Arvamus ajateenistusest

[HeiniR]

Takishi, teed üldistusi ühe inimese baasil?

Ütleks, et pigem on üliõpilaste sattumine KV igati tervitatav, ja ütleksin samuti, et tihti lasevad allohvitserid kaitseväelaste (eriti ohitseride) maine kõvasti alla. Ka mulle ei meeldinud kui SBK ajal seeru käis ja "naljatas" oma nilbeid "augu"nalju, eriti kui need käisid ajateenijate naiste kohta. Neid "augu" nalju armastas väga suur osa SBK kaadrist teha, mida ei saa öelda alates n-ltn auastmest.

Ja ei arva mina kui ajateenistuse läbinud magistrant kindlasti, et see asi mõttetu on, pigem pean EKVst väga lugu.

Sinule ütleks aga, et kas haridus ja haritus teevad meest kehvemaks??? Antud foorumis käis mõni aeg tagasi läbi IDFi kohta info, et üks põhjus, miks nad on olnud edukad, on just põhjus, et Iisraeli üldine haridustase ja haritustase on kõrgemad vaenlase omadest.

Kui soovid lihtsalt oma harimatust sellega esile tõsta, et üliõpilased kuidagi militaarses mõttes kehvemad on, siis see on asjatu püüe!

Mida enam läbib EKV üliõpilasi, seda parem. Viimaste aastate statistikagi näitab, et asjad on kõvasti paremaks muutunud, vähemaks on jäänud alla keskhariduseta noormehi ja rohkem on tekkinud üliõpilasi.
Meil oli eelmisel aastal hinnanguliselt 20% või enam üliõpilasi, kes olid hetkel õppivad, ülikooli lõpetanud või ka magistrandid.

Arvestades seda "koorekihti", kes EKV-sse vähemalt alla n-ltn jäävad , siis ma sellistel teemadel tõesti Sinu asemel ei pauguks!
Ega see ütelus "Tublid/asjalikud saavad mujal hakkama!" muidu ringi ei liiguks. Sellest ei peaks puudutatud olema inimesed, kes ise EKVst ja sõduriametist lugu peavad.
Ajateenijatest, eriti paljudest üliõpilastest, usun tegevat kriisi olukorras enam kui paljudest "naljaninadest", kes üritavad EKV-s lihtsalt kergelt läbi ajada.

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Poistel on just linnaluba lõppenud ja uut nädalat alustatakse lootuses reedel jälle koju sõprade seltsi pääseda. Väeosa külastab kaitseväe peainspektor, kellele meie pataljonist on saabunud hulganisti kaebusi diskrimineerimise ja ülemuste vägivallatsemise kohta. Pärast pikka koosolekut on ülemused näost kaamed. Üks neist kirub: „Kurat, kus te nüüd alles hakkate saama!”
Laupäev. Nagu arvata võis, veedame nädalavahetuse kodu asemel kasarmus. Hommikul vara saabub majja kompaniiülem, kes viib poisid rännakule kompanii „sisemist sidet” otsima. Kompaniiülemal endal on seljas vaid rakmed, sõdurid kannavad mõistagi seljakotti, rakmeid ja relva – kokku 30 kilogrammi. Esimene kilomeeter läbitakse joostes. Kümne minuti möödudes kukub üks ära nõrkenud reamees rivi tagumisest otsast näoga vastu asfalti, jättes maha tumepunase vereloigu. Ta teab küll, mille eest teda karistatakse. Selline on kitumise hind Eesti kaitseväes.
Nagu arvata võite, ei vaata ma ajateenistuses veedetud 11 kuule tagasi just härda südamega. Mitte ainult seepärast, et kaitseväeteenistuse tõttu lükkus edasi mu ülikooli lõpetamine – kõrgkooli astujale antakse ajateenistusest pikendust kolm aastat, kuid neli aastat kaugõppes tudeerivatel tudengitel bakalaureust lõpetada ei lubata. Samuti pole kõige olulisem viis lisakilo, mis mind rannalõvide keskel tüdrukute silmis just kõige paremasse valgusse ei sea. Peamine põhjus on selles, et ajateenistuse sugemetega unenäod painavad mind siiani iga öö! Sõduriaasta oli alandav ning äärmiselt ebameeldiv kogemus.
Kujutasin ette, et saan ajateenistusest kaasa väärtuslikke teadmisi sõjandusest. Tegelikkuses kestab aga aktiivne õppimisperiood ainult esimesed kolm kuud. Ülejäänud aeg konutatakse lihtsalt kasarmus taburetil või metsas puu najal, sest ebapädevad instruktorid ei suuda noorsõduritele mingit tegevust leida.

Põnevaks läks muidugi siis, kui ajateenijatest nooremallohvitserid reamehi kamandama hakkasid. Nad olid läbinud kursused, kus peamiselt õpetatigi, kuidas totrate karistusmeetoditega reamehi endale alluma panna. Aga kaua sa ikka vaest sõdurit piinad, pikapeale tüütas see neidki ära ning viimased kuud ajateenistusest veetsime kasarmutoas arvutist romantilisi komöödiaid vaadates.

Kollektiivne karistamine

Kuigi mingil hetkel muutus kollektiivne karistamine kaitseväes ühiskonna survel tabuks, pole tegelikkuses see kuhugi kadunud. Kollektiivset karistamist tema „parimal viisil” saime tunda päris esimesel kuul, kui üks vene keelt kõnelev noorsõdur väeosast plehku pani. Sellele järgnes öine äratus ning raske 20-kilomeetrine rännak, mille eesmärk oli jällegi üles leida kaduma läinud „sisemine side”. Nimelt ei tohiks meile pähe taotud teooria kohaselt kompaniis, kus sisemine side on paigas, kellelgi põgenemise soovi tekkida. Pealtnäha karistus ka toimis: tervelt kaks kuud ei tahtnud keegi enam ära joosta, kuid kui talvel hakati võitlejaid taas linnalubadest ilma jätma, tekkis välejalgu jälle ridamisi.
Kokku oli meie väeosas jooksikuid kümme ning neid, kes endale varem koju saamise nimel mõne füüsilise või vaimse tervisehäda kokku luuletasid, ligi kolm korda rohkem.
Minu ettepanek kaitseministeeriumile oleks üle vaadata ajateenijate õppekavad ning lühendada kohustuslik kaitseväeteenistus vähemalt kuuele kuule või muuta väljaõpe sisukamaks. Praegune ajateenistuse süsteem ei tooda mitte riigile ustavaid sõjamehi, vaid õllekõhuga noorsande, kelle kaitsetahe on langenud alla igasugust arvestust.


http://www.epl.ee/artikkel/600706

[Kapten Trumm]

sest ebapädevad instruktorid ei suuda noorsõduritele mingit tegevust leida

[Standartenführer]

....ajateenistuse süsteem ei tooda mitte riigile ustavaid sõjamehi, vaid õllekõhuga noorsande, kelle kaitsetahe on langenud alla igasugust arvestust.


http://www.epl.ee/artikkel/600706

sest ebapädevad instruktorid ei suuda noorsõduritele mingit tegevust leida

Ja siin kuskil keegi tahtis palka juurde saada=?

[Arf]

Ikka inimesest endast oleneb ka kuidas ajateenistus tagantjärgi tundub:

http://www.epl.ee/artikkel/600766

Lisaksin veel seda, et argument "kaitseväe süül võtsin 5 kilo juurde" on naeruväärne.

[allatah]

Õnnestus juhuslikult artikli autoriga paar kuud ühes rühmas teenida ja kogu aja olime ühes kompaniis.

Ma ei mäleta, et keegi oleks verelombi kuskil maha jätnud. Samas, ma juba vana inimene ja mälu pole enam see...

Distsipliiniga oli aga tõsiseid probleeme. Jooksikutega ei tehtud suurt midagi. Ma ei mäleta mille eest (aga ju see ikkagi jooks oli), aga kõige suurem karistus oli peaaegu kuu aega kasarmureziimi ajal, mil keegi nagunii eriti linnaloale ei saanud ja õhtustel rivistustel ei pidanud ta käima. Järeldus oli see, et tema elu oli kergem, kui viisakate tüüpide elu.
Üks tüüp tuli korralikus joobes tagasi, veetis vist umbkaudu 12 tundi kartsalaadses ruumis, oli üldse suht pohhuistliku suhtumisega ning lõpuks sai eeskujuliku teenistuse eest kapraliks.
Ja kõik need jooksikud... Lõpuks sai üks tüüp tingimisi, aga see oli ka NII loll, et ta ei tulnud isegi viimaselt linnaloalt tagasi
Kokkuvõte on minuarust selline, et süütegu toimus ja karistust sellele ei järgnenud. Nendel rännakutel otsisid sisemist sidet need mehed, kes ei käinud jooksus ja kes polnud endale erinevaid vabastusi sebinud. Slangid olid aga sel ajal kasarmus ja kui oli öö, siis magasid või päevasel ajal lebotasid niisama. Niimoodi läkski moodi arsti juures käimine ja üleüldine ülelaskmine.

Kas kuuekuulise teenistusega saaks paremini alluvust õpetada? Või sõjalisi oskusi?

Ülemuste vägivallatsemine??? Noh, kui ka midagi oli, siis see on kõigest erand mis kinnitab reeglit.
Ning ülemuste üleasanne on juhtida ja langetada otsuseid, seetõttu peavad nemad saama rohkem puhata, süüa ja juua. Jah, komp. ülem ju võiks tulla samas varustuses, mis meie, aga selle ainus mõte oleks, et saaks temaga võistelda

Eks mõtteid ole veel palju ja sorry, kui mingit pikka lora ajasin, aga tahtsin lihtsalt omast vaatevinklist seda sama asja näidata.

[wolfgang]

Räägi, kuidas mees 5 kilo juurde võttis, et nüüd rannalõvid võtavad kõik naised eest ära! Mida kõike oma ebaõnnes ei süüdista.

[hummel]

Õnnestus juhuslikult artikli autoriga paar kuud ühes rühmas teenida ja kogu aja olime ühes kompaniis.

Missugune kompanii see võis olla, oleks ilmselgelt publikumi küsimus.

Distsipliiniga oli aga tõsiseid probleeme. Jooksikutega ei tehtud suurt midagi. Ma ei mäleta mille eest (aga ju see ikkagi jooks oli), aga kõige suurem karistus oli peaaegu kuu aega kasarmureziimi ajal, mil keegi nagunii eriti linnaloale ei saanud ja õhtustel rivistustel ei pidanud ta käima. Järeldus oli see, et tema elu oli kergem, kui viisakate tüüpide elu.

Mis on "kasarmurežiim"? Meditsiinivabastus või karistus (kasarmuarest)? Kas kasarmuarest ei pea/ei pidanud käima kohustuslikel päevakorraüritustel?

Üks tüüp tuli korralikus joobes tagasi, veetis vist umbkaudu 12 tundi kartsalaadses ruumis, oli üldse suht pohhuistliku suhtumisega ning lõpuks sai eeskujuliku teenistuse eest kapraliks.

Väga huvitav. Tavaliselt nii pole läinud.

Selle 5 kg asjaga on nii, et söömine on kohustuslik päevakorraüritus, kus peavad osalema kõik, kuid mitte keegi ei ole minuteada lugenud sööklas sõdurite suutäisi, et vaadata, kas ikka söövad. Kui tunned, et on liig, ära võta või ära söö. Samuti on tavaliselt võimalus vabal ajal pisut sporti teha (ka tulevasel spordiajakirjanikul) - näiteks jooksmas käia. Eriti, kui midagi teha ei ole, igav jne.
Nagu juba FB-s kirjutati, siis romantikafilmide vaatamisest ehk sai vähemalt suudlemise selgeks.

Mis koht ikkagi?

[allatah]

Natuke täpsustan.

Karistuseks määratud kasarmureziimi all pidasin silmas kasarmuaresti. Igapäevaselt enam neid mõisteid ei kasuta ning läksid sassi. Ning kohustuslike päevakorraüritustega oli nii, et näiteks arsti poolt antud rivi- ja füüsilisevabastusega ükskord pidi käima õhtusel rivistusel ja teine kord mitte. Mõnikord rivivabastusega ei pidanud ja füüsilisega pidi. Võite ilmselt ette kujutada missugune piin see arvude kordaajamine iga päev komp. korrapidajatele oli

Ei mäleta enam täpselt kus pidi ja kus ei pidanud käima. Ma ei saa öelda, et kunagi ükski kasarmuARESTIGA tüüp ei käind rivistusel. Aga vahepeal oli küll nii, et kasarmuarest ei käinud rivis ja kui mu mälu ei peta, toodi mingile kasarmuarestis olevale inimesele ka söök kohapeale. Võibolla oli tegemist tol hetkel haigega, aga mäletan seda asja nii, et sai oma sõpradega ikka kergelt naerdud selle süsteemi üle, kus teise rühma võitlejad pidid oma reegleid rikkunud kaaslasele süüa tooma ajal kui too oli kasarmuarestis.
Liiga palju viste ja "ei mäletaid" tuleb sisse, parem ei jätka.

Ja selle kapraliks saamisega jäi mul mainimata see ilmselt oluline asi, et umbes poole teenistuse ajal viidi osad mehed meie kõrval tegutsenud ühte teise kompaniisse üle. Tema oli nende hulgas ja rikkumine toimus esimeses teenistuskohas ning kapraliks sai ta juba veebruaris ja seda uues kohas.
Ilmselt olen ma tema peale lihtsalt kade, sest kuigi riigiportaali andmetel tehti ka mind kapraliks, siis kuhugi on mu pagun ära kadunud ja teenistuses ei ole seda auastet mulle kunagi kätte antud

[Standartenführer]

Mis koht ikkagi?

Mis vahet seal on mis koht?
Et siis saaks hakata selle pealt kuskil kellegile lolle näiteid jagama ja veel kirvemaid käske jagama?

Selline lasteaia mängimine ei ole mitte ühe kompanii, ühe aasta, vaid selgelt pikema perioodi tulemus. Omadel näidetel võin absoluutselt sama väita, kuna konstrukiivselt ja praktiliselt mõtlevatele ajateenijatele jääb kaader "võlgu", ei suudeta asja huvitavast küljest piisavalt näidata, ei osata üksusi muul viisil juhtida kui "19. saj. mõõga jõul".
Kuskil metsas mingil rännakul "sisemist sidet" otsida käib huinjaa alla, ja seda ta on. Üksuse juht lihtsalt on looma tasemel ja arvab, et kui poegi lõugade vahel piisavalt kaugele tassida, siis enam nendeni kuulid ei ulatu....
...tegelikkuses on see KV kaadrivahetus juba mõnda aega olnud töös ja igasugustele niisama palgasaajatele on seal viimane aeg.
Vähemalt ma arvan nii.

Üksuse juht, kes käsutab läbi med. kadalipu tulnud korralike terveid, ja mingit kindlat osa ka arukaid mehi, lihtsalt peab olema valgest verest andekas inimene kellega noorsõdur ei võistle. Vastasel juhul ei ole ta tasemel.

[hummel]

Ja siit saab lugeda noorehärra blogi http://dzunn.blogspot.com/
Facebookis huvide all kirjas ka teenistuskoht.

Kasarmuarest peab osa võtma kohustuslikest päevakorraasjadest. Kui kasarmuarestis olev vend ei oma ühtlasi meditsiinilist vabastust - kasarmurežiimi, peab ta käima kõigil rivistustel. Kui keegi konkreetne vastutav isik otsustas teisiti, siis vääriks asi minu arvates kirjalikku seletust. Miks ja mis alusel. Sellise asjaga riivatakse teiste ajateenijate õiglustunnet ja ebaõiglus rikub motivatsiooni.

Ma ei tea, kuidas ja kes seal üksuses kpr auastmeid kellele jagab, aga kui vend viiakse ühest allüksusest teise, peaks temaga koos liikuma toimik, mille vahel ühtlasi senikirjutet seletuskirjad ja muud temasse puutuvad dokumendid (näit mingid tõendid tsiviilist). Distsiplinaarkinnipidamine peaks ka karistus olema, mis tuleb kanda kiidu- ja karistuste lehele?

[UR]

Kui mina veel noor olin, aastate poolest ja ka muidu, siis olid lood kahjuks umbes sellised.
Aint et seerud ja veeblid olid 99% vene söjaväest.

Järgneb Suur Elutöde:

Koolitajaid pole = pole koolitust.

Noor mees kaitseväes, oehh, olin mina kaugel 1994. aastal.

Blogi teksti vöib yle kanda söna sönalt, vähemal niipalju kui viitsisin vaadata.

[HeiniR]

Selle kaprali jutu peale ütleksin omalt poolt nii, et see sõltub mehest.
Tõsi on, et jooksus olemist tuleks enam karistada jne kui seda hetkel tehakse, kuid samas auastme, eriti veel kaprali( mis toimub ju pataljoni siseselt), peaks sõltuma ka muudest asjaoludest.
Ka minul oli jaos mees, kes SBK kestusel oli käinud nö. tema enda poolt antud "linnaloal" ja kui õieti mäletan sai ta ka veel mingi muu noomituse. Kuid kui antud meest vähe teadma sain, siis ütleksin, et üks parimaid võitlejaid jaos - tegi teistele nalja, pani kõrva taha mis tarvis, mõistus võttis seal kus vaja ja samas täitis talle pandud ülesanded hästi, ka julgust jagus üle keskmise. Ja kuigi temale just eelpool nimetatud põhjustel kaprali auastet ega tänukirja ei antud, siis tagantjärele mõeldes arvan, et tegelikult oli tegu väga hea võitlejaga (kapralit kindlasti väärivaga).
Moraal minu jutust see, et kui mees end piisavalt tõestab, vaatamata mõnele "kõverale" toimikus, siis ei tohiks see olla takistuseks tema tunnustamisel.

[Kapten Trumm]

Sõdur vingub alati. On teenistus liiga vähekoormav=mõttetu mölutamine. On teenistus liiga pingeline = mõttetu jooksutamine ja n***imine. Esimesel juhul kaal kasvab, teisel juhul rikutakse vähemalt põlved ja selg.

On selge see, et sellistel "mõttetu passimine" tüüpi vingumistel on teatav tõepõhi all. Igasugused "kompanii vaimu" otsimised ja "tolmurulli matused" ei tekita kindlasti sõdurite silmis tõsiseltvõetavust. See on mõttetu huinjaa, millega ei tõsta juhid enda autoriteeti sõdurite hulgas mitte üks gramm. Mina küll ei kujutaks ette, mismoodi käiksin tootmisruumis rind kummis ringi ja otsiks luubiga tolmurulle (ja määraks "toimkondi") - ühe sellise üritusega oleks ma enda autoriteedi täiega alla lasknud ja kurilkas lõualõksutamised ei lõpeks vist eales.

Ja eks teenistuse vilets (sh 8-17) tüüpi korraldus, õhku täis tõmmanud 18-aastased kogemuseta niisama kõva meest mängivad "seersandid" jne, see kõik saeb järjekindlalt vähehaaval kehtiva teenistusaja pikkuse oksa.

Lollusi tehakse ikka siis, kui selleks piisavalt aega on. Kui mõõduka tempoga mõtestatud ja huvitav tegevus pidevalt ees on, siis pole aega ei peainspektorile kirjutada ega niisama lollusi välja mõelda.

[hummel]

See on õige, et sõdur või vähemalt teatud osa sõduritest vingub alati. Osad ongi sellise loomuga. Olen näinud erinevaid ajateenijaid aastaid ja ülevaade neist ja nendega tegutsemisest on olemas.

Ei ütleks, et kaadri eesmärgiks on kõiki nu***da jne. Kaadril on niigi palju tegemist ja kui mingi selline harjutus ette võetakse, siis tavaliselt seetõttu, et muid vahendeid enam ei ole või need lihstalt ei toimi, aga kuidagi tuleb armees kord majja saada. Teisiti pole võimalik. Et kompanii kuhugi jooksma aetakse vms, peab ikka ajateenijate endi poolt korralik käkk kokku keeratud olema, sest ega keskmine kaadrielement end muidu oma vabast ajast sedavõrd palju liigutama ei hakkaks.

Üldiselt pole toimivates armeedes midagi erilist selles, et üks mees pannakse vastutama ka allüksuse ees või vastupidi. Militaarse kasvatuse iseärasus, millega treenitakse vastutustunnet. Küsimus pole mitte kasarmukorras või ülema käskude täitmises, vaid asjaolus, et näiteks ühe mehe postil uinumisest võib saada kogu jao või rühma hukk.
Ajateenijad ise on sageli väitnud, et õppisid teenistuse käigus just vastutustunnet (ehk oma tegude eest vastutama), mida neil eelnevalt tsiviilis eriti ei olnud. Üks rääkis, et enne teenistust läbustas ja laaberdas sageli, kuidas ja kus juhtus ning tagajärjed (sh teistele) eriti ei loksutanud. Peale ajateenimist aga nagu enam ei tihkavat - enesekontroll...
Loomulikult on ülemal olulne ka lahti seletada, miks selliseid koos-harjutusi tehakse.

Vaba aeg. Kuna antud tüüp oli valinud (või oli valitud) autojuhi kutse, siis tuleb tunnistada tõesti, et 2-3 kuud on suhteliselt palju passimist ja praegu mul ei ole head toimivat ideed, kuidas see autokooliasjade vahele jääv aeg kõigile pidevalt ja intensiivselt ära sisustada. On proovtud aastaid nii ja naa, aga üle 2/3 ajast mingi väga mõteka tegevusega kuidagi ära ei täida. Oma hädaks on ka kaadripuudus ja eriline puudus tehnikutest, kes oleksid suutelised midagi või kedagi kvaliteetselt õpetama.
Et ajateenijad kurdavad pideva tegevusetuse üle, siis tuleneb see asjaolust, et nad ei suuda sageli ise oma vaba aega kuidagi kasulikult sisustada. Ei sporti, ei lugemisvara, ei õppimist - hängiks vaid niisama ja vahiks filme. Paljude noorte jaoks on ainus sisseharjunud mõtestatud vabaajategevus niisama sõpradega joomine ja kolamine, mida kahjuks jah väeosas teha pole võimalik. Tänase noorsoo eriomadus on veel püsimatus. Sealt siis tüüpiline seakisa, et ajateenistus 6 või 3 kuu peale jne.
Teine asi, et kui ajateenijatel mõnikord see "vaba aeg" (päevakorrajärgne) äkki ära sisustada, on omakorda kisa kui palju. Saab siiski teha peamiselt vaid kasvatusüritusi, sest tavapärastes õppetundides ei suudeta eriti palju omandada.

08-17 on reeglina ikka tunniplaan ja selle sees konkreetsed tegevused. Kurdetakse, et liiga palju on kuiva drilli, aga kui läheb koostööks, ei saada ikka veel sageli oma lihtsate asjadega hakkama.
Tegelikult osalt ma olen nõus, et ajateenistust tuleks sisukamaks muuta ja õppekavad kriitilise pilguga üle vaadata. Tundub, et paljud õppekavad koostatud kuidagi mitte eriti kogemus- ja praktikapõhiselt, vaid pigem akadeemiliselt-kuivalt ning mitte eriti hästi lahti kirjutatud.
Põhjuseks võib olla, et kavad on koostanud aastaid peamiselt kõrgemad ohvitserid, kuna allohvitsere on kaasatud vähe. Pädevaid vanemallohvitsere pole aga võtta, sest EKV vanemallohvitseri karjääris ja kutses on pearõhk pandud tagalale (sokkide ja padrunite lugemine), mitte väljaõppele. Loomulikult ei arenda tagalatöö vanemallohvitseri hiljem väljaõppe ja operatiivi kõlblikuks. Paljud ei oska isegi kirjavigadeta teksti kirjutada (rääkimata selle väljamõtlemisest). Aga loodame, et asi paraneb ja jõuame lääneriikidele järele.

Minu seisukoht on olnud ja on, et kui vend on juba saanud hakkama raske (st teenistusliku juurdluse väärilise) teenistusliku distsiplinaarsüüteoga (näiteks omavoliline lahkumine või alkoholi kuritarvitamine), siis kiitusi võib ta küll edaspidi tublimaks arenedes saada, kuid "1." või "3." pulgast võib ajateenistuse lõpuni igatahes suu puhtaks pühkida. Kusagilt läheb piir. Oled ikka teadlikult korraliku sigadusega hakkama saanud, siis oma asi. Selliste lammaste asjadega tegelemine on ka ülemale paras tasuta lisakohustus tööajast või vabast ajast. Lisapulga peaksid saama üldse parimad, kes RA vastaval õppekoosseisu ametikohal, mitte lampi. 4 aasta pärast, kui tuleb RÕK-i ja on tubli, võib saada või siis kui läheb edasi tegevteenistusse...


Siiski ma arvan, et see Tagalapataljoni barankavend on lihtsalt kibestunud ja soovis rohkem niisama ära panna, kui problemaatikat käsitleda. Ehk saigi rahulduse kätte ja magab lõpuks hästi. Oh õnne ja rõõmu!
Mitmekordne tagasisidekogemus näitab aga, et endistel ajateenijatel tuleb tavaliselt "mõistus pähe" alles umbes täpselt 1 a (ei teagi, miks just selline aeg - äkki keegi tunneb psühholoogiat paremini?) pärast reservi arvamist. Siis alles mõistavad tegelikult, kes oli kes, mis oli mis ja miks. Senimaani on kompleksides ja painajates kinni. Arvatavat ka antud noorsand, sest ta lõpetas ajateenistuse alles sel kevadsuvel.