Uued Kaitseväe ehitised ja baasid

[setu]

Vaheküsimus, kas EKM või EKV on lasknud sisustada mõne merekonteineri (kodumaise alltöövõtja poolt naturaalse puitsisustusega jne isolatsiooniga saunaks koos sisseseadega) ja saatnud A-stani meie poistele või mitte?

[setu]

Mõte on tegelikult konteinerehitiste integreerimisest EKV ja vb ka EKLi tarbeks mõtekas osaliselt.

Näiteks konteinerid võiks olla:
- tehn- ja kütteruumid (sh generaatorid ja jaamad);
- san ruumid (saun, dušš, etc),
- köögid
- laod, tsisternid
- side tehn ruumid

igasugune muu elamispind võiks jääda klassikaliseks, elik pöörduda arhitektide poole konkursiga.

Kui tehn konteinerid (loe: moodulid) ei vaja arhitekte, vaid sisuliselt on nad hinnakujunduse poolest väga selges raamistikus, saab nendele "odavama" ja "kvaliteetsema" hinna-suhte vahet selgemini arusaadavaks teha. Kõik saavad aru, millest ja mis mahtudes jutt on. Kokkuvõttes võidaks riigihangete selguse mõttes. Saaks alati kompunnida ja kogu linnakut vahetada loetud päevadega. Piltlikult kolitakse mõne muu sobiva kinnisvara juurde. See on jätkusuutlikum viis.

Ei poolda kogu keskkonna konteineripõhisust, kuna seal tekib palju "eridisainiga" lahendusi, mis ei ole otstarbekad, vaid on tekkinud konkreetsest vajadusest ja on järelikult keerukad.

P.S. omaltpoolt kiidan teemapüstitust.

tervit,

[setu]

teemaväline, kuid näide Gruusiasse 3 kuuga ehitatud lennuvälja hoonest:

[Kapten Trumm]

Ja seda kolme milli eest... Nagu ütlevad klassikud- tule taevas appi. Rahaga pole siis enam tõesti MITTE MIDAGI mõistlikku peale hakata. 28 ruutmeetrise eluruumi (40 jalase PW konteineri puhul- 12, 1x 2,4 miinus soojustus) maksumuseks kolm milli????? 107 000 vana raha ruutmeetrist. Keegi saab ikka VÄGA ruttu VÄGA rikkaks...

Ole rahulik, ühes meremiinide teemas väitsin peavoolu eeskõnelejad ka meremiinide hoidmise võimekuse maksumuseks sadu miljoneid. Mispeale pärast väikest rehkendamist selgus, et 1000 miini ladu maksab ikka kuskil 30, mitte sadu miljoneid.

Eks ta ole tegemise küsimus, kui kõrtsis võtad viina, siis saad ettekandja kehakumeruste vaatamise eest ka maksta pooliku eest paarsada krooni, ostes selle ise poest ja "täis elutsükli teenindus" kõrvale jättes saab 70 krooniga hakkama. Võite mind demagoogias süüdistada, aga meie rahapuuduse üks põhjuseid on asjade ajamine liiga suure kaarega.

[Jaanus2]

Mitte lihtsalt kiiresti, vaid ka ilus. Kui meie kastarhitektuur ka nii välja näeks, poleks midagi viga.

[Kapten Trumm]

Kood: Vali kõik

28 ruutmeetrise eluruumi (40 jalase PW konteineri puhul- 12, 1x 2,4 miinus soojustus) maksumuseks kolm milli????? 

Võrdluseks: 120 ruutmeetrine kergkonstruktsiooniga ühepereelamu saab 1-1,5 miljoniga hands down ehitada lasta.

Kui keegi meil ostab 30 ruutmeetrise soojaku 3 miljoniga, siis Jossif Vissarionovitsi ajal oli selliseks puhuks kriminaalkoodeksis paragrahv nimega "Kahjurlus" ja seda ka kasutati aktiivselt. Olen mõelnud, et miks meie KarS-is sellist paragrahvi pole?

[vaoinas]

Sattusin ka teemat lugema, kui see on siin kolmandale leheküljele juba jõudnud - lähen tagasi selle juurde, mis oli enne konteinereid.

Tapa kasarmu kohta olen kuulnud siselegendi (tõepõhja ei oska kinnitada), et selle teinud keegi naisarhitekt, kel polnud piisavat teavet sellise maja projekteerimiseks. Leidnud miski Soome ühika joonised, mida pisut kohendanud...

Miks on Tapal napakad kasarmud ning see teine ja kolmas asi valesti. Asi ei saa olla arhitektis-planeerijas, oli ta siis nais- või meessoost vaid tellijapoolsetes projekteerimistingimustes. Kui ikka tellija ei oska sisse kirjutada, et koridor peab olema niisugune, et terve kompanii sinna rivvi mahub, või et kasarmu rivistumisplats oleks soovitatavalt hoone tiibadega piiratud siseõues, siis seda ei tulegi. Selline projekteerimine on tellija-projekteerija koostöö, aga kui Kaitseministeeriumi esindajad igal koosolekul kalanäoga jooniseid vaatavad ja sõna sekka ei ütle, siis tulebki selline pakasuuha nagu parajasti tuleb. Pakun, et ega KaMin'i poolsete projekteerimistingimuste koostamisele ei kaasatud ka allüksuste juhte, kes seal reaalselt tööle hakkavad, vaid dokumendi tehti valmis kuidagi muud moodi.

Ma ei tea, kuidas Kaitseväes-ministeeriumis täpselt hanke- ja projekteerimistingimuste koostamine välja näeb: kes seda juhib, konsulteerib ja kes tellijat arhitekti juures esindab, aga selge on, et juba selles etapis tegelikke vajadusi ei arvestatud ning asi hakkabki sealt pihta, mitte sellest, mis soost ja kui suurte eelteadmistega oli arhitekt.

Tegelikult oleks huvitav teada küll miks Tapal vanu eestiaegseid kasarmuid ei renoveeritud?

Pakun, et tegu oli muinsuskaitsealuste hoonetega ja nende renoveerimine muinsuskaitse tingimustele vastavalt läinuks lihtsalt ülejõu maksma.


Kristjan

[Castellum]

Tsiteerin::
Tegelikult oleks huvitav teada küll miks Tapal vanu eestiaegseid kasarmuid ei renoveeritud?


Pakun, et tegu oli muinsuskaitsealuste hoonetega ja nende renoveerimine muinsuskaitse tingimustele vastavalt läinuks lihtsalt ülejõu maksma.


Kristjan

Tapa kasarmud pole kaitse all(otsi Tapa vald, kinnismälestised - kahjuks otsehaak puudub):
http://register.muinas.ee/?menuID=monument

Üldiselt on see linnalegend, et muinsuskaitse eritingimuste järgimine on röögatu väljaminek. Kui vanasse hoonesse vähegi austavalt suhtuda, pole vahet, kas hoone on ametlikult kaitse all või ennistad seda oma südametunnistuse järgi. Ka muinsuskaitse ei nõua midagi erilist ülejõukäivat, aga fassaadi jah üldjuhul ei luba polüstüreeniga soojustada.

[HeiniR]

http://inseneeria.eas.ee/index.php?opti ... &Itemid=27

Usun, et antud artikkel annab natuke tõesema pildi, 2,2mln 3-osane konteiner, kuhu on lisatud sisse erinevat tehnikat.


PS! SP konteinerlinnakule sarnane ühekordne linnak on ka Logpatis, ca. 8 konteinerit kokku pandud ja sisustatud erinevate otstarbega ruumidega.

