www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 22 Sept, 2019 9:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 568 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ... 38  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 13:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2010 7:51
Postitusi: 1351
Kapten Trumm kirjutas:
Minu jaoks isklikult on KVJ see, kelle esmane ülesanne on edukas sõjapidamine, mitte riigikaitsekomisjoni parketil kraapsu tegemine või muu rahuaegne admintegevus. KV eesmärk pole ju rahuagne administreerimine, vaid edukas sõjapidamine.


Aga kuidas saavutatakse edukaks sõjapidamiseks vajalikud eeldused? Ikka rahuajal edukalt valmistudes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 14:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 01 Apr, 2005 8:47
Postitusi: 548
Ehk siis Terrase kogemus on vaike? 20 aastat tagasi kompanii suurust pataljoni juhtinud. Aga millised meie (teised) pataljonid siis 20 aastat tagasi olid? Voi millised nad praegu on? Kas Terras juhtis yhte pataljoni, mis oli kompanii suurune ja mingid teised (nimesid nimetamata) mehed juhtisid muid, pataljoni suuruseid pataljone? Ehk siis jareldus 1 - meie KVJ saab tulla ainult valisriigist, ja ainult sellest, kus on pataljoni suurused pataljonid. Naiteks Pohja-Korea. Jareldus 2 - Terras saata tagasi pataljoni juhtima, sest tema kogemus peab olema uuem, kui 20 aasta tagune.

Ma saan aru, et siin aetakse taga mingit utoopilist "normaalset" teenistuskaiku. Aga saage aru - iga riigi jaoks on see ju erinev. See, mis oli taiesti oige n-liidu jaoks ei ole mitte mingil juhul aktsepteeritav tanapaeva Saksamaal. Ja isegi veelgi rohkem, uskuge voi mitte, aga see mis on "normaalne" teenistuskaik Poolas (NATO riik) ei tule mitte mingil juhul kone alla Saksamaal (NATO riik). Ja ylenemise pohimotted Saksamaal jallegi taiesti erinevad, kui USAs.

Ja akki peaks ka ylesannetest raakima. Kas n-liidu pataljoniylema ylesanded/vastutus/kohustused on ikka vorreldavad meie vaikse riigi kompanii suuruse pataljoni ylema omadega?

Ehk siis kokkuvotteks - lopetage meie inimeste surumist sellistesse teiste riikide mallidesse ja proovige luua meie riigi mall. Siis peab kindlasti syviti minema. Moni vend on olnud pataljoniylem vaid aasta, aga sai paljuga hakkama. Teine oli mitu aastat, aga ikka turakas. Tuleb vaadata ikka eelkoige kvalitatiivset moodet, mitte ainult kohustuslikke teetahiseid. Kuidas seda tapselt teha? Ega mina ka ei tea. Tean vaid, et meil on kahjuks palju selliseid tyype, et CV lugedes tulevad roomupisarad silma, aga tegelikult peaks selle vennaga hoopis sm Mauser paar sona asjalikku juttu raakima.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 14:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17126
Tsiteeri:
...utoopilist "normaalset" teenistuskaiku



Elu on näidanud, et süsteemi praktilise juhtimisega saavad kõige edukamalt hakkama selle süsteemi ase-astelt läbinud inimesed. Kes on oma nahal kogenud selle toimimise eripärasid.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 15:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Tsiteeri:
Ehk siis kokkuvotteks - lopetage meie inimeste surumist sellistesse teiste riikide mallidesse ja proovige luua meie riigi mall.


Minu tagasihoidlik arvamus - kui teiste riikide mall on järkjärguline karjäär ning järjest suuremate vägede liigutamine enne armeejuhiks saamist, siis selle hülgamine, eriti olukorras, kus natukenegi asja süvenedes on näha, et kandidaate tegelikult jagub - on küll s*** mall..... :roll:

Kui ma vaatan presidendi käskkirju, siis ainuüksi 2010. aastal anti 2 koloneli ja 27 (!!!) kolonelleitnandi sõjaväelist auastet. Järelikult kolonelide puudusest ei ole põhjust rääkida.

EKV-s on kindlasti kolonele, kelle teenistus (pean silmas väejuhiamet) on märksa muljetavaldavam

Näiteks
http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Tiganik
Juhitud üksused 1992-1993 jalaväerühm Kalevi Jalaväepataljonis
1993-1994 Kalevi Jalaväepataljoni 1. Jalaväekompanii
1996-2000 Kalevi Üksik Jalaväepataljon
2001-2004 Scoutspataljon
2004-praeguseni 1. Jalaväebrigaad

IMHO täiesti loogiline väejuhikarjäär......

Näiteks
http://www.mil.ee/?menu=kaitsevagi&sisu=indreksirel
1987 – 1992 teenistus Nõukogude Armees;
02.1993 – 07.1993 Kalevi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülem;
07.1993 – 12.1993 Põhja Üksik-jälaväekompanii ülem;
12.1993 – 08.1996 Viru Üksik-jalaväepataljoni ülem;
1996 – 2004 teenistus Kaitsejõudude Peastaabis (operatiivosakonna vanemstaabiohvitser, jaoskonna ülem; analüüsi- ja planeerimisosakonna jaoskonna ülem);
07.2004 – 01.2005 – osalemine NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) missioonil Afganistanis, Eesti kontingendi vanem;
02.2005 Scoutspataljoni ülem;
10.2006 Maaväe staabi ülem

Tunnistage pigem fakti, et väejuhiametist enam on meie senises KVJ määramistes rolli mänginud poliitiline eelistus ning kamina arvamus.

Ma ei pea end mingiks sõja-ala suureks asjatundjaks, kuid arvan, et nt juhtimise ja personali alal võin ma end asjatundjaks pidada. Kui selle mätta otsast vaadata (lihtsalt analüüsides CV-sid, inimesi teadmata), kui mul oleks vaja meest, kes sõja võidaks, siis ma valiks neid, kelle karjäär on olnud "vägede juhtimine" ja paneksin talle kõrvale piisavalt tugeva staabiülema, kes hoiaks bürokraatia/planeerimise korras (pole olemas korraga tugevat välikomandöri ning head paberimäärijat) ning vajadusel istuks kohvitass näpus kamina kabinettides koosolekul. Minu isikliku mulje kohaselt on nt praegune KVJ selgelt välikomandör ning spekuleeritav KVJ see, kes hoiaks kindlasti nii kamina kui KJPS toimimas, kuid keda ma hoiaks KVJ ametist eemal. Minu arust on KVJ amet, kus administeerimine rahuajal asendub ühel hetkel vägede liigutamisega ja siis ei pruugi olla aega vigadest õppida.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 18:05 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 18:01
Postitusi: 1132
Lemet kirjutas:
Tsiteeri:
...utoopilist "normaalset" teenistuskaiku



Elu on näidanud, et süsteemi praktilise juhtimisega saavad kõige edukamalt hakkama selle süsteemi ase-astelt läbinud inimesed. Kes on oma nahal kogenud selle toimimise eripärasid.


Mingis teises teemas ütlesin sama asja. Kõik teavad sellist laevaehitus/remondifirmat nagu BLRT ja selle juhti Fjodor Bermanit? Kas F. Berman peab oskama keevitada või treipinki opereerida? Kas need oskused teeksid temast parema juhi kui ta täna on? Kas oskus keevitada tuleb talle kasuks firma poliitika kujundamisel ja uute tellimuste leidmisel jne? Mina arvan, et see on tähtsusetu. Täpselt sama on kaitseväe juhatajaga. Tema tase ei ole kompanii ega pataljoni igapäevamurede lahendamine vaid palju suurema riigikaitse juhtimine.
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 18:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Tsiteeri:
Kas oskus keevitada tuleb talle kasuks firma poliitika kujundamisel ja uute tellimuste leidmisel jne? Mina arvan, et see on tähtsusetu. Täpselt sama on kaitseväe juhatajaga. Tema tase ei ole kompanii ega pataljoni igapäevamurede lahendamine vaid palju suurema riigikaitse juhtimine.

