www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

A4 kirjutas: Milles väljendus Ligi "äärmuslik poliitika" ja kuidas seda üldse ellu viidi? Mina väidan, et Ligi ajal ei astutud ühtegi sammu ajateenistuse kaotamise suunas ja täiskutselisele armeele ülemineku suunas. Kas Ligi ajal ajateenijate teenistussekutsumine, nendest sõja-aja üksuste formeerimine ja Kevadtormil kokkuharjutamine jätkus? Jätkus küll. Kas ajateenijate varustus (uued rakmed, Saksa kiivrid jne) paranes? Paranes küll. Kas ajateenijatele hakati 150-kroonise mõnitamise asemel natukene suuremat toetust maksma, millega suurendati ka inimeste motivatsiooni tulla ajateenistusse? Hakati. Kas lühimaa-õhutõrje osteti, mis on mõeldud eelkõige ajateenijatest koosneva brigaadi kaitsmiseks? Osteti küll.

Oh, A4 on meil ikka hea uumuri-miis
Nimetatud töövõitudel, mida sa sm Ligi hingele kirjutad, pandi alus juba siis, kui sm Ligi ei tihanud ministriametist veel unistadagi. Näiteks kasvõi seesama ÕT hange, mille ettevalmistamisega tehti algust ikka tubli hulk aastaid enne Ligi tulekut.

Mis puudutab seda toetuse suurendamist, siis vaevalt oli selle motiiviks omakasupüüdmatu hoolitsemine ajateenijate taskuraha eest, pigem oli see ikka üks samm sel palgaarmee-teel.

Küll aga ei saa salata, et palgaarmee jutu vastutustundetu ajamine tõi kaasa tuntavaid tagasilööke nii näole andvate kutsealuste arvus ja motivatsioonis - no võtame paar aastat ajapikendust, nagunii tuleb palgaarmee.

Küll aga polnud mingit saladust, et KMin sisene kompetents sõjalistel teemadel polnud (ega pole ka praegu) eriti kiita ja selles veendumiseks piisab kui lahti lüüa personaliandmed kodulehel. Ja see paistab ka näiteks EPL riigikaitse lisas aeg-ajalt ilmuvatest mõttesähvatustest välja. Ametnikud armastavad väga tuututada rahvusvahelistel ja assümmeetrilistel teemadel, kuid miskipärast teemal, milliseid "torusid" on vaja EV kaitseks, kirjutab kas Kunnas või piiratud arv teisi pagunikandjaid. Muidu võtavad seal mahu ära toredad, noored ja särasilmsed tsiviilriietes inimesed, kes tegelikult riigikaitsest suurt midagi ei jaga.

Fakt on selles, et reaalselt Ligi olemasolevaid riigikaitsearengu põhisuundi ei muutnud. Seoste tõmbamine ajateenijate toetuse suurendamise ja palgaarmee loomise katsete vahel on minu arvates meelevaldne. Tegemist on TOETUSE, mitte palgaga. Erinevalt kaadrikaitseväelaste palkadest moodustavad ajateenijate toetused ka pärast suurendamist väga miniatuurse osa kogu kaitse-eelarvest, toetuste pealt ei maksta makse ning toetused ei anna ajateenijatele mingit õigust saada hiljem kaitseväe eripensionit. Kui aga ajateenija toetuse suurendamine annab nt väikelaenu võtnud kutsealusele kindluse, et ta suudab ka ajateenistuse ajal pangale intresse tagasi maksta (sest laenu põhiosa tagasimaksmine peatatakse ajateenistuse ajaks, kuid intresside maksmist mitte, ja 150 krooni eest kuus juba intresse ei maksa), siis see ju ilmselgelt suurendab paljude kutsealuste motivatsiooni tulla aega teenima. Ning see tugevdab ajateenistust kui institutsiooni kui tervikut.

Mis puudutab kaitseministeeriumi ametnike kompetentsi ja ajalehes Riigi Kaitse ilmuvat. Võiks aru saada, et kaitseministeerium ei ole relvajõudude ministeerium ega tegele vaid suurtüki kaliibri suurusega, vaid tegeleb laiemalt kaitse- ja julgeolekupoliitikaga, õigusloomega, avaliku halduse ja veel palju muuga. Rahvusvahelised suhted, kaitsealane koostöö, diplomaatia jne on riigi laiema julgeolekupoliitika osad samamoodi, nagu seda on jalaväepataljonidele "torude" hankimine ning ajateenijatele taktikaliste võtete õpetamine. Üks täiendab teist. Ning kaitse- ja julgeolekupoliitika "pehmema" või "vähemseksikama" osaga tegelmiseks on muuhulgas vaja ka politolooge, sotsiolooge, õigusteadlasi, ajaloolasi jne. Kasutada selleks aastaid sõjakoolides ja kindralstaabi akadeemiates õpetatud riviohvitsere oleks oleks puhas ressursside raiskamine, sest ohvitser peab tegelema puht-sõjalise riigikaitsega.

Ajaleht Riigi Kaitse on just sellise laiema julgeoleku- ja kaitsepoliitika peegelduseks ja selgituseks. Arutlemine jalaväekompanii taktikaliste võtete või konkreetsete suurtükiväesüsteemide sobivuse üle on kahtlemata sama oluline teema, kuid see ei ole Riigi Kaitse eesmärgiks. Selle jaoks on meil olemas väljaanded, kus kirjutavad sõjaväelased, kes neid teemasid tsiviilametnikest paremini tunnevad. Sellisteks väljaanneteks on ajakiri Sõdur ja vähemal määral ka ajakiri Kaitse Kodu. Ja kui nende väljaannete sisu on kõikuv (kuidas parandab Eesti riigikaitselist mõtlemist teadmine, et Kabuli turult on võimalik Saksa Stahlhelmi osta, nagu ühes hiljutises Sõduris pikalt kirjutati?) ja levik väikene, siis on selles süüdi nende ajakirjade väljaandjad.

Sõjalisest kompetentsist rääkides ei saa ka mainimata jätta, et sõjaline kompetents saab kaitseministeeriumisse tulla vaid kaitseväest (alternatiiviks on see, kui kaitseministeerium hakkaks aretama erilist, vaid kaitseministeeriumis teenimiseks mõeldud eraldi ohvitserikorpust, aga sellest ei võidaks keegi midagi). Kaitsevägi aga ei anna ministeeriumile kaadrikaitseväelasi põhjusel, et neil napib endal kvalifitseeritud kaadrit ning miskipärast ei suudeta vanemohvitseride karjääriredelisse sisse planeerida ajutist, 3-4 aastast teenimist ministeeriumis (kuigi formaalselt peaks ju kõik olema ühtses vereringes). Sõjalise kompetentsi puudus ministeeriumis tuleneb otseselt sõjalise kompetentsi puudujääkidest kaitseväes endas. Loodan väga, et uuel kantsleril on piisavalt power'it, et kaitseväest asjalikke ohvitsere ministeeriumisse nõuda.

Mis puudutab "tuututamis assümeetrilistel teemadel", siis äkki on kapten Trumm tähelepannud, et igal aastal osalevad mitusada Eesti kaitseväelast assümeetrilistes konfliktides Afganistanis, millega paraku kaasnevad langenud, haavatud ja invaliidistunud - meeldib see meile või mitte. Osalemine assümeetrilistes konfliktides pole mitte tuututamine, vaid Eesti kaitseväe argipäev, ja kui sellega ei tegeleta piisavalt tõsiselt nii ministeeriumi kui ka kaitseväe tasandil, siis on selle tagajärjeks surnud Eesti poisid. (NB! See kõik ei tähenda, et valmistumine sümmeetriliseks sõjapidamiseks Eesti territooriumil poleks sama oluline).

Tegelikkuses on põhjus proosalisem - humanitaarid on eluaeg armastatud heietada abstraktsetel teemadel. Vaatamata "visioonile" ja "poliitikale" peab KMin-is olema siiski selge arusaam, mismoodi seda va Eestit siis kaitstakse. Ei tule ametnike jutust välja miskit konkreetset, rohkem tühi humanitaaride heietamine.

Seepärast ongi asjale igati kasuks, kui kantsleriks saab pagunikandja - vahest saame varsti samast lehest lugeda konkreetseid asju, vaja on x y mm toru, z meest, see maksab yy krooni ja saab olema zz aastaks.

Kas Kaitseministeerium on kunagi huvi tundnud, kui palju Riigi Kaitset üldse loetakse? Ise militaarhuvilisena ja kaitseliitlasena peaksin nagu sihtgruppi kuuluma, aga paraku jätab see üllitis mind samamoodi külmaks nagu Rahva Hääl Breznevi ajal. Mitte selles pole asi, et kirjutised liiga üldised oleksid. Nad on lihtsalt sisutühjad, ei anna mingit uut informatsiooni. Miks ei olnud näiteks viimases RK-s analüüse Gruusia sõjast? Selle asemel olid vanad head KM lauaülemate nämmutused "võimekustest tänapäeva sõjapidamise võtmes".
Tegelikult olid viimases RK-s ka mõned päris huvitavad artiklid, autoriks üks riviteenistuskogemuseta ja elust võõrdunud reservkolonelleitnant.

Eks sellel reservkolonelleitnandil ole ka omad möödapanekud, kuid need on sarnased "ametliku" suunaga. Üks ühine möödapanek on jutt keskmaa õhutõrjest lennukite asemel.

Ega ometi keegi tõsimeeli looda, et lahinguvõimeline keskmaa süsteem tuleb soetushinnas ja ülapidamiskuludes odavam kui nt lennueskadrill?

Sellest aru saamiseks pole üldsegi vaja läbida strateegiakursusi kuskil akadeemias, piisab natuke internetis sorimisest ja loogilisest mõtlemisest.

Probleem tundub olevat rohkem selles, et meil kardetakse sõjatehnikat, millega pole kokkupuutumist olnud.

