RÕK Põhjanael 01

[metssiga]

Muideks! Meestele, kes väitsid end siin ja seal molutanud olevat.
Tegelikkuses ongi reaalne sõjategevus mitte üks lakkamatu lahingukontakt, vaid suuresti ainult liikumised punktist A punkti B ja sealt edasi punkti C jne., saavutamaks kontrolli teatavate territooriumide üle, ning vahepealsed ootamised. Ning haruharva ka lühiajalised lahingukontaktid, mis näiteks suure sõja veteranide juttudes oma olulisust arvestades aga hoopis enam jutuaineks on kui lõputud nn. lebotamised, kuigi proprtsionaalselt vaid tühist ajavahemikku üldajast katsid. Ja ega tegelikult mingi üksus olegi pideva lahingutegevuse tingimustes eriti kaua jätkusuutlik, kuid jätkusuutliku armee säilitamine on ju samuti iga väejuhatuse üheks ülesandeks.
Taolistest asjadest tuleb lihtsalt aru saada ja mõista.

Ega mõne foorumikaaslase jutule kaasakiitmine eriline tarkus pole, kuid siin teisiti ei saa - siin ikka hillart jagab sula kulda.

[Madis22]

Üks natuke puudulik valdkond on meil standard tegevuste drillimine aktsioonide vahepeal. Sellega annaks ilusti sisustada kõik sellised mõtetu passimise perioodid. Ei ole ju väga raske eeldatava pikema pausi eel kompanii veeblil korra reservist tulnud rühmavanemad/jaoülemad kokku võtta, selgitada, kuidas tänapäeval näiteks teeületamine või objektirünnak käib ja lasta seda siis elementide kaupa drillida seni, kuni jaoülemad ei pea enam maastikul tuuleveskitena kätega vehkima käemärke andes, vaid üksus teab ise kuidas mingile sündmusele reageerida. Teoorias peaks siuke drillimine ja harjutamine ju igale eeldatavalt kontaktini viivale tegevusele eelnema. Samal ajal tuleks ka nõuda vastava lahingdistsipliini säilitamist (millegipärast on meil kujunenud suhtumine, et harjutamise ajal võib rahulikult kolised, ragiseda, muliseda ja seersandid kärada) ning organiseerida drillimisala julgestus, kuivõrd me ju plaanime sõdida vaenlasega sügavuti asetsevatel võitlusaladel, kus vaenlane võib asuda ja liikuda igalpool.

Samalaadset drillimist peaks harjuma alustama formeerimise käigus, kohe kui seersant on oma jao kokku saanud, et värskendada elementaarsemaid teadmisi - näiteks masinatele ronimine ja jalastumine. Seegi eeldab kompaniiveebli vastavaid selgeid korraldusi, kuivõrd ta on esimene mees kompaniis, kes seni igapäevaselt väljaõppega tegelenud. Mobilisatsiooni puhul pole ju kompaniidel muid instruktoreid, kui need samad veeblid, rühmavanemad, jaoülemad ning siis on üksuse toimima saamisega kole kiire.