[Kapten Trumm]

Minumeelest kamina ehitusjuhtimise võimekuse ehe näide on see lõputu jänt klaasristiga, kus kogu protsess jooksis algusest peale valedele rööbastele ning praegu (ning tulevikus) tuleb vaid uppi läinud vaguneid kraavist koristada. Kestva ehituse reegel nr 1 - kasuta ainult ennast õigustanud lahendusi!. Ehk klaasristi asemel oleks pidanud ehitama paekivist laotud risti, mitte ajama taga läikivat "kõrgtehnoloogiat" ja vilkuvaid tulesid. Umbes samasse zanrisse kuuluvad ka nt levima hakanud kasarmute automaatsed klaasuksed ja muu taoline. Vaata vahelduseks, kes juhib infra osakonda kaminas..

Üldiselt on see linnalegend, et muinsuskaitse eritingimuste järgimine on röögatu väljaminek. Kui vanasse hoonesse vähegi austavalt suhtuda, pole vahet, kas hoone on ametlikult kaitse all või ennistad seda oma südametunnistuse järgi. Ka muinsuskaitse ei nõua midagi erilist ülejõukäivat, aga fassaadi jah üldjuhul ei luba polüstüreeniga soojustada

Nalja teed või? Renoveerimismaksumus tavaehitus vs 19. sajandi muinsuskaitse alune ehitus - hinna vahe on vähemalt kolm korda. Tuleb näiteks sellest, et ei või panna uusi masstoodangu puitaknaid, tuleb kasutada käsitööd, litsenseeritud ehitajaid (toimub omalaadne ringkäendus) ja originaalilähedasi materjale jne jne. Ja kõige lõpuks need muinsuskaitse taktikepi järgi ehitatud asjad ei kesta, sest need nõuavad tänapäeva materjalidega võrreldes tohutut hooldust ja pidevalt parandamist. Lisaks igasugu kunstajaloolast "ehitusinsenerid" muinsuskaitseametist, kes ajavad oma algupärast jura taga....

[Toddie]

Millisele kasarmule on automaatsed klaasuksed pandud?! Ma ei nori, tahan lihtsalt teada...

[setu]

Kodanikud, ulatage sõbralik käsi Päästeameti ja 3S ning EKMi,EKV, EKLi vahele ja korraldage aastas kaks korda vähemalt ekskursioone Päästeameti tehnikaga tutvumiseks.

Tundub, et tegelikkuses on ikka tehnika eesmärgipärane soetamine väga kinni isikutes.

[Castellum]

Nalja teed või? Renoveerimismaksumus tavaehitus vs 19. sajandi muinsuskaitse alune ehitus - hinna vahe on vähemalt kolm korda. Tuleb näiteks sellest, et ei või panna uusi masstoodangu puitaknaid,

Kui su ehitisel pole säilinud algseid aknaid, võid uusi panna küllaltki vabalt. Ja kui sul on säilinud korralikud algsed aknad, kas sa siis viskad need ära või? Ja tellid omale masstoodangu puitaknad asemele? Ärasuremata puidust? Viieks aastaks, et siis oma uusi aknaid remontida või asendama hakata?
Mul oli oma praktikas kogemus, kus Tallinna amet lubas kirikul 20. saj alguse korralikud sisemised aknad välja visata (oli ameti rahastamine) ja uue pasa asemele panna, selle asemel et vanu restaureerida. Ja tellija küsis minu käest, et mis toimub...s t, valdaja oleks tahtnud nende restaureerimist...

tuleb kasutada käsitööd,

mis ehitusel sa masinatööga saad hakkama?

litsenseeritud ehitajaid (toimub omalaadne ringkäendus)

Ka harilikul ehitusel tuleb üldjuhul kasutada litsenseeritud ehitajaid. Ja muinsuskaitse tegevusluba ei maksa eriti palju (2*200 EEK vanas rahas). Ja tegevusloaga ehitajaid on ikka paras ports, loa-omanike nimekiri on MKA kodukal olemas...

ja originaalilähedasi materjale jne jne.

Ja mis plastpaska sa enda majale tahad panna?

Ja kõige lõpuks need muinsuskaitse taktikepi järgi ehitatud asjad ei kesta, sest need nõuavad tänapäeva materjalidega võrreldes tohutut hooldust ja pidevalt parandamist.

Iga ehitis vajab hoolt, ükski ei ole ainult ehitamisega valmis. Muinsuskaitse nõuab just läbiproovitud lahendusi ja materjale, kui need ei kesta, siis on viga ikka peamiselt paigaldajas. Ja oma harilikule ehitisele saad ainult suurepäraseid spetsialiste?

Lisaks igasugu kunstajaloolast "ehitusinsenerid" muinsuskaitseametist, kes ajavad oma algupärast jura taga....

Aga sa pöördu ameti ehitusinseneride poole. Neid seal ikka on veel paar tükki...aga nõudmised on neil paraku ikka samad ja asja teoreetilised põhjendused ka...kui sa ikka ise arvad, et sa sealt head nõu mimgil juhul ei saa, ei suuda ka need insenerid sind ümber veenda...oled sealt üldse nõu küsinud? Või kui sa ametit ei usu, saan ehk ise nõu anda?

[Kapten Trumm]

Millisele kasarmule on automaatsed klaasuksed pandud?! Ma ei nori, tahan lihtsalt teada...

Kuperjanovi uues kasarmus

[Kapten Trumm]

aastaks, et siis oma uusi aknaid remontida või asendama hakata?
Mul oli oma praktikas kogemus, kus Tallinna amet lubas kirikul 20. saj alguse korralikud sisemised aknad välja visata (oli ameti rahastamine) ja uue pasa asemele panna, selle asemel et vanu restaureerida. Ja tellija küsis minu käest, et mis toimub...s t, valdaja oleks tahtnud nende restaureerimist...

Mul on kogemus, kus 19. sajandi hoonel olid osadest aknaraamidest järgi võibolla 1/3 ja muinsuskaitse piirkonna inspektor käskis RESTAUREERIDA.

Siis on veel näide, kuidas muinsuskaitse keelas panna piisava laiusega veeplekke (algupära), mille tagajärjel jooksis plekkidelt vihmavesi lubikrohvitud seinale, kus esimese aastaga eraldus umbes pool krohvi. Samas keelati panna uusi paekivist trepiastmeid, vaid tuli algupäraseid servadest plommida. Ehitaja käis küll peale, et plommid ei pea - aga inspektor jäi enda juurde. Tagajärg - neid "plomme" pannakse sinna iga aasta uuesti.

Siis veel näide, kudas muinsuskaitse keelas alt köetav trepiplatvormi teha 10 cm kõrgemaks (oleks saanud 100 mm peno alla panna), esialgset kõrgust ei saavutatud, kuna alt hakkasid võlvid lagunema), ehitati ilma soojustuseta, hiljem sulavee kahjustused.

Siis veel näide, kuidas lubikrohvi ja värviga viimistletud hoonel ei lubatud eendite peale panna veeplekke, sulalumi ja vihm läks loomulikult läbi ja asi hakkas lagunema (lubivärv ja krohv laseb vett hästi läbi). Kahjustuste näitamisel oli vastus lühike - pühkige regulaarselt neid lumest (vaata aknast välja, hoonel 2 korrust).

Peale neid viljastavaid kogemusi (ei fantaseeri niisama siin) soovitan ma kõigil käia nii muinsuskaitse alustest objektidest kui muinsuskaitseametist suure kaarega eemalt. Ja toetan nelja jäsemega kamina tegevust, kes pole hakanud mingid vana kõntsa restaureerima. Lisaks ei pea need vanad majad absoluutselt sooja ning nende soojustamine on väga probleemne. Lihtsalt see atmosfäär pole neid kulusid väärt.