Seda peaks arutama, aga näiteks võiksid kõne alla tulla väljaloa diferentseeringud.
Esimesed 10 nädalat praktiliselt väljaloa keeld kasvatuslikul eesmärgil (sulandub paremini süsteemiga ja kodust/tsivilisatsioonist eemal viibimisega), v. a.
- Esimsese ringi sugulase sünd/surm,
- kutse PPA uurija juurde,
- kohtukutse.
Väljalube jagab eranditele siis mitte vastav KoÜ vaid PÜ.
Teenistuse lõpukuudel ehk nö alalise valmiduse kuudel oleks aga selle eest väljumine territooriumilt pärast õhtusööki ning nädalavahetusiti vaba. Peaaegu nagu ScP. Ainult kindlast kellast hommikul kindla kellani õhtul peaks teenistuses olema ja öörahu ei või ka häirida. Kes välja läheb, peab aga panema toimkonnale kirja, kui kauaks ja kuhu. Samas säiliks kompaniiülemal alati võimalus teenistuslikul vajadusel mitte kedagi territooriumilt mitte välja lubada.
Saksa ajateenijatel, kes olid valmiduses, see ka pm oli nii. Lisaks oli neil muidugi toanurgas ka oma "lahingukomplekt" 6x4 kastiga...
Toon selle teise teema alt siia üle. Äkki soovib keegi peale minu veel teemat arutada.
Hummel pakub välja, et kui teeks ajateenistuse pikemaks, saavutades sellega ka ajateenijatest koosnevad valmidus allüksused , siis tuleks kaaluda näiteks väljalubade suurendamist. Lihtsamalt öeldes - tihedamalt linnaloale.
Minul on aga küsimus: Kuidas nädalavahetusel "sees olemine" üldse midagi arendab? Hummel on varemgi viidanud, et inimene sulandub paremini süsteemiga. Mis on selle väite kinnituseks? Kas vastupidist on proovitud?
Me proovisime kunagi SBK esimesest nädalast väljaloale lasta, selle lõpetas Ants Laaneots kiiresti ära
Täna on see kord vist väeosades veidi erinev. Aga minu teada ei ole mitte keegi kunagi isegi proovinud mõõta väljalubade mõju.
Minu jaoks on üsna selge, et nädalavahetusel eriti tulemuslikku väljaõpet ei toimu. Ajateenistus on siiski üsna võrdne õppimisega. Palju suudab õpilane lisaks viiele päevale ka nädalavahetusel õppida? Miks me siis gümnaasiumis või ülikoolis sedasi ei tee?
Siit edasi pole minu arvates enam mõtet rääkida instruktorite tasustamisest või koormamisest nädalavahetusel, milleks meil ka vahendeid ei ole.
Ma saan hummelist aru, et siiski tekib mingi süsteemi sulandumine. Palun kõigil, kes nii mõtlevad, kirjeldada: Mis asi see süsteem on? Milliseid osi süsteemist võtavad ajateenijad nädalavahetusel sees olles üle? Kui seda veel ei ole tõestatud, siis kuidas seda saaks tõestada?
Vastukaaluks pakun mina välja oma punktid, mida täies ulatuses pole ka tõestatud.
a) nädalavahetusel teenistusest eemal olles, puhkab ajateenija psüühika palju paremini, sest tegemist on olulise positiivse keskkonna muutusega
b) väljaloalt õigeaegne tagasitulek on ajateenija enda otsus, mille tulemusel peaks kasvama tema enda vastutustunne teenistusülesannete ees.
c) iga ajateenija väljaloale lubamine, hoiab riigile kokku vähemalt 5 EURi päevas (söök, vesi, ...), mis 3000 ajateenija puhul SBK jooksul, teeks 3000x5x10 = 150 000 EURi aastas.
See kõik ei tähenda, et nädalavahetustel õppusi ei peaks tegema. See kõik ei tähenda, et nädalavahetusel ei peaks sees olema mingi julgestusüksus või need, kes ei taha väljaloale minna.