "valest suunast" (st mitte sealt, kuhu torud suunatud on), siis poleks nad pauku teha jõudnudki. Konstruktsiooniline iseärasus. Nagu ma hiljem kuulsin, olevat seal olnud relvad ka maasse kaevatud. Viimane on muidugi Sõduri FM

[Martin Herem]

Suurtükid peavad alati olema maasse kaevatud. Ma saan aru, et tihti (enamasti) ei ole. Kuid see ongi viga.
Vahel käib sinna juurde väide, et hukukindlust suurendatakse positsioonide vahetusega.
Miks ei peaks vahetama kindlustatud positsioone?
Et pole jõudnud neid ette valmistada? Omal maal, kus sõjani on üleeilsest saati aega ... ?

[alari]

Kas neid D-30 on üldse soomuse vastu mõistlik kasutada?
Äkki oleks laost mõistlik välja otsida rootsi 90mm kahurid. Need on kergemad, mürskude soomusläbistavus on parem, arvatavasti kergem uue sihtmärgile leidmine, on väiksema siluetiga. Eemaldumine on kergem ja kiirem. Saab vedada maasturiga, ei pea selleks veoautot hankima.

[nimetu]

Äkki oleks laost mõistlik välja otsida rootsi 90mm kahurid.

Või kasutaks siis parem juba Javeline?

Haubitsate kasutamine vastase tõrjumiseks saab olla ainult hädavise. Tore muidugi, et D-30 sellist asja võimaldab (ja võib-olla väärib ka harjutamist), kuid see ei ole asi mille peale kaitset tasub üles ehitada. Vastase soomukid võiksid ikka jääda peamiselt meie jalaväelaste ja tankitõrjujate pärusmaaks, sest neil on vastavad vahendid.

[alari]

Või kasutaks siis parem juba Javeline?

Kindlasti, aga kui jutt on struktuurist üle jäävate relvade parem kasutamine, siis minu arvates 90mm TT kahur on soomuse vastu efektiivsem kui D-30.

[alari]

Millest sa seda järeldad, et 90 mm on efektiivsem?

Loe paar postitust ülevaltpoolt, miks minu arvates 90mm on soomusmasinate vastu efektiivsem.

[Kapten Trumm]

Olles hästi natuke neid ka praktikas kasutanud (lahinglaskmistel manöövri toetuseks), siis äksist värisevate kätega lendab seal iga teine lask märgist mööda, kuna relvarauda hoiab märgis sihtur oma keha jõuga. St lahinguolukorras iga säbelemine laskjate poolt toob kaasa möödalasu. Ja mitte 900 m kaugusel (kuhu paberi järgi peaks saama lasta), vaid 350-500 m kaugusel. Minul lihtsalt pole mingit koledat efektiivsustunnet küll tekkinud. Aga muiudugi, Rootsi saatis neid kahureid meile vist 160 tükki, see on ikka kõvasti rohkem kui 42 tk.

Kui me räägime nt sadamakaitseks ülejäägi kasutamisest, siis minu visioonis peaks relvad olema kruvitud korraliku betoonaluse peale ja ümbritsetud pioneeride ehitatud karponiiriga, seal muidugi on igasuguse tagasilöögita relva (v.a uuemad AT4 mudelid) kasutamisega suur probleem.

[Gideonic]

Olles hästi natuke neid ka praktikas kasutanud (lahinglaskmistel manöövri toetuseks), siis äksist värisevate kätega lendab seal iga teine lask märgist mööda, kuna relvarauda hoiab märgis sihtur oma keha jõuga. St lahinguolukorras iga säbelemine laskjate poolt toob kaasa möödalasu. Ja mitte 900 m kaugusel (kuhu paberi järgi peaks saama lasta), vaid 350-500 m kaugusel. Minul lihtsalt pole mingit koledat efektiivsustunnet küll tekkinud. Aga muiudugi, Rootsi saatis neid kahureid meile vist 160 tükki, see on ikka kõvasti rohkem kui 42 tk.

Kui me räägime nt sadamakaitseks ülejäägi kasutamisest, siis minu visioonis peaks relvad olema kruvitud korraliku betoonaluse peale ja ümbritsetud pioneeride ehitatud karponiiriga, seal muidugi on igasuguse tagasilöögita relva (v.a uuemad AT4 mudelid) kasutamisega suur probleem.

Kummaline. Mul endal on 90mm lahinglaskmistest just risti vastupidine mälestus Ja laskmistel olen käinud mitmeid kordi ning täitnud selle juures kõiki relvameeskonna rolle s.h. ka korduvalt sihturi oma.

Esmalt täpsustan paari fakti:

1. Pvpj 1110 on muide samuti vintraudne, küll tagasilöögita, aga mürsu algkiirus on ikkagi 700 m/s mis on tühine vahe D-30 kumulatiivmürsuga (740 m/s).

2. 90mm puhul ei tule rauda märgis hoida keha jõuga. See tuleb paika suunata aga raua saab kergesti suvalisel hetkel asendisse lukustada ja seda mõlemas teljes.

Kusjuures kuna raua raskuskese on liigendi suhtes täpselt keskel vajab paika keeramine küll natuke jõudu aga üllatavalt vähe, raud toetub liigendile, sihtur pead ainult suunama. Ähkides ja puhkides vesti, rakmete ja kiivriga, AK4 seljal on ka see ebameeldiv, aga kindlasti võimalik.

Relval on ka märkimispüss, mille tabamise korral saab päris paugu järgi lasta koheselt sekundi-kahe jooksul. Õigesti kaugust hinnates ja sihtides pole märkimispüssist korduv laskmine vajalik (eeldusel et sihik on ennem õppust raua ja märkimispüssi suhtes adekvaatselt paika sätitud).

Ausaltöeldes ei saagi väga hästi aru mis need tegurid olid et nii palju suudeti mööda lasta. Paigaloleva sihtmärgi vastu on see relv reeglina väga täpne. Ainus olukord mida ette kujutan, on et närvis või säbelev laskja ei veendu, et sihik on "loodis" ehk jooned paralleelselt maaga. Kui on kergelt viltu võib lask mööda minna sellest hoolimata, et sihik on eelnevalt kalibreeritud ja laskja poolt õigele kaugusele sätitud (kusjuures märkimispüss võib tabada). Vastasel juhul laseb märkimisüpss sinna kuhu sihid, kui see tabab, tabab ka lask.

Meil lasid seda kahurit iga aasta terve rühma liikmed. Enamasti said kõik pihta, eranditult. Mõnel aastal juhtus et keegi lasi mööda ja nende üle tehti nalja ikka päris kaua peale antud õppust. Muuseas märgid olid 500m ja kaugemal. Tõsi need olid suurusjärgus 4m x 2m metallplaadid ja paigal. Liikuva sihtmärgiga on kindlasti keerulisem, arvatavasti pigem sutsidiaalne, kui viimasel on korralikud sihtimisseadmed ja automaatkahur. Lisaks nigelale ja aegunud moonavalikule, on selle relva suurim nõrkus kindlasti eemaldumine peale lasku.

PJ 1110 või eriti D-30 kasutamine rannakaitsekssuurte aluste vastu, mis on kindlasti õhust toetatud, otse rannikul ... läheb minuarust ikka kaunis eksootiliseks aruteluks, sinna ei sekkuks.

[Kapten Trumm]

Eks küsimus ole selles, kas on tiirulaskmine rahulikus tempos või laskmine taktikalises olukorras. TT mehed, kes tiirulaskmise olukorras tabavad täpselt, aga peale 200 m traavi oma varustuse ja relvaga lasevadki mööda.

Enda jaoks fikseerisin ära, et tabamine pole seal niiväga kindel midagi. Ja reaalne olukord on pigem see, et sul süda klopib ja higi valgub silma, mitte rahulik istumine keskpolükal positsioonil, päike soojendamas. Nende asendamine nt Javeliniga oleks kindlasti riigikaitsele väga kasulik tegu.