Mis seda ÕT süsteemi puudutab, siis kui eesmärgiks on hädapäraselt funtsioneeriv kaitse (midagi võrreldavat Gruusiaga, mis suutis nädala ajaga tervelt neli lennukit alla lasta), siis ei personali ega investeeringute mõttes ei ole see odavam lennuväest. Alla rahuaegse ÕT pataljoni välja ei vea (komplekse on vaja 24/7 valvata ja ekraane jälgida), umbes samapalju on rahvast vaja ka Ämari lennuvälja käigushoidmiseks ja valveks (näiteks vene ajal oli hävituslennukite polgu juures (3 eskadrilli) üks teeninduspataljon.

Samamoodi paneb Kunnas mööda mereväega. Lennuvägi võimaldab samad rannakaitse ülesanded lahendada samasuguse efektiivsusega, kulutades selleks vähem raha ja inimressurssi. Operatiivsus pole aga kaugeltki võrreldav.

Ei väsi seda kordamast ja teen seda ka seekord.

Lgp Kapten Trumm

Ühest asjast ei saa ma aru- miks te ei avalda arvamusartikleid meie õhukaitse arenguperspektiivide üle mõnes ajalehes? Kui ei saa mundri pärast siis miks mitte anonüümselt või siis läbi kolmanda isiku (nt hr Leo Kunnase, kes on tänu oma kisa tõstmisele juba üsna palju tähelepanu pälvinud)?

John kirjutas:Lgp Kapten Trumm

Ühest asjast ei saa ma aru- miks te ei avalda arvamusartikleid meie õhukaitse arenguperspektiivide üle mõnes ajalehes? Kui ei saa mundri pärast siis miks mitte anonüümselt või siis läbi kolmanda isiku (nt hr Leo Kunnase, kes on tänu oma kisa tõstmisele juba üsna palju tähelepanu pälvinud)?

http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.p ... &start=100

Alt neljas kommentaar...

Kas keegi on siis selle artikli avaldanud, või seisab see lauasahtlis?

näinud pole küll kuskil midagi, mis seda artiklit meenutada võiks...

Kõnealuse Kapten Trummi ja kõiki muid sarnaseid artikleid võib pakkuda Terve Mõistuse Sündikaadile. Levik ei ole küll nii suur kui peavoolumeedial, kuid seda asjalikum nimetatud portaal on ning avaldamise suhtes, võin kinnitada, ei ole probleeme.

http://www.syndikaat.ee/

info@syndikaat.ee

Terrasest on ikka kohe täitsa poliitik saanud - tänases Terevisioonis rääkis juba nagu tavaline põhimõteteta ametnik.

http://www.epl.ee/?uudised=450348

Kamina kauaaegsed kõrgepalgalised "nõunikud" lüüakse minema. Tundub, et kamina töölepanek on tõsiselt ette võetud.

Üks artiklis mainitud tegelane, Mikko, jäi aastapäevad tagasi reservohvitseride kursusel vahele kasarmus napsutamisega
Tule taevas appi.

Tunneli otsast paistab valgus.

KategorieC kirjutas:Terrasest on ikka kohe täitsa poliitik saanud - tänases Terevisioonis rääkis juba nagu tavaline põhimõteteta ametnik.

Natuke ennatlik seisukohavõtt. Sõjaväelaslikult positsioonilt tõesti natuke liiga viisakas jutt aga...

Ei ole nii, et mittepoliitiline riigiametnik nagu kantsler, kes peab kestma ministrist ministrisse tuleb oma valituks osutumise päeval terevisioon, paneb jalad lauale, laseb kärtsu peeru ja ütleb, et nüüd ostame tankid. Loe natuke seadusi, et mis on kantsleri funktsioon.

Seda, mis tuleb, otsustab Riigikogu. Riigikogu valib rahvas. President kinnitab ministrid ja on ise ülemjuhataja. Ministrid on erakondlikult poliitilised, samas järgides koalitsioonilepet. See on nii väikeste variatsioonidega kõikides parlamentaarsetes demokraatiates. Pätsu või aadu all oli loomulikult kõik palju lihtsam.

Kantsleri asi on
a) anda tarka nõu ministrile ja teistele poliitikutele (aga millal Sa viimati kuulasid sellise inimese nõu, kes igasugust diskussiooni eirates raiub omaenda kitsast huvist lähtuvaid seisukohti)
b) manageerida ministeeriumi toimimist (see mees oleks oma ülesande täitnud kui ta puhastaks kamina igasugu pussydest ja põhulõugadest)

Seega, ärme ajame asju segamini. Mõtle näiteks, et miks Kunnast kantsleriks ei valitud? (olgugi, et arvan, et varem või hiljem on ta tagasi kaminas või kaadris)

Kindlral Väli oli vist kunagi ka KL Järva Maleva päälik. See etapp on CV-st ära jäetud.

Kas see on see lugu õhku lennanud staabiga?

18 aastaga Eestis kindraliks, hmm...pensionile saatmine paistab?