Vot siit tulebki sisse vahe tsiviilmaailma ja militaarmaailma vahel. Militaarmaailmas ei loe mitte juhi oskus raha kokku kühveldada ja nihverdada, vaid tal peab olema edu saavutamiseks korralik järk-järguline süsteemikogemus ja autoriteet.
Militaarsüsteem on väga hierarhiline ja autoritaarne. Kui Sa ikka ei ole kunagi õieti ei rühma- ega kompaniiülemgi olnud, hävid 75% kindlalt ka pataljoniülemana. Sõltumata ajastust ja riigist. Esiteks ei ole Sul autoriteeti alluvate silmis, mis moraalselt raskendab nende juhtimist (hakatakse eirama) ja teiseks ei oska Sa planeerimisel ega juhtimisel või otsustamisel madalama taseme toimimise nüanssidega piisavalt arvestada. Nüanssidest võib aga kergesti tekkida lumepalliefekt, mille hinnaks on inimelud.

Kusjuures olen kuulnud, et see firmade kabinetijuhtimine, kus juht teab ainult oma juhiasjast ega puutu firma endaga eriti kokkugi, pidi olema just pigem postsovjetlike riikde (sh Eesti) halb tava. Läänemaailmas pidid paljud direktorid praktiliselt iga nädal isiklikult käima oma ettevõtte tsehhides vms inspekteerimas ja uurimas, kuidas läheb ning tundma huvi, kuidas asjad ikka tegelikult käivad. Kokkuvõttes parandatakse nii aegamisi töösüsteemi efektiivsust tervikuna ja tõuseb ka töötaja lugupidamine tööandja vastu, mis võib teda motiveerida omakorda tööd paremini tegema.

Ka hea sõjaväeline juht peaks veetma keskmiselt 50% oma tööajast isiklikult alluvaid kontrollides või õpetades. Sellele on kaudselt osutanud ka kin-ltn Laaneots.

Tsiteeri:
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle.

Rühmaülemad rühmaülemateks. Ise väidad nagu ei peaks rohujuuretasandist kõrgemal tasemel teadma, olemaks tegija?? :P
Tooksin näite, et kui üks lugupeetud ajakirjanik teeb loo mingist kurioossest teemast, ei pea ta olema ise selle teema absoluutüberproff, kuid piisab silmaringist, analüüsivõimest, elukogemusest, süvenemisest ja puutepunktidest (teatud infost), et lugu saaks ikkagi igati adekvaatne. Peaks ta aga sama teemat tegema oma igapäevatööna, ei pruugi see tal üldse õnnestuda. Ega kõik ajakirjanikud pole ka asjalikud, kuid osad siiski...

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 18:55 
Eemal
Liige

Liitunud: 08 Nov, 2005 16:52
Postitusi: 1375
Asukoht: Pärnu
alban kirjutas:
Mingis teises teemas ütlesin sama asja. Kõik teavad sellist laevaehitus/remondifirmat nagu BLRT ja selle juhti Fjodor Bermanit? Kas F. Berman peab oskama keevitada või treipinki opereerida? Kas need oskused teeksid temast parema juhi kui ta täna on? Kas oskus keevitada tuleb talle kasuks firma poliitika kujundamisel ja uute tellimuste leidmisel jne? Mina arvan, et see on tähtsusetu. Täpselt sama on kaitseväe juhatajaga. Tema tase ei ole kompanii ega pataljoni igapäevamurede lahendamine vaid palju suurema riigikaitse juhtimine.
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle.


Võrrelda tuleks ikka võrreldavat, mu meelest. Antud näites võiks Berman olla pigem EV presidendi või peaministri rollis. Ma ei taha hästi uskuda, et, paarikümmet, BLRT Gruppi kuuluvat, firma, ta ainuisikuliselt peab juhtima. Ju tal vast ikka tegevjuhid on selleks. Üheks selliseks tegevjuhiks, riigi mõistes, on ka KV juhataja.
Ka ei päde mu meelest võrdlus keevitamisega. Tegevjuht ei pea seda teadma, samuti ei pea KV juhataja teadma kuidas näituseks Milani lastakse(sama astmega tegevused ju). Küll oleks aga tegevjuhist kena teada, kuidas toimuvad ettevõttes erinevad protsessid ja ressursside liikumine. Kui oletada, et tootmisüksused on näiteks 15 aastat samasuguse varustatuse ja võimekusega siis ma isiklikult näen küll sellise tegevjuhi eelist, kes on taolist üksust ise juhtinud, eriti võiks see välja lüüa kriisiolukorras. Ehk siis tegevjuht teab, milleks on üksus võimeline, mis hinnaga ja mida tuleks seejuures arvestada.
Paberil ristküliku liigutamine ei taga ju seda, et reaalses elus midagi toimuks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 19:21 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17126
Tsiteeri:
samuti ei pea KV juhataja teadma kuidas näituseks Milani lastakse


Tegelikul peaks ikka teadma küll...et ei saadaks kedagi nendega näiteks Kroonlinna ründama. Rakettrelv ju ikkagi. Seda siis karikatuuris. Nagu näiteks peaks automajandi pealik omama autost õrna ettekujutusts (tuues paljukirutud NL ajast taas kogemusliku meenutuse) et ei saadaks vilistavate piduritega autot tõsimeeli kanalile pidureid määrima.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 19:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
alban kirjutas:
Mingis teises teemas ütlesin sama asja. Kõik teavad sellist laevaehitus/remondifirmat nagu BLRT ja selle juhti Fjodor Bermanit? Kas F. Berman peab oskama keevitada või treipinki opereerida? Kas need oskused teeksid temast parema juhi kui ta täna on? Kas oskus keevitada tuleb talle kasuks firma poliitika kujundamisel ja uute tellimuste leidmisel jne? Mina arvan, et see on tähtsusetu. Täpselt sama on kaitseväe juhatajaga. Tema tase ei ole kompanii ega pataljoni igapäevamurede lahendamine vaid palju suurema riigikaitse juhtimine.
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle.


Tekkis kiuslik küsimus, kas tegemist pole mõne selle seltskonna osalisega, keda tunti militaarsfääris üldnime all "Kolga lasteaed"? Anna andeks, ei midagi isiklikku, just cant resist... :roll:

Autoriteedi kohta ütles hummel juba kõik ilusti ära. Üks põhjus, miks näiteks feilivad need, kelle sõjaline karjäär sai alguse vabatahtlikel reservohvitseride kursustel (isegi mitte KL reamehena) ning kes äkki sattusid nt Kevadtormil reaalse, ajateenistuses kunagi käinud reservistide jao/rühma etteotsa, ongi kogemuse ja autoriteedi totaalne puudumine, mistõttu iga 1997. a nooremseersandist ajateenija laseb sinust lihtsalt üle. Ning kaadri esindajad tajuvad selle kohe ära ning lasevad samamoodi üle. Neid lugusid on siin küll jutustatud.

Tsiviilelust võin siia juurde lisada omast elukogemusest, et karjääri alustamine lihttöölisena nt kooli ajal annab tulevasele juhile tohutult juurde ning ettevõtte tegevuse üksikasjades orienteerumine annab ütleks et tohutu respektikapitali tööliste ja spetsialistide silmis. See väljendub näiteks selles, et head spetsialistid tulevad küsima, et teeks õige nii, mis sa sellest arvad? Seda ei hakka olema kunagi ülikoolist välja karanud ning papa rahakotiga ametisse saanud lapsesuudest juhtidel, tulemuseks on pingelised suhted kollektiivis, ei mõisteta käimasolevaid protsesse, pidev käärimine ja jama. On olnud aegu, kus polnud inimestele 2 kuud palka maksta ja keegi ei lahkunud töölt, keegi ei keeranud mingit käru, sest respekteeritud juht ütles - asi saab lahendatud. Umbes sama käib ka lapseohtu ministeeriumiametnike kohta, kes üritavad olla suured juhid allpool toimuvate, praktikahuntide läbiviidavate protsesside üle.

Olen stazeerinud ka kahes välismaa ettevõttes ja kinnitan hummeli räägitut, firma juht ja suurosanik käib seal iga päev tootmise läbi ning lõunatab samas lauas töölistega. Küsisin noore ja kogenematuna, miks - tuleks ju delegeerida. Vastus: mul on personali voolavus viimased 5 aastat ümmargune null ning parimad töötajad on töötanud 20 aastat.

Tsiteeri:
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle


Äkki siis väike vihje, et meiesugused saaks häbeneda oma "heal juhul taset". Jutu järgi sul seda ei näi olevat....

Bermanist
Sündis 10. aprillil 1951 Ukrainas
Lõpetas 1974 Kaliningradi tehnikainstituudi mehaanikainsenerina.
Kõik senised töökohad on olnud Balti Laevaremonditehases:

- 1974–1979 vaneminsener
- 1979–1984 büroojuhataja
- 1984–1986 tsehhijuhata asetäitja, 1986–1988 tsehhijuhataja
- 1988–1990 asedirektor
- Alates 1990 BLRT Grupi peadirektor ja juhatuse esimees

Siin pole töölisametitest juttu muidugi, kuid päris tühjalt kohalt pole asi ikka alguse saanud ja võib arvata, et mingil ärijuhtimise klounil ei ole tehase insenerkonnas sellist respekti ka.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 20 Jaan, 2011 19:41, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 19:39 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Juun, 2005 14:34
Postitusi: 822
Üldiselt KT-ga nõus, kuid... Noh, võtame sellised näited: Põdder ja Laidoner. Põdder oli ju vabadussõja alguseks kõvemate kuppudega, jah... Aga kuidas te kujutaksite Laidoneri 3. diviisi juhina ja Põdderit peastaabi juhina!?
Minu arust olid mehed õigetel kohtadel. Või mida teie kamraadid arvate?
Terrasest mul on loomulikult oma arvamus, kuid las ta näitab end peastaabi ülema, pärast vaatame.

_________________
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 20:14 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 17126
Tsiteeri:
Siin pole töölisametitest juttu muidugi


Sel ajal toimus mu mäletamist mööda ka tootmispraktika, TPI PM sisustas näiteks seda aega treipingi taga. Ei imestaks, kui isand Bermanilegi keevituskäpp või treipingi padrun võõrad poleks.

Aga isand Bermanist veel...

Tsiteeri:
Et kõigel silma peal hoida, on Bermanil kombeks teha hommikuti koos ülejäänud tippjuhtkonnaga visiite BLRT Grupi erinevatesse ettevõtetesse. “Nendel kuni tunnistel kohtumistel mingeid globaalseid probleeme ära ei lahenda, aga saame sealt oma mõtetele tuge – lisaks sõnadele võime oma silmaga veenduda, kuidas asjad laabuvad,” põhjendab ta ringkäikude vajalikkust. Ka Klaipedas, kus Bermangi on sage külaline, viidi sama tava sisse.


http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503E ... lid_253801

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2011 23:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 14:13
Postitusi: 979
Asukoht: Tallinn/Tapa
Läks minu sõber müügijuhiks välismaisesse, liftide ja eskalaatoritega tegelevasse firmasse. Konkurss ja värgid.
Enne, kui reklaambukletid ja asjad talle kätte anti, kupatati ta kaheks kuuks šahti lifti paigaldama, siis hooldama jne. Et teaks, millest räägib.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2011 0:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2925
Asukoht: Kodutares
man21 kirjutas:
Tsiteeri:
Põdder oli ju vabadussõja alguseks kõvemate kuppudega, jah... Aga kuidas te kujutaksite Laidoneri 3. diviisi juhina ja Põdderit peastaabi juhina!?

Midagi on nagu vahelt puudu... E.Põdder pandi riigi esimese reaalse jõu sõjaliseks juhiks - kas selles oli midagi halba või ebaväärikat? Noorem ja madalama auastmega Laidoner hakkas reaalset sõjaaegset riigikaitset üles ehitama (loomulikult koos meeskonnaga...) Mina ei näe esialgu küll mingit vastuolu. Kui sõjaaegne riigikaitse oli formeerunud ja riigi esimese reaalse jõuna tegutsenud EKL-i tähtsus sellevõrra vähenenud - anti EKL juhtimine politseinikule ja Põdder sai väärika positsiooni 3. diviisis ja rindelõigu...
Ikka ei näe vastuolu :dont_know:

Tsiteeri:
Minu arust olid mehed õigetel kohtadel.

Sellega olen täiesti päri :write:

terv
o


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2011 1:04 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1535
Kapten Trumm kirjutas:

Minu jaoks isklikult on KVJ see, kelle esmane ülesanne on edukas sõjapidamine, mitte riigikaitsekomisjoni parketil kraapsu tegemine või muu rahuaegne admintegevus. KV eesmärk pole ju rahuagne administreerimine, vaid edukas sõjapidamine.


On see nüüd hea või halb, aga suure osa tänase KVJ (institutsiooni, mitte konkreetse inimese) tööst seisnebki just rahuaegses administreerimises, kaitseväe esindamisest välisvisiitidel, riigikaitsekomisjonis ja NATO Sõjalises Komitees, iganädalastes koosolekutes Kaitseministeeriumis jne.

Ei ole KVJ see multitalent, kes oma käega tõmbab siniseid ja punaseid nooli kaitsetegevuse operatiivkavasse, koostab oma isikliku läpakas väeosade väljaõppegraafikuid ja -eeskirju või nikerdab valmis jalaväepataljoni koosseisutabeleid. Kui mõni KVJ peaks hakkama isiklikult tegelema selliste asjadega, siis:
a) võib terve peastaabi ja väeliikide staabid laiali saata, sest sündinud on absoluutne geenius;
b) või tuleb selline KVJ maha võtta, sest juht, kes üritab ise tegeleda kõigega, ei suuda enam tegeleda mitte millegagi, eelkõige aga oma põhiülesandega – juhtimise ja delegeerimisega.

Üks õige KVJ ei pea olema korüfee absoluutselt kõikides taktikalistes, tehnilistes ja rivilistes küsimustes; ja ta ei saagi seda olla, arvestades seda, üks inimene ei saa lihtsalt olla täielikult kodus kõikide väe- ja relvaliikide detailides. Selle asemel on õige juhi tunnus see, et ta suudab omale komplekteerida endale kompetentse meeskonna; ning seejärel kuulab ja laseb ellu viia selle sama meeskonna ettepanekuid ja soovitusi.

Mis puudutab sisulist sõjaliste operatsioonide juhtimist ja läbiviimist, siis praeguse seadusandluse kohaselt nimetab president sõja korral ametisse Kaitseväe Ülemjuhataja, kusjuures mitte kuskil ei ole kirjas, et ülemjuhataja peab olema sama persoon, kes on rahuajal parajasti kaitseväe juhataja. Aga ka sõja ajal ei valmista ülemjuhataja ette ega juhi isiklikult kõiki operatsioone, vaid selleks moodustatakse nn operatiivstaap. Tõsi, lõplikud otsused langetab loomulikult ülemjuhataja ja vastutab nende eest täielikult.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2011 4:09 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 01 Juun, 2005 14:34
Postitusi: 822
See meie õnn vabadussõjas oligi, et õiged mehed loksusid õigetele kohtadele - soomusrongide juhtkond, Kuperjanov... ja loomulikult Pitka...

_________________
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 568 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ... 38  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Health ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt