5. leht 18-st

Re: Ajateenistus

Postitatud: 23 Jaan, 2015 9:29
Postitas Kapten Trumm
Kas EKV ajateenistuses tegeletakse sentimeetriga voodi mõõtmisega? Kes on see ogar inimene, kes on lasknud sellisel lollusel EKV-s juurduda?
See on preisi juurtega komme, millel oli tsaariarmees oluline roll. Punaarmeelased võtsid selle üle. Tollane arusaam oli selline, et kui kästakse marsisammul surma minna, siis tuleb minna. Minu ettekujutus on siiani olnud, et EKV on pisut nutikamalt üles ehitatud. Vähemalt minu lühikeseks jäänud teenistuse ajal sellist asja ei toimunud. Kui selline totrus on leidnud koha EKV-s, siis on asi päris hull!

Need "preisi juured" pidid olema siis väga ammu. Millalgi 19 sajandi alguses, pakuks. Preisi mõtlemine on nimelt enne WWI väga olulise muutuse läbi teinud. Soome militaarias muide toimus see murrang millalgi 20ndatel, kui saksa kooliga nn "jäägriohvitserid" puksisid välja vene kooliga staatilise sõja pooldajad. Wehrmacht, niipalju kui ma kriisispühholoogiat ise tudeerinud olen, pani rõhku sellele, et püksiviigi millimeetrite ja saabaste läike asemel/kõrval oleks märksa tähtsam see, et iga allohvitser oskaks lahingus rühma juhtida ja iga reamees vähemalt jagu. Sellist armeed on keeruline rivist lüüa raskuspunktide mõjutamisega.

Ja veel - kust pärineb see Iisraeli "institutsionaliseeritud allumatus" (mis pole mitte distsiplinaarläbu, vaid eelkõige alluva võime/tahe mõelda käsk läbi kriitiliselt ja teha midagi paremini/testmoodi).
Iisraeli armees on väga põhjalikult uuritud seda, kuidas sakslased sõdisid ja misasi see Auftragstaktik ikka on - nad on seda veelgi edasi arendanud. Taoline "allumatus" sunnib ka ülemaid tegema parimaid plaane ja kasutama alluvate kompetentsi. Mõni sõdur võib päris terava mõttega välja tulla, mille peale ise ei tulekski. Keegi on kuskil vaikses kohas keret kergendamas käinud näiteks ja avastanud, et seal on üks kaardil mitteolev varjatud rada, kust võib terve kompanii läbi kõmpida. Eestis miskipärast arvab rahvas, et manööversõjaks on vaja 2.5 milli tükist maksvaid soomukeid - ei ole. Manööversõjaks on kõigepealt vaja seda, et iga seersant mõistaks, kudas sõdib kompanii, ainult sedasi on manööversõja kiiresti muutuvale olukorrale piisavalt kiiresti reageerida.

Re: Ajateenistus

Postitatud: 23 Jaan, 2015 10:12
Postitas Martin Herem
Hämmastaval kombel (enda jaoks), olen ma Trummiga täiesti nõus! :lol:
Kuna ma aga "irisemata" ei saa olla siis:
... et iga allohvitser oskaks lahingus rühma juhtida ja iga reamees vähemalt jagu. Sellist armeed on keeruline rivist lüüa raskuspunktide mõjutamisega.
- nad saavutasid selle peamiselt elukutseliste armeega. Nende plaan oligi petta Versailles lepingut, kus neil piirati armee suurust. 100000 armee sai suhteliselt lihtsalt paisutada 10 kordseks, sest sõdurid kasvatati jaoülemateks jne.
Ohvitseriks või allohvitseriks saamine oli väga suur väljakutse. "Väga suur" on pehme väljend seejuures. Mis on aga huvitav, sakslased pidasid kamraadlust üle auastmete ülimalt oluliseks.

Re: Ajateenistus

Postitatud: 23 Jaan, 2015 10:23
Postitas Kapten Trumm
See sama süsteem töötas Wehrmachtis edukalt ka siis, kui armee valdavalt "mobiliseeritud lambakarjustest" koosnes, st kui sakslased olid Versailles'i lepingu prügikasti visanud.
Seejuures pole ma ka aru saanud, et sakslaste väljaõpe märgatavalt mahukam olnuks võrreldes vastasega, küll aga oli sakslaste sooritus silmapaistev - arvan, et selle asja eduka rakendamise pärast "eilsetele ehitajatele" (meenutame neid nõuka luiskelugusid "kuuetunnise lennukogemusega poisikestest").

Re: Ajateenistus

Postitatud: 23 Jaan, 2015 13:26
Postitas romps
HotelVictor kirjutas: Siin on ennemgi räägitud reaalse väljaõppe teostamiseks kaadri puudusest, näiteks kuidas kompanii kaitselahingus on ründavaks pooleks 4-5 nö "lolli mängijat". Sellise kattega teenistuse korral saaks juba väljaõppes (NAK) kasutada force on force tegevust - osalevatel pooltel peaks olema selleks ajaks juba piisavalt oskust plaani järgi mängida. Sõduritele meeldib. Õpib ilmselt ka kaader. Lisaks annab alati reasõdurite väljaõpet sisutada kompanii relvastuse õppimisega ja drillimisega, iga viimne kui mees oskaks KP, TT ja medpaunaga toime tulla. Miks mitte harjutada ka nö reservrelvadega - meil peaks neid jaguma.
Viimaste kuude väljaõpe võikski olla seeria väikesemahulisi Kevadtorme, võimalikult tõetruud lahingtegevuse matkimist.. aga jällegi, jube kallis on see värk ja keegi peab ju rohkem tööd tegema.
Tegelikult üks täiesti toimiv variant olemas. Kaasata rohkem Kaitseliitu. Eelmine aasta just oma kodumalevast käis ühe rühma jagu mehi ajateenijatele vastutegevust tegemas.
Ja tagasiside oli positiivne ning koostöö pidi jätkuma.

Re: Ajateenistus

Postitatud: 23 Jaan, 2015 17:23
Postitas hummel
kaitseliitlasi kaasata on üsna raske, sest kaitseväe tegevus toimub nädala sees, aga kaitseliidul nädalavahetusel. Mõnikord saab, aga enamasti ei saa või ei taha ajad kokku klappima. Tegelikult poleks ajateenistuse parema organiseerimise korral ka kaitseväesisene koostöö võimatu. Enamus energiast kulutatakse aga kaitseväes venivale erialaõppele KP, TT vms ja seejärel jao õppele. Tegelikult tuleks neist lohisevatest kursustest antud moel loobuda ja võrdsustada sõduri erialaõppe ülesehitus vastava efektiivse NAEK väljaõppega, mis on enamasti 6-7 nädalat ja seejärel kohe rühm-kompanii teemad.

Sentimeetriga on kaitseväes mõõdetud voodeid ja muid asju alates algusest ja tehakse tänaseni ja ise ka olen ausalt ka mõõtnud (pm polnud vajagi eriti mõõta, sest kõik tehti enamasti hästi). Ka Soomes kontrolliti, et pinkad oleks taburettidel sentimeetri täpsusega ja minu oma ka mõõdeti. Ja enne õhtust loendust tuli voodid teha teistmoodi ning seda kontrolliti. Siiski, olles soome kaitseväge seestpoolt tunda saanud, võin julgelt öelda, et peale mõnes mõttes parema motivatsiooni kodumaad teenida ja parema relvastuse-tehnika, ei tee neid eesti ajateenijatest küll paremaks miski. Pigem on siinpool lahte noormeestel vaimne ja füüsiline vastupidavusvaru suuremad.
Praktika näitab, et kui ajateenijalt mitte nõuda, on emme-issi-õe koduse järelvaatuseta asjad peagi paras seapesa ja see pole hea. Ärme unustame, et 75-80% ajateenijatest ei tule teenima omal soovil. Nagu ütles sisekorra ja korrastatuse kohta aga üks endine KV kolonel (nime jälle ei nimeta, aga ilmselt väga paljud teavad teda), on selle asja nimi sõjaväeline sümmeetria. Korraarmastuse sisendamine on aluseks süsteemi loomisele, mis on efektiivse armee tulemuslikuks maastikul koostoimimiseks üks üsna oluline faktor lisaks õppetundides saadud väljaõppele.

Kusjuures ajateenijad ei ole eriti kaevanud selle üle, et neilt kasarmus lihtsat distsipliini nõutakse. Pigem on paljud arvanud tagasisidedes, et distsipliin võinuks tugevam olla. Lisaks peetakse ametliku KaMin/RKK uuringu põhjal just distsipliini ja meeskonnatöö oskust olulisimaks omandatuks ajateenistuses. Küll aga kaebavad ajateenijad teenistuse ja õppe üldise viletsa korralduse üle ülemate poolt. Kui tehtaks uurimus (kunagi ka allohvitseridele tehti ja oligi nii -), küll kaebaksid selle üle täpselt samamoodi ka vähemalt allohvitserid ja nooremohvitserid. :lol:

Re: Ajateenistus

Postitatud: 23 Jaan, 2015 18:21
Postitas Poti soldat
Igasugu voodiralli tüüpi aktsioonide kohta ütleks oma ajateenistuse kogemuse põhjal, et niisama "stressitaluvuse tõstmiseks" vms neid kasutades tasub ettevaatlik olla. Kui ajateenijad selliseid aktsioone mingite konkreetsete omapoolsete fuckupidega ei seosta, siis suht kiirelt võib levida üldine seisukoht et konkreetne kaadriväelane paneb neile sumpsi kuna tegu on lihtsalt mõttetu nussijaga kes elab välja mingeid komplekse. Kui selliseid tüüpe on kaadri seas mitmeid siis tuleneb sellest üldisem "EKV on mõttetu koht" seisukoht (pärast ajateenistuse järgses rahuolu uuringus oli mu pataljon sellel aastal ka viimasel kohal).

Re: Ajateenistus

Postitatud: 23 Jaan, 2015 18:25
Postitas Lemet
Kes oli see klassik, kelle tõdemuse kohaselt vabastab kord mõtte. Päris tabavalt öeldud...

Re: Ajateenistus

Postitatud: 28 Veebr, 2015 17:00
Postitas hummel
Ehk siis mis ajateenistuse pikkusse puutub veel.

Minu soov oleks maismaaüksustes 11 kuud kõigile ja mereväes 17 kuud kõigile. Teenistusse kutsumine oleks juulis ja jaanuaris.

11 kuud maismaal = u 2,5 kuud SBK + u 2,5 kuud eriala- ja jaokursus (paralleelselt NAK/AJK) + 2 kuud rühmakursus + 4 kuud kompanii-pataljoni kursus. Eriala- ja jaokursus tuleks sõduritele läbi viia praktiliselt sama programmi järgi, kui NAK, mis on sisutihedam ja efektiivsem. Viimased 5 kuud oleks ajateenijad ühtlasi alalises valmiduses ja siis oleks õppekoormus madalam, koosnedes peamiselt õppustest, täiendõppest ja laskmistest.
11 kuud kõigile võimaldab valida SBK käigus adekvaatsemalt allohvitsere ja autojuhte. See on aga väga oluline KV lahinguvõime ja valmiduse seisukohast. Juhiks ja autojuhiks tuleb valida vastavate eeldustega ajateenijad, mitte punnitada neid eelvõtmisest (kus osad ei sobi kumbakski, aga üheks peavad saama). Kokkuvõttes kaitsevägi peab küll pisut enam maksma välja palgarahasid, kuid säästab varustuse ja tehnika kehva kasutamise ja rikkumise kuludelt. Samuti pareneks KV tänane puuduv lahinguvalmidus.

17 kuud mereväes = 2,5 kuud SBK, 3 kuud madruse- ja erialade õpe (paralleelselt Mere-NAK/AJK) + 1,5 kuud laevakursus + 10 kuud rahulikum laevateenistus alalises valmiduses. Sh vajadusel osalemine NATO mereüksustes. Mereväes on sageli teenistus pikem olnud. Pikem teenistus võimaldab komplekteerida laevad u 50% ulatuses ja pidevalt ajateenijatega, hoida alalist valmidust ja säästa tegevväelaste personalikulu. Tegev-mereväelase madalam ametikoht jääks siis nooremveebel nagu see on ka maaväe allüksuses.

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitatud: 26 Jaan, 2017 21:04
Postitas Lemet
Selline mõttearendus siis...
Ajateenistusse kõlbulike noorte meeste hulk on vähenenud, ent riigikaitse olulisus vaid kasvab. Eesti mastaabiga riik ei saa seda endale lubada ja aeg on kõneleda isikupärastatud lähenemisest, mis aitaks rakendada iga kutsealuse potentsiaali, kirjutab Vanalinna Hariduskolleegiumi vilistlane Daniel Tamm.

«Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras» ütleb põhiseaduse paragrahv number 124. Küll aga ei tehta seda kuigi suure entusiasmiga. Inimõiguste Instituudi aastatel 2013–2014 tehtud uuring pealkirjaga «Inimõigused kaitseväes» leidis, et hea meelega tuli aega teenima vaid 18% vastanutest. Kusjuures üle 23-aastaste puhul oli see näitaja 5%. Lähtudes nendest arvudest ja oma sõpruskonnas valitsevast diskursusest julgen väita, et riigikaitse kohustuse täitmine on noormeestele pigem vastukarva.

Kuid asi ei seisne põhimõttes. Turu-uuringute ASi 2015. aasta kevadel tehtud uuringust selgus, et Eesti kodakondsusega meeste seas oli valmis riiki kaitsma koguni 80% vastanutest. Ühesõnaga ei jää asi tahte taha, kaitsevägi ei paku selleks lihtsalt sobivat väljundit. Ometigi on Euroopas ja mujal läänemaailmas valitsevate ärevate aegade valguses Eesti kaitsevõime eluliselt oluline. Kutsealuste arv näitab aga langevat tendentsi ja on näiteks viimase viie aastaga vähenenud peaaegu 10 000 võrra. Haavale lisab soola tõsisasi, et eelmisel aastal läbis tervisekontrolli alla kolmandiku (31,4%) arstlikku komisjoni kutsututest ja nendest omakorda pea viiendik (19,4%) vabastati enneaegselt tervisliku seisundi tõttu. Need on murettekitavad arvud, mis kõnelevad ilmselgest ressursside raiskamisest.

On aeg rääkida isikupärastatud ajateenistusest

On aeg kõneleda isikupärastatud lähenemisest, mis aitaks rakendada iga kutsealuse potentsiaali. Ajateenistus seda otstarvet ei täida. Olgu öeldud, et ma ei argumenteeri kohustusliku sõjalise väljaõppe vastu, käesolevaga soovin ma seda vaid mitmekesistada, sõnastades alternatiive, mis võimaldaksid riigikaitsekohustust täita ka nendel, kes ei passi ajateenistuseks moraalsetel või tervislikel põhjustel. Teoorias on see võrdväärne alternatiiv asendusteenistuse näol olemas, kuid järgmises lõigus üritan seletada, miks see praktikas ei tööta.

Kõige kõnekamalt tõestavad seda arvud: 2015. aasta lõpu seisuga teenis asendusteenistuses 46 inimest (taotlusi esitati kusjuures 68), samas kui tervislikel põhjustel vabastati samal aastal 3417 kutsealust.

Ilmselgelt ei võimalda paljude vabastatute tervislik seisund ka asendusteenistust läbida, («Aruanne kaitseväekohustuste täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2015. aastal» seda ei täpsusta) aga julgen väita, et enamikule oleks see jõukohane olnud. Teine tõestus on subjektiivsem ja lähtub sellest, et kaitseressursside amet ei kipu just asendusteenistust kiitma ega propageerima ning sellega kokku puutunud inimestega vesteldes jääb paratamatult mulje, et asendusteenistuse võimalus tuli neil pigem ise välja kaubelda.

Asendusteenistus pole atraktiivne

Kaitseväekohustusest vabastatuid ei saa aga kuidagi süüdistada kõrvale hiilimises. Asendusteenistus pole tõele aru andes kuigi atraktiivne. 12 kuud miinimumpalgaga sotsiaaltööd ei kõla kuigi ahvatlevalt, eriti noorele, kelle huvid ja ambitsioonid jäävad teistesse valdkondadesse. Praegu kaitseväes valitseva korra tõttu on ajateenistusest hoiduda sooviva kutsealuse ratsionaalselt otstarbekaim strateegia enda vigaseks valetamine.

Selle seisu on tinginud kaitseväe jäikus ja olukorra jätkusuutlikkuse puudumises pole vist kedagi veenda vaja. Kirumise asemel tahan ma täna aga avastada alternatiive ja sõnastada oma nägemust paindlikumast kaitseväest. Minu eesmärk on laiendada asendusteenistuse mõistet ja formuleerida sellest alternatiivteenistus.

Sissejuhatuseks soovin ma tutvustada Šveitsis jõus olevat riigikaitse mudelit. Ilmselgelt ei saa Eestis kopeerida ühe maailma rikkaima riigi korraldust, aga üht-teist kõrva taha panna ehk annab. Sarnaselt meiega kehtib ka Šveitsis noormeestele kohustuslik ja neiudele vabatahtlik sõjaväeline väljaõpe, mis kestab üheksa kuud. Alternatiivina on võimalik otsustada «tsiviilteenistuse» kasuks, mida erinevalt meie asendusteenistusest iseloomustab mitmekülgsus. Lisaks sotsiaaltööle saab kutsealune valida ohtrate teiste ametite vahel ja rakendada nõnda oma erialaseid teadmisi.

Ülemiseks eapiiriks on tsiviilteenistuse puhul kusjuures 34 aastat, mis raskendab ühest küljest eapiiri lõpuni venitamist ja annab teisest küljest rohkem aega kõrghariduse omandamiseks. Aastal 2014 külastasin ma ise vabatahtlikuna Šveitsi ja meie koordinaator oligi parasjagu oma tsiviilteenistust täitmas ning kõneles selle paindlikust korraldusest vaid head.

Alternatiivsed paigad ajateenistuse läbimiseks...

Tulles tagasi Eesti juurde näen ma alternatiivina ajateenistusele näiteks teenistuse läbimist mõnes sisejulgeoleku organis, abipolitseiniku või vabatahtliku päästja ametit pidades. Nõnda saab kutsealune otsesemalt osaleda riigi julgeolekus ning omandada ka vajalikud teadmised kriisiolukorras käitumiseks. Sotsiaaltöö on loomulikult oluline, kuid riigi heaollu panustamiseks peab olema veel viise.

Lisaks soovin ma käsitleda ka võimalust rakendada kõrgharidusega kutsealuste erialaseid teadmisi. Sõdu ei peeta enam alati näost näkku, suurimad lahingud leiavad aset tagatubades ja nõupidamislaudade taga. Eesti vajab lisaks reameestele üha enam ka poliitilisi eksperte ja diplomaate. Magistrikraadiga poliitteadlasele suudab kaitsevägi kindlasti rakendust leida ning temast reamehe tegemine näib mulle lihtsalt ressursside raiskamisena. Talentide erialasest tarvitamisest võidavad mõlemad pooled: riik suurendab kutsealuse kasutegurit ja kutsealune saab võimaluse oma erialal praktiseerida ja riigi hüve teenida. Loomulikult ei saa kutselise töö peale panna kõiki tudengeid, riigi julgeoleku seisukohast on teatud kraadid väärtuslikumad kui teised, kuid kahtlemata annab eakamate ajateenijate kõrgharidust kuidagi ära kasutada.

Konkreetsema kallale liikudes tegutseb Kaitseliidus juba näiteks küberkaitseüksus, mis opereerib praegu vabatahtlikkuse alusel, kuid mille annaks liita kohustusliku riigikaitse külge, et pakkuda alternatiivi IT-alase haridusega kutsealustele, kes saaksid riigikaitset teostada oma erialal, kinnitades meie e-riigi kuvandit. Ilmselgelt on säärasel lahendusel oht kalduda elitaarsusesse, mis süvendaks niigi ulatuslikku eestlaste omavahelist lõhet.

Siiski ei näe ma isikupärases lähenemises ähvardust demokraatiale, mis toimib samuti valikute paljususe alusel. Tegemist on vaid teoreetilise võimalusega, mis aitaks realiseerida kogu Eesti kaitsevõimet ja optimeerida inimressurssi, millega Eestil ilmselgelt priisata ei ole. Loomulik kadu on iseenesestmõistetav, aga kui see ulatub kuuekümne protsendini, on aeg peeglisse vaadata.

Õigustatult annab siinkohal apelleerida ajateenistuses omandavatele ning eriolukorras hädavajalikele baasteadmistele, mis laua taga koodi kirjutavatele kutsealustele kättesaamatuks jäävad. On tõsi, et sõjaseisukorras on primaarsed siiski ellujäämisoskused ja muud praktilised teadmised, mida õpetatakse ajateenistuse käigus. Küll aga ei kuulu see monopol kaitseväele ja kõik elutähtis on omandatav ka ilma sõdurivannet andmata. (Samamoodi nagu leidub vanemaid, kes õpetavad oma lapsi enda järelt koristama enne 18ndat eluaastat, nii uskumatu kui see ka pole.)

Rohkem tsiviilkaitset

Selle mudeli juurde käib nimelt ka visioon laiendatud tsiviilkaitse õppest, mis on kohustuslik kõikidele kodanikele ja varustab vajalike ellujäämisoskustega ka need, kes valivad oma kaitseväekohustuse täitmiseks alternatiivteenistuse. Tõepoolest, riigikaitset õpetatakse koolides juba praegu, ent käsitlus kipub jääma kitsaks ja kiduraks. Minu kujutluses hõlmab riigikaitseõpetus mahukamat praktikat, mis õpetab kodanikud eriolukorras ellu jääma ja kultiveerib ka poliitilisel maastikul orienteerumise oskust ning konstruktiivse mõtlemise õpetust. Üldistamisse ei taha ma langeda, kuid näib, et liiga suur osa Eesti elanikkonnast ei oma erilist sisemist filtrit propaganda ja muu meedia mõjutuste vastu ning jääb hätta juba väiksemate ebamugavuste puhul. Sellest kõneles Eesti Päevalehele kaks aastat tagasi ka Hannes Võrno, kelle intervjuud ma kindlasti lugeda soovitaks.

Jah, see on kunst, tõmmata tikku ja süüdata pliidi alla tuli, elada elektrita ning saada telgis elamisega hakkama. Ja kui nüüd mõelda, et kui iga viies eestlane tunneb end elektri puudumise pärast ebakindlalt, siis on viimane aeg hakata koolides tsiviilkaitset õpetama. Muidu ei saa me inimesed kriisisituatsioonis hakkama.

— Hannes Võrno

Tegemine saab alguse teadmisest ning ma leian, et enne riigikaitse teostamist peaks iga kodanik hoomama, mida ta õieti kaitseb, milleks ta seda teeb ja kuidas ta seda teha saab. Ühest riigikaitse kursusest põhikoolis ei piisa, teadmised on kordamiseta kasutud. Põhihariduse käigus omandavate oskuste hulka peaks kuuluma võime kriitiliselt mõelda ja praktiliselt tegutseda. Ehk on tõesti hõlpsam õpetada inimesi lihtsalt käsku täitma, ent lihtsus pole see, mida ma täna taga ajan. Toonitamist vajab küll tõsiasi, et endiselt opereerin ma utoopias ja küsimusele, kust võtta välja need pädevad õppejõud kõikide lisakursuste jaoks, jään ma vastuse võlgu. Jäägu see mõne tulevase kirjutise teemaks.

Toonitamise teemal jätkates pean vajalikuks rõhutada, et ma ei poolda endiselt ajateenistuse kaotamist. Äsja esitletud visioon ei võta tükki küljest traditsiooniliselt ajateenistuselt, see lisab vaid valikuvariante nendele, kes kaitseväest muidu üldse kõrvale jääksid. Proportsioonidest rääkides peab alternatiivteenistus jääma – nagu nimigi eeldada laseb – alternatiiviks, mitte asenduseks. Ümmarguse arvuna käin ma välja näiteks tagasihoidlikud kümme protsenti, ehk siis eesmärgipärase 3000 ajateenija kohta 300 alternatiivteenistust läbivat kutsealust ühel aastal.

Alternatiivteenistuse taotlemisest

Alternatiivteenistuse taotlemine võiks käia samamoodi, nagu käib praegu asendusteenistuse taotlemine. Ehk siis kaitseressursside ameti kodulehte tsiteerides: «Kutsealune peab kaitseressursside ametile esitama põhjendatud taotluse, milles on ära toodud selged ja mõjuvad põhjused.»

Suurema huvi korral tuleb sõela veelgi tihedamaks suruda, värbamise juurde võiks käia ka sessioon psühholoogi ja/või karjäärinõustaja juures, kus selgitataks välja iga kutsealuse tugevad ja nõrgad küljed ning isiklikud anded. Koostatavast personaalsest profiilist lähtudes saab seejärel kutsealuse kindlale positsioonile määrata, loomulikult tema isiklikke soove arvestades. On oluline, et alternatiivteenistuse taotleja oskaks argumenteerida, miks on alternatiivteenistus talle otstarbekam ja kuidas see riigi silmis tema kasutegurit suurendab. Vajadus reameeste ja kahuriliha järele ei kao kusagile.

Asudes kokkuvõtte kallale, jääb üle vaid loota, et kaitseväe korraldus liigub tulevikus äsja visandatud nägemuse suunas. Eesti iive ei hakka niipea tõusma ja vaevalt paraneb lähitulevikus ka kutsealuste tervislik seisund. Lihtsam lahendus äramainitud probleemile oleks pelgalt tervislike nõuete lati langetamine, kuid selle tagajärjed oleksid kohutavad ja aitaksid tõsta vaid enneaegselt vabastatute arvu. Eesti kaitsevõimele ei aitaks see kuidagi kaasa, meie rahvaarvu arvesse võttes ei suuda me ennast kaitsta pelgalt arvulise ülekaalu arvelt. Eesti lootus seisneb isikupärases ja spetsialiseerunud väljaõppes. Välja jagatud kesise käega tuleb meil välja mängida parim võimalik partii ja minu arvates seisneb see kogu talendi otstarbekas kasutamises.

Vaevalt et minu kirjatükk selles suurt rolli mängib, aga ehk aitab see alustada diskursiivset nihet, mis otsib alternatiive traditsioonilisele ajateenistusele ja käsitleb riigikaitsesunduse kandmist kui moraalset kohustust, mitte vaid paragrahvi põhiseaduses. NATO valge laeva peale ei maksa kõiki oma sääste panustada, eriti arvestades natsionalismi hoogsat elavnemist meie liitlaste seas. Piitsaga noormehi kaitseväkke ei meelita, ehk on rohkem abi präänikust. Isikupärasest ja personaalsest präänikust, mis lubab kõigile võimalikult tõhusat rakendust.
http://arvamus.postimees.ee/3991481/dan ... 1437683384

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitatud: 30 Jaan, 2017 8:48
Postitas Kapten Trumm
On aeg rääkida isikupärastatud ajateenistusest

On aeg kõneleda isikupärastatud lähenemisest, mis aitaks rakendada iga kutsealuse potentsiaali. Ajateenistus seda otstarvet ei täida. Olgu öeldud, et ma ei argumenteeri kohustusliku sõjalise väljaõppe vastu, käesolevaga soovin ma seda vaid mitmekesistada, sõnastades alternatiive, mis võimaldaksid riigikaitsekohustust täita ka nendel, kes ei passi ajateenistuseks moraalsetel või tervislikel põhjustel. Teoorias on see võrdväärne alternatiiv asendusteenistuse näol olemas, kuid järgmises lõigus üritan seletada, miks see praktikas ei tööta.
Püha lehm ja hoosianna 8)
Süda kohe hüppas rinnus seda lugedes, et KAS TÕESTI hakatakse meil oma mõtlemisega sinnamaani jõudma.
Jah, KV peab olema kutsealuste kasutamisel paindlik(um).
Täna on "igaühele midagi jõukohast" pigem KL pärusmaa (kuna sinna pole lihtsalt 18-aastasi igale poole panna).
Tulles tagasi Eesti juurde näen ma alternatiivina ajateenistusele näiteks teenistuse läbimist mõnes sisejulgeoleku organis, abipolitseiniku või vabatahtliku päästja ametit pidades. Nõnda saab kutsealune otsesemalt osaleda riigi julgeolekus ning omandada ka vajalikud teadmised kriisiolukorras käitumiseks. Sotsiaaltöö on loomulikult oluline, kuid riigi heaollu panustamiseks peab olema veel viise.
Üldiselt - asendusteenistuse tänane korraldus pärineb suuresti 1990ndatest, kus asendusteenistuja "on slang ning peabki penskarite mähkmeid kauem vahetama".
Tegelikkuses jääb meil pool+ meestest ja 99% naistest asjast üldse kõrvale - miks mitte neile rakendust leida.
Aga miks mitte KV autosid remontima, KV ADR-i vedusid tegema (mida teeb täna kaader), KV suppi keetma - vastavalt inimese tsiviilerialale ja töökogemusele.
Kokkuhoid saab lisandväärtuseks, seda enam et KV palgataseme juures on töölise taseme inimeste leidmine niiehknaa keerukas probleem.

Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitatud: 30 Jaan, 2017 10:40
Postitas Kapten Trumm
Mina nt arvan, et me pole siiani õppinud oma kättesaadavat ressurssi tõhusalt ära kasutama.
Mis on iseenesest absurdne, sest meil on päris karm ressursipiirang, piltlikult pole tanke, sest pole raha.
Oma roll on siin ka igasugu lollakatetel vürstiriigi piiranguidel, kus ei saada ligi andmebaasidele.
Selline näide: vaja oleks kokkasid, kes sõduritele suppi keedavad.
Selleks oleks vajalik ligipääs andmetele, kes õpivad praegu kutsekates koka erialal.
Valida sealt sobivad välja ja anda neile üle kutsed.
Ei pea ju kutsuma 18-aastaselt, võib ka nt 24-aastaselt kui on juba töökogemus.

Üks näide, kuidas meist hulga rikkam Iisrael asju ajab:
http://www.eestikirik.ee/vabatahtlikuna ... -teenimas/
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 2&start=75
Polegi vaja täishooldusteenust kuskilt maailma relvastööstusest osta.
Selliseid asju peaks erilise hoolega lugema siin need "sõduri töö-tööpataljoni taasloomine" tüüpi jutu ajajad.
Nende tööks sai soomukitel kannatada saanud sidevahendite lahtimonteerimine, puhastamine, värvimine ja testimine

Ajateenijate väljaõpe

Postitatud: 30 Jaan, 2017 12:51
Postitas Kriku
Vahetame veidi teemat.

Kaitsevägi koolitab ajateenijaid kübersõjas hakkama saama.
Kaheosalise IT-testi läbinud saavad kaitseväes erilist väljaõpet, sh küberturvalisuse vallas.

Praegu on kaitseväe staabi- ja sidepataljonis väljaõppel ligi 20 IT-ajateenijat, kes pärast sõduri baaskursuse läbimist spetsialiseeruvad arvutivaldkonnale.

Kaitseväe strateegilise sidekeskuse ülema asetäitja Liina Lain selgitas, et ajateenijad läbivad esmalt IT-spetsialisti baaskursuse, milles omandatakse teadmised kohtvõrkude, kaabelside, elektrotehnika, infoturbe ja küberintsidentide kohta. Muu hulgas õpitakse Active Directory kasutajate ja kaustade õigusi, ITIL Awarenessi, riist- ja tarkvara ettevalmistust ning seadistamist. Hiljem praktika käigus spetsialiseeruvad ajateenijad kitsamatele valdkondadele. „Kursuse ja praktika läbimisel suudab ajateenija iseseisvalt oma üksuse IT-spetsialisti kohustusi täita,” ütles Lain.

Kaheosaline test

Selleks et rühma saada, tuleb noortel läbida katsed. „Praegu kasutame ajateenijate sõelumiseks kaheosalist testi, millega kontrollitakse teadmisi ja oskusi. Valdav enamik neist on IT-haridust omavad või omandavad noored, kuid on olnud ka lihtsalt huvilisi,” rääkis Lain. IT-ajateenijate vastuvõtmine on tänapäeva maailmas loogiline samm. „IT valdkonna inimesi vaja ka võimaliku kriisi ajal, mistõttu on kaitseväel vaja ka selles valdkonnas tublisid reservväelasi,” selgitas ta.
Toomas jt., mis te arvate, kui palju sellest asjast kasu on? Kuidas seda ette kujutatakse, kui kaua peaks reservis selline pädevus säilima?

Mina ajateenijana kindlasti läheks sinna ja kuigi mulle sysadmini töö pole kunagi meeldinud, oleks huvitav ikka. Aga ma ei loodaks enda peale eriti, kui kolme aasta pärast oleks vaja hakata kriitilise tähtsusega süsteeme püsti ajama :roll:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitatud: 30 Jaan, 2017 14:06
Postitas Kapten Trumm
Kunagi oli teemaks, et KV kasutab umbes rühmajagu IT tegelasi vist luurepataljonis - igati tervitatav, muidu "maas vedeleva" ressursi ära kasutamine. Kiiduväärne.
Me ei oska undki näha, mis oskustega inimesi vanuses 20-27 ringi liigub, oleks vaid võimalus seda infot omada ning neid rakendada.
Automehhaanikuid, elektrikke, IT mehi, ehitajaid, raamatupidajaid jne - paljudel on kutsumise ajaks (mitte kõik ei kutsuta 18selt) juba ka soliidne töökogemus.

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitatud: 30 Jaan, 2017 14:42
Postitas nordlys
Asi päris 100% sedasi ei käi.Lähisugulane teeb praegu lõpetamiseelset praktikat systadminnina.Lõpetab juunis IT-kolledzi ja juulis läheb pioneeriks.Tõenäoliselt pannakse pärast siderühma.

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitatud: 30 Jaan, 2017 16:09
Postitas mutionu
Kriku kirjutas:Vahetame veidi teemat.

Kaitsevägi koolitab ajateenijaid kübersõjas hakkama saama.
Kaheosalise IT-testi läbinud saavad kaitseväes erilist väljaõpet, sh küberturvalisuse vallas.

Praegu on kaitseväe staabi- ja sidepataljonis väljaõppel ligi 20 IT-ajateenijat, kes pärast sõduri baaskursuse läbimist spetsialiseeruvad arvutivaldkonnale.
...
Ilmselt on asi pealkirjastatud tiba mööda. Mingit süsadminni selle ajaga ei saa, pole mõtet unistada. Ei saa ka muud IT ala spetsialisti(ma ei pea siin silmas kasutajatuge vms).
Selle ajaga saab inimese, kes on suuteline talle antud klotsidest(switch, ruuter, kaablid jms), kokku laduma, kasutades juhendit, ette antud asja. A'la, viige siit sinna need asjad ning pange niimoodi kokku. Kui asi on koos, võtke ühendust ning kontrollime. Kui see on eesmärgiks siis on tegu väga OK asjaga.
Kui aga arvatakse, et ca poole aastaga hakatakse neid klotse mõtestatult seadistama siis päris nii lihtsalt see ka ei käi.