www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 25 Aug, 2019 3:11

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 568 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 38  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 16:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1514
Lemet kirjutas:
Tsiteeri:
Riviteenistuskogemuse puudumise ja pidevalt staapides ja koolides tiirlemise loogiliseks ja paratamatuks tulemuseks ongi kaitseväe tegelikust elust ja võimalustest võõrdumine. Millest omakorda tulevat pisut utoopilised nägemused selle kohta, milline peaks ja võiks kaitsevägi olla.


Hm, minu teada on Kunnas ka Iraagis teenistuses viibinud. Kui sealt ei saa riviteenistus- ja elukogemust, siis kust üldse???


Kolm kuud USA staabis (mitte riviametikohal) assümeetrilisi operatsioone planeerida on natukene teistsugune asi, kui Eesti tingimustes kompanii või pataljoniga sümmeetriliseks sõjapidamiseks valmistuda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 17:01 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 403
Asukoht: Kärdla
A4 kirjutas:
Kamina ja staabi vahelised suhted on juba praegu paremad kui kunagi varem. Ja heaks läksid need suhted siis, kui kaitseväe juhtkonnast kadusid kaubalaevakapten, politruk ja üks riviteenistuskogemuseta ja elust võõrdunud kolonelleitnant. Ministeeriumis on kaader aga praktiliselt samaks jäänud. Ja suhete paranemist ei saa ka ainult Aaviksoo teeneks lugeda, sest suhete paranemine algas juba Ligi ajal - pärast Kõutsi ja Lanemani lahkumist.


Kõutsi ja Lanemani lahkumine langes kokku ka teise olulise teguriga - Ligi poliitilise laibastumisega, nii et teda ei toetanud enam isegi oma erakond, kusjuures veel suhteliselt avalikult. Kuna Ligi ei saanud enam oma äärmuslikku poliitikat ellu viia, siis paranesid ka suhted.

Ligi äärmuslus oli aga "kaitseministeeriumi grupeeringu" languse alguseks. Põhitöö tegi muidugi ära Venemaa kallaletung Gruusiale, mis tegi puust ja punaseks selle, mis nende arusaamises asjast ikka totaalselt metsa poole oli.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 17:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17079
Elik siis:
!. Nõukogude armee
2. Kaks aastat teenistust Meegomäe Lahingukoolis
3.Kolm kuud USA staabis (mitte riviametikohal) assümeetrilisi operatsioone planeerinud-
+ veel muud eelpool nimetatud teenistuskohad( Kaitseliit, Soome sõjakool, Meegomäe Lahingukool, KVÜÕA, peastaap)- ja ei mingit riviteenistuslikku kogemust ja elutarkust...

Samas oled Terrase kohta kirjutanud:

Tsiteeri:
tal on riviteenistuskogemus (tõsi küll, kümne aasta tagune), staabiteenistuskogemus, korralik ja laia silmaringi andnud haridus, välis- ja missioonikogemus.


Minu arust ju päris kattuvad teemad. Vägisi jääb mulje, et tegu on lihtsalt isiklikuks minekuga.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 18:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 03 Apr, 2007 2:43
Postitusi: 349
Ilmselt üritab A4 anda mõista, et Kunnas ei ole ohvitserina juhtinud ühtki taktikalise tasandi üksust (rühm, kompanii, pataljon).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 18:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1514
Lemet kirjutas:
Elik siis:
!. Nõukogude armee
2. Kaks aastat teenistust Meegomäe Lahingukoolis
3.Kolm kuud USA staabis (mitte riviametikohal) assümeetrilisi operatsioone planeerinud-
+ veel muud eelpool nimetatud teenistuskohad( Kaitseliit, Soome sõjakool, Meegomäe Lahingukool, KVÜÕA, peastaap)- ja ei mingit riviteenistuslikku kogemust ja elutarkust...

Samas oled Terrase kohta kirjutanud:

Tsiteeri:
tal on riviteenistuskogemus (tõsi küll, kümne aasta tagune), staabiteenistuskogemus, korralik ja laia silmaringi andnud haridus, välis- ja missioonikogemus.


Minu arust ju päris kattuvad teemad. Vägisi jääb mulje, et tegu on lihtsalt isiklikuks minekuga.


Riviteenistuse all peetakse silmas reaalsete taktikaliste üksuste väljaõpetamist ja juhtimist maastikul, ja Eesti puhul saab sellist kogemust eelkõige ajateenijatega. Staabiteenistus ei anna mingit riviteenistuse kogemust, samuti ei käi riviteenistuse alla õppimine sõjakoolis. Põhimõtteliselt ei saa ka Meegomäe lahingukooli juhtimist pidada riviteenistuseks, kuna seal ei formeeritud ja ei juhitud maastikul rühmasid ja kompaniisid, vaid valmistati ette nooremallohvitsere ja reservohvitsere.

Ma ei lähe isiklikuks ja ma ei arva, et Leo Kunnasel pole elukogemust ja väljapaistvaid võimeid. Ma tahan öelda, et inimese võimed oleksid suuremad, kui oleks ka reaalne kogemus sellest, kuidas käib elu rohujuuretasandil - rühma- ja kompaniiülemana nt Viru pataljonis. Kui kaitsevägi oleks Kunnase 15-aastase karjääri sisse planeerida ka kolm aastat Viru pataljoni juhtimist, siis oleksid sellest võitnud Kunnas ise, kaitsevägi tervikuna ja ka Viru pataljon, kes oleks saanud võimeka ja tegusa juhi.

Riviteenistuskogemuse täielikult puudumisel on kaitseväe jaoks paraku reaalsed ja negatiivsed tagajärjed. Nii näiteks mõtlesid just Kunnase sugused rivikogemuseta ohvitserid (või Kunnas ise?) välja praeguse ajateenistussekutsumise süsteemi, kus kellegi "geniaalne pea" on juulikuise nn eelkutsumise paigutanud keset ülikoolides toimuvaid sisseastumiskatseid, mistõttu helgema peaga poisid saadetakse teenistusse oktoobris, kuigi nende koht on ilmselgelt juulikuu kutses. Sellise jama peale võib tulla vaid ohvitser, kes pole ajateenijaid koolitanud ega teagi, et ajateenijate seas on päris palju tudengeid. Või siis inimene, kes teenis riviametikohal nendel aegadel, kui tudengeid ajateenistusse ei kutsutud.

Ma tahan öelda, et ei maksa Leo Kunnast pidada mingiks jumaluseks ja fanaatiliselt uskuda iga tema sõna, mis kaks korda kuus Eesti Päevalehes ilmuvad. Leo Kunnas on kah inimene ja inimesed on teinekord ekslikud. Selle asemel võiksid mõned foorumlased natukene ka oma peaga mõelda ja juurelda selle üle, miks Kunnas lahkab riigikaitse probleeme väga valikuliselt ning jätab mainimata vead, mis on tehtud kaitseväe enda poolt.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 19:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1514
tuna kirjutas:
A4 kirjutas:
Kamina ja staabi vahelised suhted on juba praegu paremad kui kunagi varem. Ja heaks läksid need suhted siis, kui kaitseväe juhtkonnast kadusid kaubalaevakapten, politruk ja üks riviteenistuskogemuseta ja elust võõrdunud kolonelleitnant. Ministeeriumis on kaader aga praktiliselt samaks jäänud. Ja suhete paranemist ei saa ka ainult Aaviksoo teeneks lugeda, sest suhete paranemine algas juba Ligi ajal - pärast Kõutsi ja Lanemani lahkumist.


Kõutsi ja Lanemani lahkumine langes kokku ka teise olulise teguriga - Ligi poliitilise laibastumisega, nii et teda ei toetanud enam isegi oma erakond, kusjuures veel suhteliselt avalikult. Kuna Ligi ei saanud enam oma äärmuslikku poliitikat ellu viia, siis paranesid ka suhted.

Ligi äärmuslus oli aga "kaitseministeeriumi grupeeringu" languse alguseks. Põhitöö tegi muidugi ära Venemaa kallaletung Gruusiale, mis tegi puust ja punaseks selle, mis nende arusaamises asjast ikka totaalselt metsa poole oli.


Mina isiklikult ei poolda Reformierakonna ja Jürgen Ligi poliitilisi seisukohti riigikaitse suhtes, aga ei ole tarvis seda Ligit ka üledemoniseerida.

Milles väljendus Ligi "äärmuslik poliitika" ja kuidas seda üldse ellu viidi? Mina väidan, et Ligi ajal ei astutud ühtegi sammu ajateenistuse kaotamise suunas ja täiskutselisele armeele ülemineku suunas. Kas Ligi ajal ajateenijate teenistussekutsumine, nendest sõja-aja üksuste formeerimine ja Kevadtormil kokkuharjutamine jätkus? Jätkus küll. Kas ajateenijate varustus (uued rakmed, Saksa kiivrid jne) paranes? Paranes küll. Kas ajateenijatele hakati 150-kroonise mõnitamise asemel natukene suuremat toetust maksma, millega suurendati ka inimeste motivatsiooni tulla ajateenistusse? Hakati. Kas lühimaa-õhutõrje osteti, mis on mõeldud eelkõige ajateenijatest koosneva brigaadi kaitsmiseks? Osteti küll.

Iga kaitseministri (olgu selleks siis Ligi, Aaviksoo või kasvõi Leo Kunnas) võimalused kallutada riigikaitset iseendale sobivas suunas on tegelikult väga piiratud. Erinevalt nt haridusministeeriumist, kus iga minister teeb ümberkorraldusi nt keskkoolide õppekavades või õpikute sisus, on riigikaitse pika vinnaga asi, kus tegutsetakse pika-ajaliste ja ad-hoc-stiilis muutmisele mittekuuluvate plaanide alusel. Ligi tegevuse panid paika põhimõtteliselt kaks dokumenti - kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan aastateks 2004-2010 ning tollal võimul olnud valitsuse koalitsioonilepe. Kumbki nendest dokumentidest ei maininud ajateenistuse kaotamist või mingeid "äärmuslikke plaane" ühegi sõnagagi ning seetõttu pole ka Ligi tegevusest võimalik leida mingeid "äärmuslikke jälgi".

Ligi rääkis sellest, et tema arvates on ajateenistus oma aja ära elanud asi ja tuleks kaotada. Niiviisi esindas ta oma isiklikku veendumust ja ka oma erakonna programmilist seisukohta, ning tulenevalt sõnavabadusest oli tal õigus seda teha, samuti oli tal selleks ka nende Eesti kodanike mandaat, kes olid oma hääle valimistel andnud Reformierakonnale. Reaalseid samme sellise poliitika elluviimiseks ei saanud Ligi aga teha, sest sellist asja ei näinud ette ei kehtiv arenguplaan ega ka valitsusliidu tollane koalitsioonilepe. Ehk, nagu ütles kindral Laaneots ametisse astudes ühes leheintervjuus: "Selle küsimuse teravust on ajakirjanduses üle võimendatud. Selle probleemi juurde tuleme tagasi siis, kui hakatakse välja töötama uut arenguplaani. Praegu ei ole see aktuaalne. Sellest räägitakse põhjusel, et palgaarmee on ühe erakonna programmiline seisukoht ja erakond peabki sellest rääkima. Aga ma ei näe, et see oleks praegu, valimiseelses situatsioonis või valimistel mingi prioriteetne küsimus, sest meil on arenguplaan aastani 2010."

Ainukene (ja sugugi mitte tühine) probleem, mis Ligi arvamusavaldustest tekkis, oli see, et madala teadlikusastmega kutsealused hakkasid Ligi juttu kuuldes arvama, et kohe ongi palgaarmee ukse taga ning tarvis on veel ajateenistusest paar aastat kõrvale hoida. See oli probleem ja selle eest peaks Ligi ka mingit moraalset vastutust kandma. Aga ma kordan, reaalseid samme palgaarmee loomiseks tema ajal ei tehtud. Kui keegi väidab vastupidist, siis võiks seda teha koos konkreetsete faktidega.

Mis puudutab väidet, et Gruusia sõda muutis meie riigikaitse planeerimises midagi kardinaalselt. Tegelikult ei muutnud see eriti midagi, sest nii järgmise arenguplaani aluseks olevad ohustsenaariumid kui ka peamised võimelüngad olid tuvastatud juba enne Gruusia konflikti. Ja neid ei hakata muutma põhjusel, et Gruusia sündmused kinnitasid, et me prognoosime Eesti ees seisvaid ohte õigesti ning oleme ka võimalüngad õigesti tuvastanud. Kuna ohustsenaariumid on riigisaladusega kaitstud, siis ei saa siin ka spekuleerida selle üle, kas need on ajakohased, aga asjadga seotud kaitseväelased ja luurajad väidavad, et on küll.

Kui kaitseminister või kaitseväe juhataja viitavad Gruusia konflikti õppetundidele, siis on selle taga lihtsalt kaine arvestus, et koduperenaistele ja pensionäridele on kümnetesse miljarditesse ulatuvaid "investeeringuid" lihtsam maha müüa, kui viidata äsjatoimunud sõjale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 19:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7696
Asukoht: Siilis
"Tegemist on lihtsalt meie kaitseväe vildaka personalirotatsioonisüsteemi tüüpilise produktiga. Kui 15 aasta jooksul ei suudeta ellu rakendada inimeste roteerumist nelja ringkonna, kümnekonna väeosa, 14 Kaitseliidu maleva ja üheainsa peastaabi vahel, siis on midagi kuskil mäda. ja see mõjutab kokkuvõttes negatiivselt nii riviüksuste elu (staapidest tulevad ebarealistlikud ülesanded) kui ka staapide funktsioneerimist (staaoides ei saada aru, mis reaalses elus toimub)."

...ja rahva hulgast kostavad hõiked: ÕIGE! ÕIGE! 8) 8) 8)

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii..


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 20:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2005 16:02
Postitusi: 3148
Asukoht: Tallinn
    ... Kolm kuud USA staabis (mitte riviametikohal) assümeetrilisi operatsioone planeerida on natukene teistsugune asi, kui Eesti tingimustes kompanii või pataljoniga sümmeetriliseks sõjapidamiseks valmistuda. ...


Mõned mehed arvavad vist, et see nn. riviline kogemus tuleb ainuüksi kuni koloneli auastmeni rühma ja kompaniid juhtides. :lol: :lol: :lol: Paraku on aga asjad nii, et rühmaülemana üle leitnandi ei saa ja kompaniiülema laeks on kapten. Loll lugu. Jääbki meie pisiriik ilma rivikogemusega vanemohvitseridest, sest need mõned aastad vahetus allüksuste juhtimises pole ju arvestatavad. :lol: :lol:

Ja kõik muud ohvitserid, kes VÕK-ide ülemateks ei mahu, on puhta saast? :roll: :roll: Ehk siis - kui VÕK-i ülem pole olnud, siis oled üks kitsarinnaline ja egotsentriline kasutu päkapikk. :cry: :cry:

Ei, noh .... :roll: :roll: :roll:

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 20:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17079
Tsiteeri:
Niiviisi esindas ta oma isiklikku veendumust ja ka oma erakonna programmilist seisukohta, ning tulenevalt sõnavabadusest oli tal õigus seda teha


Kas ministril on korrektne ministrina väljendada oma isiklikku seisukohta? Elik kui näiteks padukarsklasest ministri isiklik seisukoht on alkoholismist vabanemiseks lihtlabaselt kõik alkoholi tarbivad seltsimehed lihtsalt laagritesse toppida, siis kui tark on sellise seisukoha ministrina avalikuse ette toomine. Selline lapsesuulisus + sellega liituv olematu PR saigi minu arust Ligile saatuslikuks, et tema nimi on saanud sünonüümiks riigikaitse lammutamisele. Sest Ligi teeneid Kaitseväe rahaasjade selgitamisel ja ka hangete korraldamisel ei saa ka mitte maha salata. (ikkagi raamatupidaja 8) )

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 20:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1514
hillart kirjutas:
    ... Kolm kuud USA staabis (mitte riviametikohal) assümeetrilisi operatsioone planeerida on natukene teistsugune asi, kui Eesti tingimustes kompanii või pataljoniga sümmeetriliseks sõjapidamiseks valmistuda. ...

Mõned mehed arvavad vist, et see nn. riviline kogemus tuleb ainuüksi kuni koloneli auastmeni rühma ja kompaniid juhtides. :lol: :lol: :lol: Paraku on aga asjad nii, et rühmaülemana üle leitnandi ei saa ja kompaniiülema laeks on kapten. Loll lugu. Jääbki meie pisiriik ilma rivikogemusega vanemohvitseridest, sest need mõned aastad vahetus allüksuste juhtimises pole ju arvestatavad. :lol: :lol:

Ja kõik muud ohvitserid, kes VÕK-ide ülemateks ei mahu, on puhta saast? :roll: :roll: Ehk siis - kui VÕK-i ülem pole olnud, siis oled üks kitsarinnaline ja egotsentriline kasutu päkapikk. :cry: :cry:

Ei, noh .... :roll: :roll: :roll:


Loomulikult ei tähenda VÕK-i juhtimise kogemuse puudumine seda, et tegemist on kasutu ohvitseriga. Asi on selles, et normaalsetes riikides on reegliks see, et ohvitserid roteeruvad iga 3-4 aasta tagant rivi- ja staabiametikohtade vahel. Selline süsteem toob staapidesse teadmisi "reaalses elus toimuvast" ning viib riviüksustesse arusaamist riigikaitse toimimisest laiemal tasandil.

Selge see, et Eestis piirab sellise süsteemi toimimist meie kaitseväe väiksus ning fakt, et koloneli auastmele vastavaid riviametikohti on suhteliselt vähe. Aga kui asi on nii, siis tuleks mõelda selle peale, kas VÕK-i ülema maksimaalseks auastmeks peab olema major, või võiks jalaväepataljoni (rahu ajal juhtida) ka täiskolonel. Tuleks mõelda, kas kompaniiülema lagi peab olema kapten, või võiks rahuajal kompaniiülemaks olla ka major.

VÕK-e on Eestis kümmekond ning ka pestaabis on kümmekond sellist kolonelikohta, mida täitvad inimesed võiksid roteeruda VÕK-ide ja staabi vahel. Asi on lihtsalt soovimatuses või saamatuses sellist süsteemi rakendada. Nt. tänane kolonel Järvelainen juhtis Viru pataljoni pea kümme aastat - selle aja jooksul oleks võinud seda kohta täita kolm erinevat vanemohvitseri, kes oleks riviteenistusest saadud kogemusi saanud kasutada staapides.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 21:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Veebr, 2004 2:12
Postitusi: 271
Mulle kumab teemast läbi selline (kahjuks) tüüpiline mõttelaad:

-sõdur mõtleb, et jaoülem on loll
- jaoülem, et rü on loll
- rü et kü on loll
- kõik eelnevad koos, et pataljoni staabis on lollakad
- pati staap koos patül iga arvavad, et ringkonnas on ainult kivipallurid
- ringkonnas vaadatakse, et patis on miskid metslased ehk siis lollakad
- ringkond (koos alumistega) ei saa aru, mida väeliigi staabis mõeldakse
- väeliigi staap arvab, et need eelmised on lolliks läinud
- ühendstaabis vaadatakse kõiki eelmisi kui väikseid lasteaialapsi
- kõik eelnevad koos arvavad, et ühendstaabis on sellised eluvõõrad planeerijad. Lollid ka loomlikult.

Aga teema pealkirjast ka. Iseasi kogu värgi juures on see, kas Terrasele sealne töökeskkond ja uued kolleegid istuvad. Ta võib neid küll teada küll, aga koos on teine asi töötada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 21:50 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Kol-ltn Terrasega on kokkupuude olnud ja mulle jäi temast sellise energilise ja otsekohese inimese mulje.
Miskipärast ma siiski ei usu, et ta on väga tugev otseselt rivilistes küsimustes. Kunagi võis juhtida kompaniid ja natuke aega ka pataljoni. Olen kusagilt kuulnud, et endiseaegsed väeosaülemad temast praktikuna midagi ei arvanud.
Terrasel on aga kindlasti saksas tohutult häid tutvusi ja ma arvan, et kaitseväe sidemed sakslastega ainult tihenevad. Praktiliselt selge peaks olema, et soomustehnikagi ostetakse saksast. Ma arvan, et kui teda äkki rohkem oleks atasheeaegadel kuulatud, oleks meile palju kasulikke asju saksast hangitud?

Kunnas oli kooli ülem, kui ma seal õppisin. Ta oli kindlasti üks, kes kogu asja püsti hoidis. Mulle meeldis, et ta armastas käia väga palju isiklikult tunde kontrollimas iga nädal. Mitte ei saadetud väljaõpet revideerima mingit suvalist staabiohvitseri (koolis oli õppeosakond) nagu enamasti kaitseväes, vaid ülem käis otsese ülemana ise kohal, tegi märkusi ning andis juhtnööre.
Mõned Kunnase teesid mulle siiski ei istu.
- Suurtükiasjadest võtab sõna, kuid ei ole spetsiifilise väeliigi asjadega kursis. Üldse on sellega piisavalt (et sõna võtta) kursis väga vähesed kv vanemohvitserid.
- Soomustatud veoautodele jalaväerühmas olen vastu - need ehk head soojal maal IED-de keskel, kuid kodumaal mitte niivõrd.
- Kaitseringkondade süsteemi rakendamine väekoondiste asemel ei meeldi mulle. Ei saa aru siiani, mis on väeosa-asutuse nimi, kus ma koos paljude kamraadidega teenin. Nonsens.


Jätkuks revideerimistele. Väljaõppe ja tegevuse revideerimise moraalne õigus ongi vaid otsestel ülematel ja seda tuleks nädalas regulaarselt teha. Pataljoniülem, kes ei käi iga nädal ise väljaõpet ja väeosa elu kontrollimas on reaalsuses mitte riviohvitser, vaid staabiohvitser.

Muidu ma arvan, et paljud vanemohvitserid, kes 1990 ndate algul teenisid miski 2-3 aastat väeosas ja seejärel on olnud eri staabiametites ja koolides, ei oma ülevaadet, mis täna reaalselt toimub. Umbes aastatuhandevahetuse paiku toimus kaitseväes minu arust tugev kvalitatiivne edasiminek ja kõiksugused asjad muutusid. Muuhulgas suurenes tugevalt administratiivtööde maht allüksustes.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 16 Nov, 2008 23:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 403
Asukoht: Kärdla
A4 kirjutas:
Iga kaitseministri (olgu selleks siis Ligi, Aaviksoo või kasvõi Leo Kunnas) võimalused kallutada riigikaitset iseendale sobivas suunas on tegelikult väga piiratud. Erinevalt nt haridusministeeriumist, kus iga minister teeb ümberkorraldusi nt keskkoolide õppekavades või õpikute sisus, on riigikaitse pika vinnaga asi, kus tegutsetakse pika-ajaliste ja ad-hoc-stiilis muutmisele mittekuuluvate plaanide alusel. Ligi tegevuse panid paika põhimõtteliselt kaks dokumenti - kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan aastateks 2004-2010 ning tollal võimul olnud valitsuse koalitsioonilepe. Kumbki nendest dokumentidest ei maininud ajateenistuse kaotamist või mingeid "äärmuslikke plaane" ühegi sõnagagi ning seetõttu pole ka Ligi tegevusest võimalik leida mingeid "äärmuslikke jälgi".


Aga need kaks dokumenti ei tule jumala armust, vaid nende koostamisel on ministril väga tugev mõju. Nende nimetatud dokumentide koostamise ajal (olid vist aastad 2003-2004) astuti väga tugev samm ajateenistuse kokkutõmbamisel. Kui näiteks Ligi oleks olnud praegu uute dokumentide koostamise ajal edasi minister ja piisava poliitilise kaaluga, siis oleks olnud tõenäoline, et oleks tehtud tõsine katse palgaarmeele üle minna. Vastasel korral oleks kerkinud küsimus, et mis juttu Ligi siis ajas kogu aeg.

A4 kirjutas:
Mis puudutab väidet, et Gruusia sõda muutis meie riigikaitse planeerimises midagi kardinaalselt. Tegelikult ei muutnud see eriti midagi, sest nii järgmise arenguplaani aluseks olevad ohustsenaariumid kui ka peamised võimelüngad olid tuvastatud juba enne Gruusia konflikti. Ja neid ei hakata muutma põhjusel, et Gruusia sündmused kinnitasid, et me prognoosime Eesti ees seisvaid ohte õigesti ning oleme ka võimalüngad õigesti tuvastanud. Kuna ohustsenaariumid on riigisaladusega kaitstud, siis ei saa siin ka spekuleerida selle üle, kas need on ajakohased, aga asjadga seotud kaitseväelased ja luurajad väidavad, et on küll.

Kui kaitseminister või kaitseväe juhataja viitavad Gruusia konflikti õppetundidele, siis on selle taga lihtsalt kaine arvestus, et koduperenaistele ja pensionäridele on kümnetesse miljarditesse ulatuvaid "investeeringuid" lihtsam maha müüa, kui viidata äsjatoimunud sõjale.


Ei mäleta, et oleksin rääkinud, et Gruusia sõda oleks muutnud riigikaitse planeerimises midagi kardinaalselt. Pigem:

Tsiteeri:
Ligi äärmuslus oli aga "kaitseministeeriumi grupeeringu" languse alguseks. Põhitöö tegi muidugi ära Venemaa kallaletung Gruusiale, mis tegi puust ja punaseks selle, mis nende arusaamises asjast ikka totaalselt metsa poole oli.


Seega on jutt poliitilistest protsessidest. Mille illustreerimiseks võiks teatava huumoriga kasutada tsitaate presidendilt. Võidupühal ja kooli alguse puhul ehk siis enne ja pärast Gruusia sõda.

Tsiteeri:
Need, kes muigamisi kahtlevad meie NATO liitlassuhte tõsiseltvõetavuse üle ja vastustavad kollektiivkaitse põhimõtet, ei adu ei rahvusvaheliste suhete konteksti, maailma jõuvahekordi ega tänapäeva Euroopat.

Tsiteeri:
Nii näiteks peame end rahulikul meelel ja hirmuta viima kurssi muutunud olukorraga maailma julgeolekus ja Eesti majanduses. Nendele küsimustele mõtlemine, kahtlused ja arutelu, ning lõpuks lahenduste leidmine on kodanikuühiskonnas meie kõigi töö.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2008 2:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 20 Juul, 2005 14:35
Postitusi: 403
Asukoht: Kärdla
Aga siiski tundub, et ka kaitseplaneerimises on nagu mõningaid puuduseid ette tulnud. Vähemalt praeguse kaitseministri arvates.

Postimees 17.11.2008
Tsiteeri:
Kaitseminister Jaak Aaviksoo, /.../ Miks on seni vaid kolmandik meestest aega teenima jäänud?

Meil seavad kasarmukohad objektiivse piirangu, tuleb tunnistada, et vahepealne eufooria kiirest üleminekust väikesearvulisele professionaalsele armeele pole ka väga soosinud kasarmukohtade väljaarendamist.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 17 Nov, 2008 11:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26393
A4 kirjutas:
Milles väljendus Ligi "äärmuslik poliitika" ja kuidas seda üldse ellu viidi? Mina väidan, et Ligi ajal ei astutud ühtegi sammu ajateenistuse kaotamise suunas ja täiskutselisele armeele ülemineku suunas. Kas Ligi ajal ajateenijate teenistussekutsumine, nendest sõja-aja üksuste formeerimine ja Kevadtormil kokkuharjutamine jätkus? Jätkus küll. Kas ajateenijate varustus (uued rakmed, Saksa kiivrid jne) paranes? Paranes küll. Kas ajateenijatele hakati 150-kroonise mõnitamise asemel natukene suuremat toetust maksma, millega suurendati ka inimeste motivatsiooni tulla ajateenistusse? Hakati. Kas lühimaa-õhutõrje osteti, mis on mõeldud eelkõige ajateenijatest koosneva brigaadi kaitsmiseks? Osteti küll.


Oh, A4 on meil ikka hea uumuri-miis :lol: :lol:
Nimetatud töövõitudel, mida sa sm Ligi hingele kirjutad, pandi alus juba siis, kui sm Ligi ei tihanud ministriametist veel unistadagi. Näiteks kasvõi seesama ÕT hange, mille ettevalmistamisega tehti algust ikka tubli hulk aastaid enne Ligi tulekut.

Mis puudutab seda toetuse suurendamist, siis vaevalt oli selle motiiviks omakasupüüdmatu hoolitsemine ajateenijate taskuraha eest, pigem oli see ikka üks samm sel palgaarmee-teel.

Küll aga ei saa salata, et palgaarmee jutu vastutustundetu ajamine tõi kaasa tuntavaid tagasilööke nii näole andvate kutsealuste arvus ja motivatsioonis - no võtame paar aastat ajapikendust, nagunii tuleb palgaarmee.

Küll aga polnud mingit saladust, et KMin sisene kompetents sõjalistel teemadel polnud (ega pole ka praegu) eriti kiita ja selles veendumiseks piisab kui lahti lüüa personaliandmed kodulehel. Ja see paistab ka näiteks EPL riigikaitse lisas aeg-ajalt ilmuvatest mõttesähvatustest välja. Ametnikud armastavad väga tuututada rahvusvahelistel ja assümmeetrilistel teemadel, kuid miskipärast teemal, milliseid "torusid" on vaja EV kaitseks, kirjutab kas Kunnas või piiratud arv teisi pagunikandjaid. Muidu võtavad seal mahu ära toredad, noored ja särasilmsed tsiviilriietes inimesed, kes tegelikult riigikaitsest suurt midagi ei jaga.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 568 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5 ... 38  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt