Uued Kaitseväe ehitised ja baasid

[Toddie]

http://www.postimees.ee/?id=381877

Selle artikli järgi peaks kogu krempel sügiseks valmis olema, mis tähendab, et niipea kui mätas kuiv tuleks kopp maasse lüüa, et sügiseks valmis jõuaks...

[Castellum]

Mul on kogemus, kus 19. sajandi hoonel olid osadest aknaraamidest järgi võibolla 1/3 ja muinsuskaitse piirkonna inspektor käskis RESTAUREERIDA.

Siis on küll puhas suhtlemisprobleem...kui olid head 19. sajandi aknad, tasuks küll neid restaureerida. Koos restaureerimise, koopiate tegemise jms oleks saanud ikka kokkuleppele. Kui maakonnainspektoriga pole nõus, oleks saatnud asja komisjoni.

Siis on veel näide, kuidas muinsuskaitse keelas panna piisava laiusega veeplekke (algupära), mille tagajärjel jooksis plekkidelt vihmavesi lubikrohvitud seinale, kus esimese aastaga eraldus umbes pool krohvi. Samas keelati panna uusi paekivist trepiastmeid, vaid tuli algupäraseid servadest plommida. Ehitaja käis küll peale, et plommid ei pea - aga inspektor jäi enda juurde. Tagajärg - neid "plomme" pannakse sinna iga aasta uuesti.

Aga ausalt öeldes, sitt ehitaja siis. Plommid peavad ikka vastu ka, ilmselt siis on paigalduse küsimus.

Siis veel näide, kudas muinsuskaitse keelas alt köetav trepiplatvormi teha 10 cm kõrgemaks (oleks saanud 100 mm peno alla panna), esialgset kõrgust ei saavutatud, kuna alt hakkasid võlvid lagunema), ehitati ilma soojustuseta, hiljem sulavee kahjustused.

Siin ei saa probleemist aru...

Siis veel näide, kuidas lubikrohvi ja värviga viimistletud hoonel ei lubatud eendite peale panna veeplekke, sulalumi ja vihm läks loomulikult läbi ja asi hakkas lagunema (lubivärv ja krohv laseb vett hästi läbi). Kahjustuste näitamisel oli vastus lühike - pühkige regulaarselt neid lumest (vaata aknast välja, hoonel 2 korrust).

Aga mis seal enne olid? Kui algsetel eenditel polnud plekke, siis pidi seal midagi muud olema, sest eendid olid seal ju vastu pidanud...kui nüüd "restauraator" paneb sinna kihid, mis pole seal mõeldud olema, siis loomulikult kaob see aja jooksul ära (mis siis, et lubikrohv ja -värv).

Peale neid viljastavaid kogemusi (ei fantaseeri niisama siin) soovitan ma kõigil käia nii muinsuskaitse alustest objektidest kui muinsuskaitseametist suure kaarega eemalt. Ja toetan nelja jäsemega kamina tegevust, kes pole hakanud mingid vana kõntsa restaureerima. Lisaks ei pea need vanad majad absoluutselt sooja ning nende soojustamine on väga probleemne. Lihtsalt see atmosfäär pole neid kulusid väärt.

Sinu rahuloluks, KM-l puudub igasugune, isegi negatiivne strateegia mälestistega tegelemisel. Nad lihtsalt ei tea nendest midagi.
Vanade majade soojustamine on probleemne, aga case-by-case ja üldiselt saavutatakse rahuldav lõpp-tulemus. Ikka oleneb kõigepealt ülesande püstitusest. Ja võrreldes muu militaaria ülalpidamiskuludega on ehitiste ülalpidamine ikkagi väga väikene...

[Kapten Trumm]

Ongi ju tore, kamin peab vaatama, kuidas saab x kasarmukohta kiiresti, kvaliteetselt ja odavalt püsti panna, mingite Tondi kasarmute vms bulshit'iga pole mõtet jamada.

On just üks objekt, mis oli plaanis rekonstrueerida (tehnohoone), ehitaja pakub, et ma lammutan maha ja ehitan sama suure tänapäeva nõuetele vastava asemele sama raha eest.

Sestap on ka kahtlane idee igasugu stroibati "ehitatud" kasarmute renoveerimine, plats puhtaks ja uus püsti, on täisrenoveerimisest kohati odavam. Tehnikaülikool proovis ka oma nahal ära, Akadeemia tee 5 renoveeriti, aga Akadeemia tee 9-ga sama ämbrisse ei astutud, tõmmati maha ja uus samalaadne maja asemele.

[Tapper]

No igatahes Need eestiaegsed kasarmud olid ikka maja moodi.
Vene silikaadihütt oli nigu sitakäkki.
Hulkusin tihti vabal ajal neis eestiaegsetes kasarmutes kuid tollal ei osanud selle pilguga vaadata, kas on hea planeering.
Mäletan, et ühe maja teisel korrusel oli nabast saati raamatuid.
See oli maha jäetud ilmselt ekv vaimseks laostamiseks.

[A4]

Kuidas käib kasarmu või ükskõik millise teise sõjalise uusehituse projekteerimine ja ehitushanke korraldamine? Kaitsevägi annab pikemaajaliste arengukavade koostamisel sisse eelarve raamidesse jääva tellimuse, et väeosasse X on vaja N arv kasarmuid. Kaitseväe logistikakeskuses koostatud lähteülesandes pannakse paika, kui palju peab kasarmus olema kasarmukohti ning millised muud ruumid peavad kasarmus veel olema koos igasuguste eritingimustega. Selle lähteülesande alusel korraldab Kaitseministeerium riigihanke kasarmu projekteerimiseks ja seejärel ehitamiseks (näiteks Tapa neljanda kasarmu puhul telliti nii projekteerimine kui ehitamine ühe ja sama hankega) – ei ole ju mõtet ei KM-is ega log.keskuses hoida alaliselt palgal omaette arhitektuuribürood, kellel võib ühel aastal olla meeletu töökoormus (nt. Terve Jägala linnaku projekteerimine) aga järgmisel aastal on jätkub raha vaid mõne väeosa pääsla projekteerimiseks ja ehitamiseks. Projekti koostamisel on logistikakeskuse kaadrikaitseväelased ja ametnikud pidevalt juures ja enne ehitamiseks ei lähe, kui projekt ei vasta kaitseväelaste soovidele ja nõudmistele. Kaitseministeeriumi rolliks on hanke sisuline läbiviimine ja seeläbi KV-lt tegelikult puht-administratiivse koorma äravõtmisega. Ühesõnaga – kui ühe või teise hoone projekt ei tule selline nagu võiks rivikaitseväelaste arvates olla, siis ei lahene probleem ka sellega, kui anda kogu projekteerimine ja ehitamine algusest peale kaitseväelaste kätte.

Täpselt niimoodi käis ka nende „eelmise“ Tapa kasarmute ja kogu linnaku projekteerimine ja ehitamine. Kusjuures aluseks olla kaitseväelased võtnud mingisuguse Saksa Bundeswehri tüüpprojekti. Samas pole ka eriti põhjust imestada, kui linnaku kui terviku projekteerimisel tehti möödalaske – tegemist oli ju sisuliselt esimese linnakuga, kus kaitseväel oli võimalus kõik algusest peale oma plaanide ja soovide kohaselt teha – igal pool mujal on tegemist olnud olemasolevate, EW või Nõukogude-aegsete linnakute putitamisega. Loodame, et Jägala püstilükkamise ajaks on lessons learned tehtud.

Aga olgu selle Tapa linnaku ehituslike lahendustega kuidas on – ma ei tea, kas see tuleneb nüüd korralikust infrast või hoopis Tapal olevatest „tehnilisematest“ ja „huvitavamatest“ relvaliikidest, aga Tapa kolm väeosa on minu kogemuse järgi küll ainukesed terve EKV peale, kus teeninud ajateenijate suust pole veel kunagi kuulnud virisemist ligadi-logadi asjaajamise, molutamise, kehva distsipliini või väljaõppe asendamisest KVM-iga.

Mis puudutab 250 ajateenija surumist algselt 150-le või 180-le inimesele mõeldud kasarmusse, siis siin tuleb „tänada“ KVPS-i iseenesest mitmes mõttes elutervet kava suurendada pidevalt ülekatet. Ajateenijate arv on viimastel aastatel suurenenud ju 2500-lt ligi 3100-ni, kuid väljaõpetatavate üksuste arv pole sisuliselt suurenenud. Minu teada on „õppust võetud“ viimastel aastatel korraldatud õppekogunemistest, kus kohaletulnud reservväelaste protsent on kujunenud pehmelt öeldes ebarahuldavaks (kusjuures SA jalaväepataljoni tabelkoosseise tõmmati samal ajal koomale).

Algsed kasarmud ja kasarmukohad planeeriti aga Kunnase epohhi parimatel aegadel, kui õppekogunemisi ei korraldatud ja „ülekatte“ vajaduse all peeti silmas pigem seda väljalangevust, mis tekib esimeste teenistuskuude ajal tervislikel põhjustel. See aga peaks nüüd iseenesest olema sügavama analüüsi koht, kas on mõistlik seda ülekatet reservüksuste mehitustaseme säilitamiseks pidevalt suurendada; või äkki oleks mõistlikum ja odavam analüüsida neid põhjuseid, miks RÕK-idele nii vähe inimesi kohale ilmub ja seejärel astuda meetmeid tuvastatud puudujääkide likvideerimiseks (nt. efektiivsem ja mõtestatum teavitustöö ja „rahvavalgustuslik“ tegevus väeosades kohapeal). „Ülejäävaid“ ajateenijaid aga kasutada uute reservüksuste mehitamiseks.

Iseenesest tuleb Tapa uus kasarmu aga juba 240-kohaline ning paralleelselt viib logistikakeskus läbi riigihanget Tapa „vanade“ kasarmute ümberehitamiseks samuti 240-kohaliseks. Sellega kaasneb ka võimsama ventilatsioonisüsteemi rajamine, dušikohtade arvu suurendamine ja vahe-pumbajaama ehitamine, et kõik normaalselt pestud-kustud-kammitud saaksid.

Konteinerite hindadest ja kasutamisest peaks rääkima keegi logistikakeskuse poole pealt, sest selliste ajutiste ehitiste püstiajamine ja tellimine on nende rida. 3-miljonilisest hinnast ei tea ma midagi, aga eks see oleneb sellest, mis otstarbega konteinerist on jutt, milline on selle sisseseade jms, kas hind sisaldas ka paigaldust Afganistani, mis pole sugugi odav lõbu, või hoopis soetamist sealtsamast Afganistanist kohapeal? Arvestades seda, kui suur on praegu maailmaturul nõudlus ja vajadus nende samade konteinerite järele, ei pruugi kolm miljonit ollagi väga ebaadekvaatne turuhind. Mis oleks olnud alternatiiv? Konteineri sisustamine-ehitamine KV poolt ise stroibati-meetodil või töö andmine vähempakkumise korras mingile aferistide osaühingule, mille töötajad pole elusees akutrelligi käes hoidnud?

[Lemet]

Arvestades seda, kui suur on praegu maailmaturul nõudlus ja vajadus nende samade konteinerite järele, ei pruugi kolm miljonit ollagi väga ebaadekvaatne turuhind.

Põhjamere tingimustele vastav 40-jalasest merekonteinerist ehitatud elukonteineri hind kliendile jäi alla 50 000 EUR. Koos suht spartaliku sisseseadega(topeltkoiku,kaks riietekappi, väike diivan, laud, kaks 1.60 raamaturiiulit, elektiküte pluss veel üht-teist). Kasutatud materjalid IMO sertifikaadiga, s.t. tavamaterjalidest kallimad. Nagu eelpool öeldud- küsida võib igasugu hinda. Mõnikord läeb õnneks ja leitaksegi mõni poolsegane, kes küsitavat hinda maksab. Harilikult ei leita, segaseid kipub vähevõitu olema.

[kangelaspioneer]

Iseenesest tuleb Tapa uus kasarmu aga juba 240-kohaline ning paralleelselt viib logistikakeskus läbi riigihanget Tapa „vanade“ kasarmute ümberehitamiseks samuti 240-kohaliseks.

Vanade kasarmute (ja ilmselt ka uute) 60 lisakoha hinnaks on viimastestki ladudest loobumine, õppeklasside vähendamine ja kaadri kabinettide vähendamine. See ei ole kasarmu, see on.... Jumal tänatud, et hetkel ümberehituseks raha ei ole.

Siinkohal, tõsi küll, peab tunnistama, et sellistele lahendustele on alla kirjutanud teatud staabiohvitserid. Mida nad seda tehes mõtlesid (kas üldse mõtlesid?), ei oska öelda. Üksustest järjekordselt keegi küsimas ei käinud, otsustati lihtsalt ära.

[Kapten Trumm]

Põhjamere tingimustele vastav 40-jalasest merekonteinerist ehitatud elukonteineri hind kliendile jäi alla 50 000 EUR. Koos suht spartaliku sisseseadega(topeltkoiku,kaks riietekappi, väike diivan, laud, kaks 1.60 raamaturiiulit, elektiküte pluss veel üht-teist). Kasutatud materjalid IMO sertifikaadiga, s.t. tavamaterjalidest kallimad. Nagu eelpool öeldud- küsida võib igasugu hinda. Mõnikord läeb õnneks ja leitaksegi mõni poolsegane, kes küsitavat hinda maksab. Harilikult ei leita, segaseid kipub vähevõitu olema.

Lisaks selline tohutu luksus nagu konditsioneer sellise suurusega ruumi läheb koos paigaldusega maksma mingi 10-12 tuhat. Ma endale tööle suvel panin, 30 m2 ruumi oma oli koos paigaldusega 12 000+KM.

Mis oleks olnud alternatiiv? Konteineri sisustamine-ehitamine KV poolt ise stroibati-meetodil või töö andmine vähempakkumise korras mingile aferistide osaühingule, mille töötajad pole elusees akutrelligi käes hoidnud?

Sa ajad jälle tüüpilist jampsi, tuues "toredade välispartnerite" vastandiks stroibati ja aferistid? Sul on ikka Eesti oma võimalustest väga udune ettekujutus, ma vaatan?

Näiteks vangide töö. Muide mingi kogus kasarmuvoodeid ja voodipesugi on muide vangimajas tehtud. Kui USA-s kõlbab vangide tehtud raketielektroonika või remonditud mootorid, siis miks ei peaks me mingite konteineritega jänni jääma. Valges ilmas on kaitsevaldkond muide üks teema, mille kaudu riik tagab, et kriminaalid niisama ei logeleks. Meil muidugi pole sellest veel aru eriti saadud.

Kas kamin on seda üldse uurinud?
http://www.modulare.ee/index.php?id=1
http://www.harmet.ee/ehitussoojakud

Hinnaindikatsioon
http://www.kuldnebors.ee/search/tooriis ... uage_id=et
14,4 m2, pooljagu mahutav, 30-40 tuhat eurot, 2100-2800 eur/m2 ühekaupa ostes.

[Kapten Trumm]

Siinkohal, tõsi küll, peab tunnistama, et sellistele lahendustele on alla kirjutanud teatud staabiohvitserid. Mida nad seda tehes mõtlesid (kas üldse mõtlesid?), ei oska öelda. Üksustest järjekordselt keegi küsimas ei käinud, otsustati lihtsalt ära.

Kas need polnud Su enda sõnad, et riikaitsealase ebakompetentsuse raskuspunkt asub seal bussijaama lähistel (ning paljud lollused, milles kõik automaatselt kaminat süüdistavad, pärinevad vahest sealt)?

[hummel]

Kusjuures aluseks olla kaitseväelased võtnud mingisuguse Saksa Bundeswehri tüüpprojekti.

Kusjuures tuleb nüüd meelde, et külas käinud sakslased ütesid tõepoolest, et Saksamaal olla nad selliseid maju näinud, aga mitte Bw, vaid US Army käsutuses - nimelt polügooni välilaagri "barakkidena". See tähendab, et maja on ehitatud vaid lähtuvalt vajadusest majutada ajutiselt kaugemalt pikemaks ajaks õppustele saabunud lahingvarustatud ja mehhaniseeritud (varustus autodel-soomukitel) sõjaväelasi. Seega on kõik ruumid tehtud minimalistlikud ja antud hoone ei ole kunagi mõeldud kasarmuks. Sakslased ütlesid samuti, et antud maja ei sobi kuidagi kasarmuks ja neil linnakutes selliseid säästumaju pole vaja - seal ei saa pidada korralikult siseteenistust ega ladustada varustust.

Projekti koostamisel on logistikakeskuse kaadrikaitseväelased ja ametnikud pidevalt juures ja enne ehitamiseks ei lähe, kui projekt ei vasta kaitseväelaste soovidele ja nõudmistele. /.../ Ühesõnaga – kui ühe või teise hoone projekt ei tule selline nagu võiks rivikaitseväelaste arvates olla, siis ei lahene probleem ka sellega, kui anda kogu projekteerimine ja ehitamine algusest peale kaitseväelaste kätte.

Eks siis peab pilgud pöörama logistikute suunas. Ma ei nimetaks suuremat osa sealset personali päris kaitseväelasteks, vaid pigem tsivilistideks, kes on mingi kursuse tulemusena lapilisse riietatud.
Neid ei huvita ilmselgelt hoonete funktsionaalsus niivõrd, kuivõrd linnaku "sümmeetria" (ilma hoone U-põhiplaani muutmata pole füüsiliselt võimalik projektipuudujääke muuta), kuigi linnaku üldises plaanis on võimalik rääkida (lisaks ebaefektiivsusele) nagunii pigem assimeetriast.

Iseenesest tuleb Tapa uus kasarmu aga juba 240-kohaline ning paralleelselt viib logistikakeskus läbi riigihanget Tapa „vanade“ kasarmute ümberehitamiseks samuti 240-kohaliseks.

Tean küll, kuidas see vanades "kohtade arvu suurendamine" käib. Pesuruumis kaotatakse kabiinid ja tehakse 1 dušš juurde ja varustuse hoolduse ruumist tehakse lisakuivatusruum. Uuemas kasarmus on kaotatud ka 4 ladu + 4 varuväljapääsu ning selle asemel igavesti suur saun. Koridorid-trepid samakitsad. Maja on tehtud massiivsetest betoonpaneelidest ja ega seal midagi märkimisväärselt planeeringus muuta ei anna ka.
Mõeldakse ehk sõduri isiklikule mugavusele (kuigi noh 9-le mõeldud tubades on 12-kesi ka pisut kitsas), aga kaitseväeteenistuse korraldusest ei taha planeerijad midagi teada. Ajateenijal on muidugi tore seal nurgataga karistamatult õltsi või kanepit panna, kakelda jne, sest hajutatud rahva üle on kontroll alati raskendatud, aga kaadri peale ei mõtle keegi. Ajateenijal on reeglina ükskõik, kas kallist varustust hoitakse kasarmus laos või mädaneb-idaneb see ladude puudusel autodel, aga kaader peab selle eest lõpuks (sh materiaalset - miljonid eurod) ju vastust andma. Samuti võib ehitada kuhugi poole km jne kaugusele mingi kitsa välilaohoone ja kulutada iga päev tund väljaõppeaega, et sealt asju kätte saada ja õhtul tagasi viia, aga sellest kannatab jällegi rivikaader, kes (erinevalt ajateenijast) vastutab väljaõppe eest! Ja siis imestatakse, miks ei taheta väeossa allüksusse tegevteenistusse tulla - kusjuures ei loe ka masu.
Lisaks tuleb mainida, et selline majakäkk on püsti pandud ka Virusse ja olen kuulnud, et ka sealsed tegelased on vastustanud selliste "kasarmute" edaspidise ehitamise.

Ettepanekuid koos põhjenduste ja omapoolsete lahendustega võib ju teha (on ka tehtud), aga on jäänud mulje, et altpoolt ettepanekute tegijaid ignoreeritakse meelega, et teatud kontingent ei peaks midagi muutma ja endale "tööd" koguma hakkama. JOKK.

Kas saaks midagi ka teha lihtsalt korralikult ja kes personaalselt vastutab sellise "kahjurluse" eest?

[metssiga]

[quote="hummelMõeldakse ehk sõduri isiklikule mugavusele , aga kaitseväeteenistuse korraldusest ei taha planeerijad midagi teada. [/quote]
Ega nad ei teagi, pagana tuttav tuleb see meelde Sakala tänava majast. Ja ega nad ei tahagi teada. Kui bussijaama taguses majas ka nii mõtlevaid inimesi on, siis ju kurb lugu

[hillart]

Eks siis peab pilgud pöörama logistikute suunas. Ma ei nimetaks suuremat osa sealset personali päris kaitseväelasteks, vaid pigem tsivilistideks, kes on mingi kursuse tulemusena lapilisse riietatud.

Tegelikkuses on asi selline, et vastav LogK osa, kes eelpoolnimetatud tegevuses (haldamine, projekteerimise tellimine jne.) on, on AINULT tsivilistid ning neile küll kaitseväe vormiriietust välja ei anta. Vaid vastava jaoskonna ülem on kaadrikaitseväelane.

Ja nüüd üks asi, mis mind ennast häbipunast õhetama paneb,kuid - õiglus tuleb jalule seada.
Ei ole mul momendil andmeid käepärast võtta (külitan haigevoodis, nimelt) ja nii ma siis kusagilt meelde jäänud numbreid siia rutellu välja pakkusingi. Aga kuna lugu siiski kusagile kripeldama jäi üritasingi neid arve täpsustada. Asi puudutab konteinerite hinda, mis EKV poolt välja pakuti.
Õiged numbrid oleksid siis järgmised:
Merekonteiner - 52 000 EUR
Majutuskonteiner - 76 000 EUR
Just selliste hindadega on konteinerite hangetes viimastel aastatel arveldatud.

P.S.
Eks oma osa selles segaduses andis ka see vääringute ümberarvestuse segadus, mis eelmise aasta lõpus valitses.
Loodan, et mind nüüd päris ära ei lintšita.

Igatahes lähen ma nüüd tükimaks ajaks kuhugile varjulisse kohta häbenema.

[Lemet]

Pole hullu...kuigi ka need hinnad kipuvad suht müstilised olema, see minu poolt toodud "alla 50 000 EURi" hind konteinerite valmistamiseks oli eestimaise tööjõuga Põhja-Saksamaal kümnekonna taolise valmistamine, millisel puhul tööjõu kulud olid eestimaistest ikka kõvast kallimad ja samuti ei lähe meresertifikaadiga materjalid eriti tavamaterjalidega võrreldavasse hinnaskaalasse. Ka oli hinna sees 40-jalase kasutatud konteineri hind. Nii et kohapeal suuremas koguses mingi standardmajutuskonteineri hind peaks ka sealt 76 000 kõvasti alla tulema ja siinkohal oleks A4 poolt põlastatud "konteineri sisustamine-ehitamine KV poolt ise stroibati-meetodil" tõsine mõttekoht, kui konteineri pealt näiteks 25 000 euri kokkuhoidu saavutatakse.

[Some]

Kuskil on hinnad ikka väga sassi läinud rahval... St üks elamiskonteiner maksab pigem 5000EUR-i, mitte 50000.
Hindu siis:
http://www.containex.co.uk/en/special-offers.aspx
http://www.modulare.ee/index.php?id=152

Kusjuures modulare pakub ka sandwitchidest kokkupandavaid elumaju 65000 krooniga...

[hummel]

Kasarmuks (kus majutatakse, õpetatakse ja kasvatatakse ajateenijaid) konteineritest tehtud asjad üldiselt ei sobi, kuid mul tuli selle juurde asjakohane idee.
Kas sellised hädapäraselt sisustatud 40-jalased (eks vajadusel saaks ka pisut lühemaid tellida) konteinerid ei võiks olla näiteks KVKP teeninduslinnakus? Iga konteiner mahutaks 12 voodit (6x 2-korruselist) ja ruumi jääks lisaks elanike sõdurivarustusele, milleks võiksid voodite vahel olla tagasihoidlikud riiulid. Sisustusstiil võib olla võrdlemisi lihtne ja askeetlik. Vedruvoodid madratsita (igaühel ju lebomatt) 0,7 x 2 m, ühes putka otsas lukustatav uks aknaga, teises otsas avatav aken, laes 3 lampi, seintes kokku paar pistikupesa, paar elektriradikat...

Praegu on seal linnakus 12 liivaplatsi, kuhu igaühele mahub vist 6 jaotelki või poolrühmatelki (sõltub, mis allüksusel varustuses on). Kokku siis hea tahtmise korral u 850-950 inimest. Aga kui ilm vilets, saavad telgid ikkagi märjaks ja lisaks veel liivaseks, vajades hiljem ikka samamoodi hooldust ja ruumimahukat kuivatamist nagu oleks elatud ka 100 m eemal metsa all (kus on küll mugavam samblapinnas). Kuivatusvõimalused pole EKV-s ka tavaliselt kiita. Kus seda 70 telki korraga kuivatataks... Õnneks pole Kaitseväes korralikke pataljone, aga kusagil tuleb kuivatada ka RÕK-ide kraam, mille kasutajad ju peale paaripäevast piknikku ise tsiviili lähevad.

Igatahes kui telkide asemel oleks võimalik kasutada konteinereid, mahuks neid lahedalt ühele liivaplatsile 10 tk (120 elanikku = 1 kompanii) ning kokku 12 platsile järelikult 120 (1440 elanikku = kuni 2 pataljoni). Kui konteineritega täita siiski 8 platsi (960 elanikku ehk sama majutusressurss, mis praegu - 80 konteinerit), oleks minu tagasihoidlike arvutuste järgi asja kogumaksumuseks u 1 miljon EUR-i.