www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Okt, 2019 20:57

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 152 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 11  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2011 8:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Huvitav on märkida, et elu on nagu maakera, kuskile suunda minnes oled varsti samas kohas tagasi.

Oli SOR. Siis ühel hetkel leidsid targad, et seda pole vaja, politseiliste ülesannete täitmine kaitse-eelarvest pole õige jne jne - ühesõnaga, tehtud töö üle parda :rip:

Möödus hulk aastaid, kuni jõudis kätte 2007. aasta aprill, kui siis selgus, et ega see politsei ei vea ikka välja küll. Ilma abivägedeta olnuks ka reaalne olukorra eskaleerumise võimalus (KL aitas välja), sest ühel hetkel tulnuks armee välja tuua.

Siis läks lahti kibekiire KL sisekaitsekompaniide formeerimine. St mõistus tuli tagumikust pähe tagasi. Kui lugeda KK, siis tundub, et plaanis on neid luua arvukusega......umbes rügemendi jagu :idea:

Mõistagi põrkus uus plaan miljoni takistusega, eelkõige sellega, et see pole KL-s prioriteetne ülesanne ja neid mehitatakse-varustatakse-relvastatakse sellega, kes/mis "prioriteetidest" üle jääb. Ehk tulemus saab oodatult olema kasin.

Tsiteeri:
Kuid kõik ülesanded said täidetud ja probleemide ilmnemisel otsiti lahendusi, mitte ei kasutatud neid tegematajätmiste õigustamiseks.


Aamen. Panen ühe konjaki mängu, et lähima 10 aasta jooksul tõuseb uuesti päevakorda ka päästekompaniide teema. Lihtsalt vajaliku mastaabiga suurõnnetust pole olnud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Apr, 2011 15:06 
Eemal
Liige

Liitunud: 12 Jaan, 2006 16:57
Postitusi: 4422
Asukoht: Tallinn
SOR-i finantseerimine käis Siseministeeriumi eelarvest. See oligi Lepiksoni põhjendus rügemendi likvideerimisel - "Meil ei ole vaja nii kalleid politseinike". Arvata on, et ise ta seda välja ei mõelnud, vaid "simmid" suunasid sellele. Sama lugu päästekompaniide likvideerimisega just sobivalt enne aprillisündmusi. Needki olid ju Siseministeeriumi alluvuses.
Loodetavasti vastuluurajad analüüsivad tõsiselt kõiki jõustruktuurides toimunud arenguid ja nende taga olnud isikute tegevust ning motiive. :roll:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2014 23:12 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1507
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Suure (täpset suurust ei tea) tõenäosusega peaks RÕKi ametikoht olema tõesti sama, mis ajateenistuse lõpus. Tegelikult peaks sul isegi seda ametikohta nimetav paber käes olema.
Aga kui möödunud aja jooksul on palju mehi "kaduma" läinud, siis toimub ka ümbermääramisi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2015 12:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1507
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Tsiteeri:
Seda peaks arutama, aga näiteks võiksid kõne alla tulla väljaloa diferentseeringud.
Esimesed 10 nädalat praktiliselt väljaloa keeld kasvatuslikul eesmärgil (sulandub paremini süsteemiga ja kodust/tsivilisatsioonist eemal viibimisega), v. a.
- Esimsese ringi sugulase sünd/surm,
- kutse PPA uurija juurde,
- kohtukutse.
Väljalube jagab eranditele siis mitte vastav KoÜ vaid PÜ.
Teenistuse lõpukuudel ehk nö alalise valmiduse kuudel oleks aga selle eest väljumine territooriumilt pärast õhtusööki ning nädalavahetusiti vaba. Peaaegu nagu ScP. Ainult kindlast kellast hommikul kindla kellani õhtul peaks teenistuses olema ja öörahu ei või ka häirida. Kes välja läheb, peab aga panema toimkonnale kirja, kui kauaks ja kuhu. Samas säiliks kompaniiülemal alati võimalus teenistuslikul vajadusel mitte kedagi territooriumilt mitte välja lubada.
Saksa ajateenijatel, kes olid valmiduses, see ka pm oli nii. Lisaks oli neil muidugi toanurgas ka oma "lahingukomplekt" 6x4 kastiga...


Toon selle teise teema alt siia üle. Äkki soovib keegi peale minu veel teemat arutada.
Hummel pakub välja, et kui teeks ajateenistuse pikemaks, saavutades sellega ka ajateenijatest koosnevad valmidus allüksused , siis tuleks kaaluda näiteks väljalubade suurendamist. Lihtsamalt öeldes - tihedamalt linnaloale.

Minul on aga küsimus: Kuidas nädalavahetusel "sees olemine" üldse midagi arendab? Hummel on varemgi viidanud, et inimene sulandub paremini süsteemiga. Mis on selle väite kinnituseks? Kas vastupidist on proovitud?
Me proovisime kunagi SBK esimesest nädalast väljaloale lasta, selle lõpetas Ants Laaneots kiiresti ära :lol:
Täna on see kord vist väeosades veidi erinev. Aga minu teada ei ole mitte keegi kunagi isegi proovinud mõõta väljalubade mõju.

Minu jaoks on üsna selge, et nädalavahetusel eriti tulemuslikku väljaõpet ei toimu. Ajateenistus on siiski üsna võrdne õppimisega. Palju suudab õpilane lisaks viiele päevale ka nädalavahetusel õppida? Miks me siis gümnaasiumis või ülikoolis sedasi ei tee?
Siit edasi pole minu arvates enam mõtet rääkida instruktorite tasustamisest või koormamisest nädalavahetusel, milleks meil ka vahendeid ei ole.
Ma saan hummelist aru, et siiski tekib mingi süsteemi sulandumine. Palun kõigil, kes nii mõtlevad, kirjeldada: Mis asi see süsteem on? Milliseid osi süsteemist võtavad ajateenijad nädalavahetusel sees olles üle? Kui seda veel ei ole tõestatud, siis kuidas seda saaks tõestada?

Vastukaaluks pakun mina välja oma punktid, mida täies ulatuses pole ka tõestatud.
a) nädalavahetusel teenistusest eemal olles, puhkab ajateenija psüühika palju paremini, sest tegemist on olulise positiivse keskkonna muutusega
b) väljaloalt õigeaegne tagasitulek on ajateenija enda otsus, mille tulemusel peaks kasvama tema enda vastutustunne teenistusülesannete ees.
c) iga ajateenija väljaloale lubamine, hoiab riigile kokku vähemalt 5 EURi päevas (söök, vesi, ...), mis 3000 ajateenija puhul SBK jooksul, teeks 3000x5x10 = 150 000 EURi aastas.

See kõik ei tähenda, et nädalavahetustel õppusi ei peaks tegema. See kõik ei tähenda, et nädalavahetusel ei peaks sees olema mingi julgestusüksus või need, kes ei taha väljaloale minna.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2015 14:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Mingis igiammuses 1990-ndate "Sõduri" ajakirjas ilmus kin Laaneotsa artikkel, kus ta selgitas kaitseväe õppekorraldust. Seal oli kirjas, et baasõppe jooksul toimub ka ajateenijate moraalne (või psühholoogiline) ettevalmistamine.
Eks selliseid sõjaväelaseks moraalselt ettevalmistavaid-koormavaid meetodeid on kasutanud ja kasutavad paljud armeed baasõppes ja tuleks uurida nende kogemusi. Sõjamees saab end proovile panna nii füüsiliselt, kui vaimselt ja ühtaegu filtreeritakse välja element, mis nagunii hiljem piisavalt jätkusuutlik ei ole. Efektiivsem on, kui teenistuskõlbmatus avaldub kohe SBK ajal ja füüsiliselt või vaimselt põdur ajateenija saadetakse kohe koju, kui et taak koguneb ja avaldub kuskil poole teenistuse peal, kus riik on ajateenijasse juba investeerinud (raisanud) olulise ressursi.

Näen ka, et on oluline võõrutada lodevat mehehakatist natuke tsiviilühiskonnast ja selle mugavustest ning harjutada sõjaväelise autoritaarse elukorraldusega. Õpetada paremini taluma teatud tasemel pinget. Olen seda väljalubade teemat pidanud spetsiaalselt uurima ja tulemus oli, et isegi osad ajateenijate esindusmehed leidsid, et SBK ajal peaks vähem linna saama. Vähemalt enne 5 nädalat (1/2 SBK-st) ei peaks keegi kindlasti saama kuhugi. Selle ajaga ehk selguks, kes on end tõestanud ja tublimad...

Teisest küljest tehakse täna SBK aegadel ikka mõnikord nädalavahetusiti ka kas harivaid üritusi või täiendkoolitust ja tulekski teha. Kuni 2003 toimusid mäletamist mööda isegi laupäeviti kuni lõunani täitsa plaanilised tunnid. Tavaliselt olid need küll riviõppetunnid, varustuse kontrollid vms lihtsam ja neid viisid läbi jaoülemad. Majanduspäev algas alles lõunast.

Minu tsiteeritud postitus oli muidugi kantud sellest, et ajateenistust võiks pisut pikendada, et kaitseväe tänast (eriti tänases sõjalis-poliitilises olustikus) niruvõitu RA alalist lahinguvalmidust ehk operatiivsust parandada. Selle vastusena ühtlasi teha teatud järeleandmisi väljalubamise korras. Kui pikk see ajateenistus siis peaks olema, on muidugi hea küsimus. Kas näiteks kõigile võrdselt 11 kuud (nagu mereväes ja SP-s) või siis reakoosseis 11 (2,5 kuud baasõpe + 2,5 kuud erialaõpe + 5,5 kuud valmidusteenistus/õppused) ja allohvitserid/autojuhid 17 kuud (2,5 kuud baasõpe + 2,5 kuud eriala- ja juhiõpe + 5,5 kuud valmidusreenistus/õppused + 1 kuu täiendõpe/puhkus + 5 kuud uute ajateenijate instruktorid) vms. Kojuminek oleks igatahes üsna mõistlik juuni või detsembri alguseks ja teenistusse võtmine samuti juulis või jaanuaris nagu praegu. Vahepeal saab tegevkoosseis teha kuu jooksul ettevalmistusi, paigutada ümber varustust, rakendada uusi regulatsioone, võtta puhkusi jne.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2015 16:13 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Nov, 2013 15:06
Postitusi: 171
Minu arvates tuleks ajateenistuse pikendamisel lähtuda eelkõige akadeemilisest aastast - väga suur osa ajateenijatest planeerib ajateenistuse kohe pärast keskkooli, et siis sellel järgnevast sügisest astuda ülikooli või minna tööle. Samuti jääks juba ülikoolis õppivatel ajateenistusse tulijatel vahele 2 aastat!! (eelmainitud 17 kuulise teenistuse korral), mis ilmselt ei ole tänases Eestis lihtsalt vastuvõetav.
11 kuud kõigile mereväe ja SP näitel oleks ilmselt tulemuslikum, tulemuslikum oleks ka väljaõppekavade ümbervaatamine ja selle reaalsusele vastavuse kontrollimine. Pikem teenistusaeg ju maksab raha ja raha on piiratud ressurss, mille arvelt see siis tuleb? Väljaõppe kvaliteedi? Söögi arvelt? Ajateenija toetuste arvelt? Arvake ise millise motivatsiooniga läheb noor mees 17 kuuks aega teenima, kui selle jaoks raha saamiseks tömmatakse toetus sisuliselt nulli, ülikooli jääb kaheaastane auk ja sotsiaalseid garantiisid on näiteks tööandjatel/pankadel keeruline või pea vöimatu tagada...

Mina leian, et ka käesolevat teenistusaega saaks oluliselt efektiivsemalt kasutada, kvaliteetne väljaõpe vajaks juba praegu olulist lisaresurssi. Nädalavahetused SBK ajal "sees istuda" kasvatas iseloomu, samas tuleb meelde ka kohustuslik nv n**s, mida viisid läbi kaadri nooremallohvitserid ja mille ainuke eesmärk oligi vist ajateenijat närvi ajada ja "kaitsetahet kasvatada". Laupäevasel majanduspäeval harjadega väeosa asfaltit tolmust puhastada poole päevani; 3 tundi järjest voodirallit teha; tund aega väeosa müüri ääres valvel/vabalt seista, sest keegi rivis niheles. SBK ajast on meeles 1-2 nädalavahetust, kus sai midagi asjalikku teha ning seegi oli tänu äärimiselt asjalikule sõdurikodu juhatajale.

EDIT: Kirjutaks natuke lähemalt oma kogemusest väljaöppe poolelt.

Taustast: Teenima läksin ülikooli ajal poole öppe pealt, huvi ja tahtmist oli. Teenisin paar aastat tagasi Tallinnas, teenistus kestis 11 kuud ja reservi arvati kolme pulgaga jaoülemana.

SBK: Väljaöppest jäi mulje, et viidi läbi "linnukeste kirja saamise eesmärgil". Sai drillida, pörgata, roomata ja metsas sai viibitud enam kui mönes teises väeosas, seega sõduri baasoskused sai justkui omandatud. Teoreetilise osa kvaliteet suures osas eriti kriitikat ei kannata, ilmselt ei olnud öpetaval kaadril endal väga tehnilist huvi ega ka kogemust. Oli ka vastupidiseid näiteid, millega olen väga rahul. Relvastuse öppe poolest pigem mitterahuldav, KP'le paukmoona saime 1 korra, TT'd tassiti täitsa niisama kaasas, ainuke miin mida öppisime oli see tankimiin, mille matmise peale ja eksam sai tehud, lõhkepakette ega granaate ei näinud. Relvapuhastust sai hoolega lihvitud tundide kaupa, sinnahulka puhast kulda a'la "Puhastage gaasikolbi seda liiva sees höörudes". Väljaloale SBK ajal ei saadud, nädalavahetustel sai tunnikese lähedastega kohtuda. Löpurännak ligi 50km täisvarutuses.

NABK: Väljaöppe kvaliteet tõusis nii teooria kohapealt kui ka praktikas päeva pealt, juhendav kaader oli asjalik ja motiveeritud. Jaorelvastuse taktika andis soovida, jällegi oli TT kaasas ainult raskuseks ja KP tegi näiteks kaitselaagris ainult "valang,valang!". Lahinglaskmised olid huvitavad, siis oli veel Välustes vana hea kaevikuliin. Sai hoolega JÜ SOP'sid harjutada, kuid iseseisvat mötlemist/tegevust eriti teha ei saanud. Väljaloal iga nv, kui just toimkonda ei olnud ja eksamid edukalt läbitud.

NAEK: Teises väeosas, kaadrit vähem, väljaöppe väga hea. Sai relvastust püstolite näol juurde öpitud, laskeväljaöpe sisaldas taktikalise laskmise elemente. Väljaloal iga nv, kui toimkonda ei olnud. Kursus löppes nädalase löpuharjutusega ning kulmineerus löpurännakuga ligi 75km talvises täisvarustuses.

TBK: Midagi oli ilmselt valesti läinud, kui avastasin ennast oma jaole söösta-kata öpetamist selle asemel, et tegeleda jaotaktika öppimisega - pöhjus? Seda ei olevat öpetatud, tegeleti iseloomu kasvatamisega. Samuti öppis jagu sel ajal ka orienteerumist ja muid SBK pöhitödesid, näiteks telgi üles panemist. TT oli metsas jällegi lihtsalt lisaraskus, KP taktikat sai vähe süvendatult.

Eriala kursus: Kõigile meestele öpetati CG, KSP ja USP selgeks, köik said tiirus ka neid lasta. TT laskmisel said TTpaarid lasta kipsi ja suitsu, ülejäänud alakaliibrit - löpuks saime kasutada ka TT imitatsioonilaengut.

AÜK: Drillimine ja viimistelmine. TT ikka veel ainult lisaraskuse rollis, löpuks asendati CG AT4'jaga, et pärisrelva säästa. Tegevus rutiinne, asukohad vahetusid. Väga igavaks kursuse ajal ei läinud. Kulmineerus Kevadtormiga, kus oli väga igav. Väljaload iga nv, kui ei olnud toimkonda.

Kokkuvöttev hinne väljaöppele: rahuldav. Lahingusse selle rasva pealt just väga enesekindlalt ei trügiks.

EDIT2: Lisaksin veel, et kuuldavasti on väljaöppe tase mu väeosas olulisel määral töusnud. Panustatakse rohkem sellesse "action" tegevusse ja sisulisesse väljaöppesse.


Viimati muutis HotelVictor, 18 Jaan, 2015 19:07, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2015 18:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Kindlasti annaks tegevust väeosas intensiivistada, aga inimeste SBK nädalavahetusel sees hoidmine pole ainult tiheda väljaõppe küsimus. Ja majanduspäevad pole mõeldud ainult selleks, et kellelegi tegevust pakkuda. Iseasi, kuidas asju organiseeritakse, aga see on üldine probleem kaitseväes.
Garantiid saab vajadusel seaduses üle vaadata ja uuesti reguleerida. Toetust ei saa märkimisväärselt vähendada. Pigem tuleks seda suurendada lõpukuudel neile, kes peaksid kauem teenima jääma ja vb vähendada siis pisut SBK-s.
Jah, see on märkimisväärne probleem, et pool aastat jääb õhku. Samas soomlastel oli ka hiljuti aspirantide teenistusaeg üle aasta, aga täpset pikkust ei mäleta.

Küsimus on mitte ajateenistuse efektiivsuse tõstmises (mis poleks ka halb) pikendamise näol, vaid kaitseväe alalise valmiduse võime tõstmises ja ajateenistuse eesmärgi ümbermõtestamises laiemalt, kui internaatkool. Tänase süsteemi juures on meil näiteks suurtükivägi, pioneerivägi ja õhutõrje päriselt saadaval ainult 4 kuud aastas. 3-4 kuud aastas oleks aga isegi probleem oma enda linnaku territooriumi kaitse. See on pisut nutuväärne.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 18 Jaan, 2015 23:43 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1507
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Mnjaaa ... päris kõik, mis Ants Laaneots ütles või ütleb, ei olegi kuld. Ma tean üsna mitut asja, mida kaitseväes tehakse, sest ... Ants ütles! Nii lihtne ongi, mõelda pole vaja. Ants teab, järelikult nii ongi vaja. :D
Tsiteeri:
Näen ka, et on oluline võõrutada lodevat mehehakatist natuke tsiviilühiskonnast ja selle mugavustest ning harjutada sõjaväelise autoritaarse elukorraldusega. Õpetada paremini taluma teatud tasemel pinget. Olen seda väljalubade teemat pidanud spetsiaalselt uurima ja tulemus oli, et isegi osad ajateenijate esindusmehed leidsid, et SBK ajal peaks vähem linna saama. Vähemalt enne 5 nädalat (1/2 SBK-st) ei peaks keegi kindlasti saama kuhugi. Selle ajaga ehk selguks, kes on end tõestanud ja tublimad...
- no vot siin ootaks küll selgitusi. Esmalt tahaks teada, milles see spetsiaalne uurimine seisnes? Kas tegid mõne küsitluse, intervjuu, vaatluse, eksperimendi ... uurisid statistikat ...
Kuidas see võõrutamine toimub ja millistest tsiviilelu elementidest? Kas on mingid konkreetsed tegevused, millega võõrutatakse mingist konkreetsest tsiviilühiskonna nõrkusest?
Ja mis siis sellega teha kui osad esindusmehed leiavad, et peaks linnaloale saama, siis kui mitte sittagi teha pole?
Harivate nädalavahetuste vastu pole mul midagi. Paraku ei suuda neid kõigile ja piisavalt korraldada. Ja nii jääb ikka vähemalt 5 nädalavahetust sisustamata.
Aga mis mind eriliselt pöördesse ajab, see on majanduspäevad. Liiga tihti on see väga ebaefektiivne.
Ma pean seda väidet veidi pehmendama. Vahel tehakse siiski väga olulisi asju majanduspäevade raames.


Viimati muutis Martin Herem, 19 Jaan, 2015 14:17, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 19 Jaan, 2015 9:22 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1507
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Võtaks ühe teema linnalubade osas veel ette. Nädala sees meditsiini vastuvõtul käinud ei saa linnaloale. Ma ei räägi siin SBKst, vaid hilisemast teenistusest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 19 Jaan, 2015 12:11 
Eemal
Liige

Liitunud: 23 Nov, 2013 15:06
Postitusi: 171
Martin Herem kirjutas:
Võtaks ühe teema linnalubade osas veel ette. Nädala sees meditsiini vastuvõtul käinud ei saa linnaloale. Ma ei räägi siin SBKst, vaid hilisemast teenistusest.


Ei saa päris löpuni nõus olla selle väitega. Eristada saab kahte varianti:
1. Södur on haige (palavik, nohu ja köha) - sel juhul töesti jäädi reeglina nädalavahetuseks kasarmusse paranema.
2. Söduril on möni mööduv häda (löikas näppu, köht valutab) - ei täheldanud küll erisusi linnaloale saamisel.

Ja tulles Teie küsimuse sisu juurde siis esimest varianti ilmselgelt varjati nii kuis jaksati (mis ilmselgelt on lollus) ja kui täiesti jalust maha niitis siis ei jäänud enam midagi muud üle kui see nädalavahetus ära istuda. Isiklik arvamus on, et kodus oleks ennast ilmselt oluliselt paremini ära ravinud.
Satsi eest vastutavana püüdsin ikka metsalaagrites silma peal hoida, nii mönigi södur pääses esimeste ilmingute esinemise järel paari ColdRexi küsimisega meditsiiniteenistuselt. Selge on ka see, kui mehed nii ölg-öla körval elavad siis nakkushaigused levivad väga kiirelt ja väga jöudsalt, mingiaeg oli pool mu jaost "siruli".


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 19 Jaan, 2015 16:24 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 14:13
Postitusi: 979
Asukoht: Tallinn/Tapa
Tsiteeri:
Vastukaaluks pakun mina välja oma punktid, mida täies ulatuses pole ka tõestatud.
a) nädalavahetusel teenistusest eemal olles, puhkab ajateenija psüühika palju paremini, sest tegemist on olulise positiivse keskkonna muutusega


Täpselt samuti pole seda väidet kuidagi tõestatud.

Tegelikult on KV-l kibe puudus analüüsist, kuidas ajateenijate stressitaluvust süstemaatiliselt parandada, milline võiks olla madalaim lubatav tase jne. Küllap asetuvad siis omale kohale nii linnaload kui sees istumised, voodirallid ja suitsupumbad, mobiiltelefonide ja läpakate kasutamise piirangud ning kõik muu, mille vankrit siin ühes ja teises suunas veetakse/veetud on. Tahaks (naiivselt?) loota, et leidub süsteemi ja selle eesmärke mõistvaid psühholooge, kes suudaks määratleda, milliste ajaperioodide kaupa ning milliste vahenditega stressitaset treeningu eesmärgil tõsta võiks, kui pikad ja kui palju maksimumtasemest allpool peaksid olema puhkuse/lõdvestus perioodid ning kuidas seda kõike mõõta. Vahendid elluviimiseks on täna suures osas olemas, teaks ainult, kuidas teha.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2015 0:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1507
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Nagu ma ütlesin: ... pole täies ulatuses veel tõestatud.
Tsiteeri:
Tegelikult on KV-l kibe puudus analüüsist, kuidas ajateenijate stressitaluvust süstemaatiliselt parandada,
- teeme mis suudame. Aga selle jaoks on esmalt vaja ... mõista probleemi, see sõnastada. Minu arvates pole meil seegi piisavalt selge.
Ma arvan, et mõnigi siin foorumis teab ühte eksperimenti lõunauinakust Tapal. Küllap teavad need inimesed siis ka suhtumist sellesse ettevõtmisse ... pehmelt öeldes ebausaldav. Isegi siis, kui on tõestatud:
a) 15 min pikutamist kaotab 95% keha lihaspingetest
b) 30 min uinakut mõjub märkimisväärselt psüühiliste pingete maandamisele
... VF relvajõududes jõuti nende järeldusteni 2010 aastal. Kamin korraldus jäi täitmata, sest hulk tegevväelasi otsustasid, et nemad teavad paremini ... pehmosid pole vaja ja analüüsida oskame me siin isegi :lol:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2015 1:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Jaan, 2006 15:10
Postitusi: 2925
Asukoht: Kodutares
Martin Herem kirjutas:
Nagu ma ütlesin: ... pole täies ulatuses veel tõestatud.
Tsiteeri:
Tegelikult on KV-l kibe puudus analüüsist, kuidas ajateenijate stressitaluvust süstemaatiliselt parandada,
- teeme mis suudame. Aga selle jaoks on esmalt vaja ... mõista probleemi, see sõnastada. Minu arvates pole meil seegi piisavalt selge.


Mul tekkis ketserlik mõte. Tean, et mõnigi sellesinatse sõnumi lugeja võib minu suunas mõne raske asjaga visata soovida...
Eesmärk: lahendada ülaltsiteeritud probleemide määratlemisel tekkinud olukord.
Lahenduse idee:
moodustada noortest teadlasehakatistest (kes veel ülikoolist pabereid pole saanud) ajateenijate formatsioon(id).
Formeerimiseks kasutada igasugu erinevate erialade tegelasi, alates inimese vaimse olekuga tegelejatest, meedikutest, spurdimeestest jne. Oluline moment: valku kriteeriumiks oleks ajateenistuse mitteläbimine X ja Y põhjustel (mis pole ka olulised). Sel moel oleks mitu lendajat korraga tabatud: 1) rahvas täidaks oma kodanikukohustuse ja õpiks midagi asjalikku; 2) neil oleks võimalik teatud perioodi jooksul teha unikaalseid katseid vastastikku ja ka iseenda peal - ning viia teadmised hiljem koostöös KV ja ülikoolidega teadusmaailma ning sealt ringiga üksusse tagasi. :scratch: Huvitav, ega maailmas keegi sellist rumalust pole vist varem välja pakkunud?

Sidudes iga konkreetse teema/probleemi/küsimuse ja selle uurijad erinevate ülikoolide erialajuhendajate ning üksuse ohvitserkonnaga ... tulemused oleksid kiired tulema ja ka sügavuse üle ei tohiks kurtmist tekkida.
Mõelge ise: päev otsa maastikul põrganud vaimuhiiglased oskavad õhtul täpselt kirjeldada-mõõta-kaardistada-joonistada: kuidas ja mida peaks tegema... Ja kui nädala pärast nende endi peal seda tehakse... Siis tulevad ka kiired täiendused kitsaskohtadele.
Veel üks moment. Kui pooled nendest väljavalitutest teevad oma baka või suisa magistritöö sellise eksperimendiga kogutud andmetele tuginedes samal teemal - siis oleks ka isiklik huvi meestel mitmekordne... Või kuidas?

Loomulikult annab ideele lisada veel motiveerivaid noote...
Kuna idee on toores (no vast 5 minutit vana...), siis on mõistlik seda täiendada... autori süüdistamise asemel...
Vahest õnnestuks selle utoopilise idee abil mitmeid lendlehmi (maakeeles kärbesk) korraga tabada... :write:

terv
o

_________________
Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.
Frederic Manning


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 20 Jaan, 2015 10:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26736
Üks eksperiment tuleks veel läbi viia.
Iga kaadrikaitseväelase karjääri kohustuslikuks osaks peaks saama teenistus Kaitseliidus (nt 3-5 a).
Ja iga KL kaadril sama asi KV-s.
Arvan, et tulemused ei lase end kaua oodata.
KV-s väheneb oluliselt igasugu voodi-, kapi- jne rallide teema, sest inimesed õpivad KL-s motiveerimna inimesi ilma realse distsiplinaarvõimuta (kapiralliga saadetakse lihtsalt kuu peale).
Samaaegselt väheneb KL-s sinna talletunud KV ülejääkide arv, sest nad ei läbiks peale aastatepikkust eimillegi tegemist KV teenistust ja kirjutaks ise lahkumisavalduse.

Lihtsalt minu tähelepanek - KV-s on vähevõitu mehi, kes oskavad teenistusalase tegevusega võitlejatel silmad särama panna. Minuarust (lihtsalt minu mitterepresentatiivne tähelepanek), et siin pole ka suurt vahet, kas isik on KSK või Santahamina lõpetanu. Meil on endiselt liiga palju teemasid, mis põhinevad eimillelgi - ma pole siiani suutnud taibata, mismoodi 4 tundi relvapuhastuse imitatsiooni kasarmus, kus pool isikkooseisust tukub ja käsi teeb masinlikult midagi puhastamise sarnast - "teeb poisist mehe ja mehest sõduri" (stressitaluvus) - mitte aga 72 tundi nonstop taktikalist tegevust....?

Isand Herem, sinu kommentaar....?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajateenistus
PostitusPostitatud: 21 Jaan, 2015 0:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 10 Okt, 2014 8:51
Postitusi: 1507
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Ehitajate tänaval :)
Mõistan Trummi parimaid soove, kuid ma kahtlen, kas algandmed on ikka õiged.
Esiteks ja see on ka kõige olulisem. See kes kukub läbi KL-is, äpardub ka KV-s ja vastupidi. Alustage kummalt poolt tahes. Sõdur (ka ohvitser ja allohvitser) KL-is ja KV-s on täiskasvanud inimene ja kodanik, kellel on kohustused ja õigused. KL vabatahtlikule kehtivad tegelikult sarnased kohustused nagu ajateenijale ... just nimelt. Sellest hetkest alates, kui ta õppusele saabub, kehtivad tema osas täpselt samad reeglid. Ma olen kuulnud seda väidet, et ajateenija ja KL liikme suur vahe seisneb just temaga käitumises ja selle tagajärgedes. Kui kaitseliitlast nöögid, siis ta järgmine kord kohale ei tule ... Aga see, et ajateenija ei tule "järgmine kord" kohale reservväelasena, see unustatakse ära.
Hää küll. Nüüd siis eksperimendist.
Mõnes mõttes see rotatsioon toimub. Kogu KV isikkoosseis KL-i ei jõua. Neid on lihtsalt oluliselt rohkem, kui ametikohti. Jõuda võivad küll teisel moel. Läbi SA ettevalmistuse ja koostöö. Läbi väljaõppe läbiviimise. Läbi KL liikmeks oleku ja seal tegutsemise. Paraku on ebaõnnestunud elukutsevalikuga inimesi ja isegi ebaõnnestunud ühiskonna liikmeid, ühtviisi arstide, kingseppade ... sõjaväelaste hulgas. Lihtsalt KL-is teenimine ei tee kedagi paremaks. KV-s on vähe mehi, kes alluvatel silmad särama panevad? Aga palju neid õpetajaid on? Protsentuaalselt politseinike, kaitseliitlasi ...
Kui keegi räägib aga mingitest "ülejääkidest", mida KV saadab KL-i, siis :evil: on ta vaid maailma sitemaid külgi näinud. Ma mõtlen praegu, kes minu alluvatest KRKst või KVÜÕAst läks KL-i ... ühtegi "ülejääki" ei tule meelde. Vastupidi ... pole ka viletsaid näiteid.
Kui nüüd aga hinnata meie keskmist seisu ... lugege "Just nii härra seersant!".
... kurat nüüd tuli üks meelde ... :lol:
Nõus, et peab toimuma rotatsioon. Ei ole nõus, et see lollust kahandaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 152 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6 ... 11  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt