Eesti raskem juba olemasolev "raud"
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Üllatavalt teravmeelne idee.
Ainuke viga on selles, et siis jääb K9 üksus ootama, kunas FH70 üles võetakse.
Üks tarbetu paar minutit kohapeal.
Ainuke viga on selles, et siis jääb K9 üksus ootama, kunas FH70 üles võetakse.
Üks tarbetu paar minutit kohapeal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Mõned „vead“ on siiski vist veel. K9 ja FH-70 rauad on erineva pikkusega (52 vs 39 kaliibrit), seetõttu on ka erinevad laskekaugused ja trajektoorid, raua tõusunurgad peavad sama sihtmärgi tabamiseks olema erineva nurga all, st FH-70-le tuleb tuleandmed ikkagi eraldi arvutada. Ja vajadusel arvutada eraldi igale üksikule relvale, sest K9-d ei pruugi tegutseda enam patareina, vaid ka üksikmasinatena. Tänapäeva infotehnoloogia juures ei tohiks see muidugi ületamatu probleem olla. Küll aga on tähendab FH-70 väiksem laskekaugus seda, et pikematele distantsidele see „koos“ K9-ga tulistada ei saa ning muutub sellistes olukordades lihtsalt tarbetuks ballastiks. Lisaks – kes hakkab nendele FH-70-tele laskemoona vedama? Kui mitte seesama pukseeriv K9 oma mitte üleliia suure moonavaruga, siis tuleks sellele „lahingpaarilisele“ veel üks veoauto koos moonaga sappa panna. Aga sealt edasi pole enam palju maad küsimuseni, et milleks üldse see kõik?
Põhiline „viga“ on muidugi see, et mis probleemi me sellise rats-ettepanekuga üldse lahendame? See ei saa olla kaudtule „piisavuse“ või korraga sihtmärgi pihta tulistatava moona hulga probleem, sest tänu MRSI-le (tõsi, mitte kõigil distantsidel) suudavad 12 K9-t korraga sihtmärgi peale kallata sama palju moona kui 36 järelveetavat. Selles olukorras ei tundu enam teps mitte mõistlik kahekordistada relvade ja isikkoosseisu hulka (need 8 „kõige isamaalisemat“ meest seal K9 soomuse peal) vaid selleks, et suurendada väljalastava moona hulka vaid 25%. Kõike eelnevat arvestades oleks ilmselt juba mõistlikum need täiendavad haubitsad, inimesed ja veokid panna eraldi pataljoni, mitte haakida K9-te sappa ja katusele.
Põhiline „viga“ on muidugi see, et mis probleemi me sellise rats-ettepanekuga üldse lahendame? See ei saa olla kaudtule „piisavuse“ või korraga sihtmärgi pihta tulistatava moona hulga probleem, sest tänu MRSI-le (tõsi, mitte kõigil distantsidel) suudavad 12 K9-t korraga sihtmärgi peale kallata sama palju moona kui 36 järelveetavat. Selles olukorras ei tundu enam teps mitte mõistlik kahekordistada relvade ja isikkoosseisu hulka (need 8 „kõige isamaalisemat“ meest seal K9 soomuse peal) vaid selleks, et suurendada väljalastava moona hulka vaid 25%. Kõike eelnevat arvestades oleks ilmselt juba mõistlikum need täiendavad haubitsad, inimesed ja veokid panna eraldi pataljoni, mitte haakida K9-te sappa ja katusele.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Hange juba käib. Konkureerivad Elbit Systems ja Hirtenberger.Rootsi miinipildujate asendamine.
-
- Liige
- Postitusi: 2090
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Käimasolev 120mm järelveetavate miinipildujate avalik hange kuulutati välja kogusele 6 miinipildujat. Kui Rootsi miinipildujaid asendada, siis kas ei peaks kuulutama hanke palju suurema koguse hankimiseks, saaks oluliselt parema hinna ja asjast huvituks ka rohkem pakkujaid?! 6 uue relva tootmine on iga tootja jaoks kindlasti majanduslik õudusunenägu, kui seda juhuslikult ei anna mingi teise suurema tellimusega siduda.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Kui kehvad nood Rootsi 120mm on, et neid enam vaja pole?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Tõenäoliselt on see pisihange seotud käimasoleva Scoutspataljoni mehhaniseerimisega.
Rootsi 120-seid on meil sootuks teises suurusjärgus.
Rootsist tuli neid oma ajal tükki 154:
Rootsi 120-seid on meil sootuks teises suurusjärgus.
Rootsist tuli neid oma ajal tükki 154:
Lisaks tuli 1997 meile veel 14 nõukogude 120-st BulgaariastYear(s)
Supplier/ No. Weapon Weapon Year of No.
recipient (R) ordered designation description of order delivery delivered Comments
Sweden
R: Estonia (154) M/41D 120mm Mortar (2002) 2002-2005 (154) Second-hand
Andmed pärinevad SIPRI avalikust andmebaasist.Year(s)
Supplier/ No. Weapon Weapon Year of No.
recipient (R) ordered designation description of order delivery delivered Comments
Bulgaria
R: Estonia 14 M-43 120mm Mortar (1996) 1997 14 Second-hand; designation uncertain
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
https://ilias.mil.ee/goto.php?target=fi ... d=uusiliasSome kirjutas:Kui kehvad nood Rootsi 120mm on, et neid enam vaja pole?
Loe läbi teema valiku põhjendus lk3 - see seletab, miks uusi tahetakse hankida. Nõuab iliasesse sisselogimist, kuna tegemist on AK dokumendiga
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Kahjuks mind ILIASt kasutama ei lasta.Eesti Kaitseväe e-õppe keskkond ILIAS on õppimiseks, õpetamiseks, info vahetamiseks ja koostöö tegemiseks mõeldud keskkond. Keskkonna kasutajateks saavad registreeruda Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad isikud. E-õppe keskkonna ILIAS omanik on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Võimalik. On samas üsna tõenäoline, et kui hange õnnestub, siis ostetakse samasugused ka rootslaste asenduseks.Tõenäoliselt on see pisihange seotud käimasoleva Scoutspataljoni mehhaniseerimisega.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Ilmselt ei ole see siiski seotud "Scoutspataljoni mehhaniseerimisega"..nimetu kirjutas:Võimalik. On samas üsna tõenäoline, et kui hange õnnestub, siis ostetakse samasugused ka rootslaste asenduseks.Tõenäoliselt on see pisihange seotud käimasoleva Scoutspataljoni mehhaniseerimisega.
Foorumis oma nime all esinev kindral maksis alles suht äsja mulle välja kihlveoõlled - milline kihlvedu oli seotud minu väitega, et meile soetatud norra CV keredele 120mm paigaldada ei õnnestu..
Niiet pakkuge midagi muud välla (ja lugege kõrvalteemasid ka )..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
-
- Liige
- Postitusi: 2380
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Alustame 6st ja lähme edasi kõikidega.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
https://twitter.com/Ninja998998/status/ ... 85569?s=19
Üks K9 edasiarendus. Kommentaarides avaldati küll kahtlust, kas tegemist ikka K9-ga, aga las ta olla.
Üks K9 edasiarendus. Kommentaarides avaldati küll kahtlust, kas tegemist ikka K9-ga, aga las ta olla.
otsin puude taga metsa
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Üks K9 edasiarendus. Kommentaarides avaldati küll kahtlust, kas tegemist ikka K9-ga, aga las ta olla.
Nii nagu mina aru saan, siis mingit otsest seost K9-ga pole (väljaarvatud moona arendamise osas). Tegu pigem uue platvormiga, mis kasutab üsna erilist moona. Ma arvan, et kui sa haubitsa arendamisel juba sellisesse punkti jõuad, siis on mõistlikum otse raketiheitjale üle minna. Suurtüki ja raketisüsteemi kombineerimine on lihtsalt kogu asja ülekomplitseerimine.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
nimetu kirjutas:...
Nii nagu mina aru saan, siis mingit otsest seost K9-ga pole (väljaarvatud moona arendamise osas). Tegu pigem uue platvormiga, mis kasutab üsna erilist moona. Ma arvan, et kui sa haubitsa arendamisel juba sellisesse punkti jõuad, siis on mõistlikum otse raketiheitjale üle minna. Suurtüki ja raketisüsteemi kombineerimine on lihtsalt kogu asja ülekomplitseerimine.
Moona arendus jah. 2 pointi, mis mina asjal näen:
1. Moon selgelt mõeldud eriotstarbelisena. So. olukorra jaoks, kus oluline sihtmärk on olemas aga raketisüsteemi laskeulatuses mitte.
2. Suurtüki laskejälg on vastase jaoks enamasti väiksem, kui raketisüsteemil. Ka suudab moodne iseliikuv positsiooni kiirelt vabastada.
Re: Eesti raskem juba olemasolev "raud"
Nojah. Probleemiks on see, et selline eriotstarbeline moon on tänu täiendavatele tehnilistele kriteeriumitele üldiselt kallim kui analoogne raketisüsteemi moon. Üldiselt tähendab see seda, et taolist moona lihtsalt pole sellises koguses, et kusagil efektiivselt kasutada või et kui järsku läheb vaja, siis lihtsalt pole kusagilt võtta. 500 km ulatusega raketisüsteemil ei tohiks tegelikult olla mingit probleemi sihtmärgi ulatuses viibida. Pealegi, tänapäevased haubitsad kui ka raketiheitjad peaksid olema ühtemoodi võimelised laskekohast eemalduma.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 60 külalist