Kaitseväe juhataja täielikult valitsuse alluvusse

Lemet
Liige
Postitusi: 19938
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Korraga kohe kaks riigikaitse alast artiklit :shock: Mõlemad suht kriitilised.

Leo Kunnas: Pandora laegas riigikaitse juhtimisel.
http://www.epl.ee/artikkel/596143

Allan Käro: ülemjuhatajat ei pandud tähelegi
http://www.postimees.ee/?id=418502

Vaadates kommentaaride arvu põhjal vastukaja nendele kirjutistele, tuleb ilmselt isand Trummi tõdemusega kurvalt nõustuda.
Oleme ausad, kui palju kaasmaalasi peale militaar.neti 6000 kasutaja omab oma arvamust nt käimasolevatest seadusemuudatustest? Väga tühine arv, võibolla võrreldav Kunnase häälesaagiga.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Postitus Postitas setu »

Muljet avaldav.

Iseenesest Käro tekstide avaldamist on kitsendatud (loe: pole kolmveerandit avaldatud) Postimehes juba viimased kaks aastat Muuli ja Ko. Alguse sai sellest, kus vastas toonane kantsler Taro artiklile, mis maalis tegeliku pildi Kaitseministeeriumi tegevustest, mõtlemisest ja sealt on ka pärit see "niidab jalad alt" - hilisemalt palju tsiteeritud väljavõte.

tervit,

PS. Kui võrrelda kirjutatu põhjal siis A. Käro on A. Hvostvi pika puuga ületav. Kuid jumal tänatud, et nad meil olemas on. Oleks neid vaid rohkem.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40173
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kunnas võiks muidugi teha sammu edasi ja lõpetada selle peastaabi eest ambasuurile viskumise. Ehk ei tohi segi ajada protsesse nagu peastaabi kaotamine (ühendamine kaminaga bürokraatia ja kulude kärpimiseks) asja paremaks töölepanekuks ning peastaabi kaotamine sõjaväelaste mõjuvõimu kärpimiseks ja paremini "tsiviilkontrollile" (loe tsiviliste ja parteiprofaanide omavolile) allutamiseks.

Need on 2 ise asja ning peastaap ise pole ka mingi õige riigikaitselise mõtlemise raskuspunkt Maarjamaal. Seda räägivad kõik, kel sellega kokkupuudet olnud on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
John
Liige
Postitusi: 506
Liitunud: 17 Juun, 2006 19:57
Kontakt:

Postitus Postitas John »

Viimati muutis John, 13 Apr, 2011 17:50, muudetud 7 korda kokku.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Kasutaja avatar
The2rps
Uudistaja
Postitusi: 27
Liitunud: 01 Jaan, 2011 19:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas The2rps »

Vaadates kommentaare, ei kiida isegi delfi kõiketeadjad seadusemuudatust heaks.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 9371&com=1
John
Liige
Postitusi: 506
Liitunud: 17 Juun, 2006 19:57
Kontakt:

Postitus Postitas John »

Järgmisena võiks kirvega minna Ilvese positsiooni kallale kuna praegu on ära kaotatud tema ametil isegi igasugune formaalne funktsioon. Oleks see alles irooniline.

Kuid siiski on tõsiselt häiriv fakt, et praegu allutatakse kaitsevägi poliitilistele tõmbetuultele. Ega midagi, tundub, et Indrek Kannik, Margus Kolga jms EÜS-i tegelinksid saavad ikkagi oma tahtmise.
Viimati muutis John, 14 Apr, 2011 14:07, muudetud 1 kord kokku.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Rebasepoeg
Liige
Postitusi: 156
Liitunud: 06 Jaan, 2006 20:59
Kontakt:

Postitus Postitas Rebasepoeg »

Ääretult kurb. Homse päeva peaks kuulutama leinapäevaks.
ETV videolõigust oli näha, et ainukesed kes mõtlesid olid Leo Kunnas (väliskommenteerijana) ja isegi Aivar Riisalu. Ülejäänud ajasid mula ja rääkisid meile Lääne ühiskonnast ja NATO-st. Saagu aru, me ei saa end igavesti nende järgi ahvida. Igal juhul au Keskerakonnale, kes selllele vastu võitlesid, olgu nende esimees ja juhtimine kui sitt tahes.

Ma näen hoopis teist teed. Minu teada meil peaks olema kodanikuühiskond ja demokraatia. Unustage ära see mis on Toompeal.
Parandage mind kui ma eksin, aga kas mitte ei saaks otsuste kuulutamiseks või muutmiseks kuulutada referendumit või koguda allkirju? Minu meelest piisas 10 000 allkirja kogumisest, et algatad eelnõu või midagi taolist. Meid on ca 6000, iga üks saab mõjutada oma sõpra ja neil on olemas kamraadid. Lisaks on olemas 10 000 kaitseliitlast ja 5000 kaitseväelast. Meid kõiki puudutab see seadus ja meid huvitab see.
Kus nüüd on "Teeme ära (Riigikogule)!"
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40173
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui A. Riisalu oleks paar tundi seda foorumit lugenud, siis oleks ta märksa tugevamate argumentidega esinenud. Sama puudutab ka tegelikult Kunnast - see pidev peastaabi eest ambasuurile viskumine ei tõsta just ta sõnumi väärtust nende silmis, kes vähegi asja teadad või infost järeldusi teha oskavad.

Masendavalt nõrk oli see vastuargumentatsioon - Raidma ei liigutanud isegi kõrvu selle peale.
Ega midagi, tundub, et Indrek Kannik, Margus Kolga jms EÜS-i tegelinksid saavad ikkagi oma tahtmise.
Mind isiklikult see murelikuks teebki, et varsti võivad taas pealpool olla need, kes usuvad märksõnadesse "professionaalne armee", "rahvusvaheline koostöö", "välismissioonid" ja "tsiviilkontroll".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40173
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tähele panna tuleb asja ajastust. Kui tegu oleks sellise kaasaegse ja toreda asjaga nagu meedias seda vastavad seltsimehed presenteerivad, siis võinuks selle ka pool aastat tagasi teha.

Millised otsused tehakse vahetult peale valmimisi? Ebapopulaarseid, vastukajasid tekitavad, kriitikat tekitavad, kahtlase sisuga jne......

Aga et tsiviilpartokraatia hakkab sõdimise asjatundjate eest otsustama, kuidas sõdida, sellest head nahka ei saa. Selleks on tsiviilpartokraatias liiga väike teadmiste mass. Sellesse ämbrisse on küllalt astutud (viimane kujukas näide oli Iraagi operatsioon 2003). Ja astutakse ka edaspidi. Sellest tuleneb ka ülelaskmine sõjaväelaste arvamusest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40173
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Miks ei ole õige? Ebapopulaarsed või vahtu tekitada võivad asjad tehakse alati kohe peale valimisi, sest enne valimisi võivad need tulemusi kõigutada. Lihtne. See mõjutab koalitsiooni järgmisi hääli kõige vähem, sest 4 a pärast on valija selle unustanud.

Kui koalitsioon pole 2011 lõpuks haldureformiga algust teinud, siis seda enne järgmisi valimisi ei juhtu. Sama põhimõte -ebapopulaarseid otsuseid ei tehta valimiste eel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40173
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ei maksa unustada seda, et sellest elektroraadist on umbes 80% sellised, kel puudub kogemus KV kui sellisega (vähemalt 2/3 meestest+99% naistest) ja see on paraku on olnud nendesamade parteide poolt vägagi mõjutatav suurus, mitte seen, kes ise metsas kasvab. Nendele on kergesti võimalik vahtu ajada ja enamik neist ka usub, sest nad reaalselt ei tea, mis seal traataia taga toimub.

See, kes ei oma sõjaväest ega selle mantrast halli aimugi, on kergesti mõjutatavad meediavahu või linnalegendide poolt (a'la "voh, pandi need laigulised paika").

Nt minu isa või onu, kes on teeninud N. armees, omasid üllatavalt adekvaatset arusaama, mis toimub ja kaldusid pigem laiguliste poolele.

Ja nagu ma eespool ütlesin, on lõviosa elektoraadist sel teemal veits lambad. Selleks pole nad saanud omal vabal tahtel, vaid tänu sellele, et riik pole neid sel teemal harinud. Kui oleks harinud, siis oleks lambaid vähem.

Edasi tasub küsida, kas see olukord on/oli tõesti ressursside piiratusest kinni või on tegemist tahtliku või tahtmatu lamba kasvatamisega (kes hüpoteetilise 1939. olukorra -mis siis, kui riigikaitsega alustati, polnud midagi nii hüpoteetiline - korral teeks mää-mää ega asuks kultuuriväärtusi hävitama.

Seega ma ei ole sinuga nõus, et parteid käitusid seepärast nii, nagu olnuks see mingi valija ootus. Parteid käitusid tegelikust seepärast, et tugevdada võimu (kontrolliga armee üle) ja tegid seda teadmises, et lambakari teeb mää-mää (OK, paar artiklit kirjutatakse ka) ning mingit ühiskondlikku debatti ei teki.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
John
Liige
Postitusi: 506
Liitunud: 17 Juun, 2006 19:57
Kontakt:

Postitus Postitas John »

Mul tõusevad tavaliselt ihukarvad püsti kui ma kuulesin selliseid klišeesid nagu "moodne" ja "arenenud riikides tehakse nii" jms, kuna tavaliselt kasutavad selliseid magedaid sõnakõlkse inimesed kes a) pole kompetentsed antud teemas, b)on mingi varjatud omakasu asja muutmises või c) üritavad midagi varjata. Mis neid eelnevaid motiive kõik ühendab on katse õigustada (või varjata) oma tegude tagamaid tuues näiteks teised nn "arenenumad", kusjuures tavaliselt ei suuda nad tuua ratsionaalseid põhjendusi kui hakata uurima, et kui neil nii on siis mille põhjal eeldad et see ka meile sobib.

Mis toob mind selle juurde, et kuigi ma ei ole eriline kommentaariumite sõber torkas mulle üks silma:
Lääne-Euroopas on tavapärane?
Belgia- allub kuningale
Hispaania- allub kuningale
Itaalia- allub kaitsenõukogule eesotsas parlamendi poolt valitud presidendiga
Kreeka- allub parlamendi poolt valitud presidendile nagu meil senimaani oli
Luksemburg- allub suurhertsogile
Madalmaad- allub valitsusele kui kollektiivile
Norra- allub kuningale
Portugal- allub rahva poolt valitud presidendile
Prantsusmaa- nagu USAs allub otsevalitud presidendile
Taani- allub kuningannale
Ühendkuningriigid- allub kuningannale
mitte-Nato liikmetest Austria- allub rahva poolt valitud presidendile, Iirimaa- allub rahva poolt valitud presidendile, Rootsi- allub kaitseministrile ja on riigiametkonna alluvuses, Soome- allub rahva poolt valitud presidendile.

kaitseväe juhataja on neist Norral, Rootsil, Soomel, Taanil
Saksamaa- peastaap allub kaitseministrile ja see on Rootsiga ainus mis tõesti sarnaneb praegusele Eesti seadustikule.
Kui tahetakse Lääne-Euroopaga niiväga sarnanaeda, siis tuleks KM ametikoht muuta otsevalitavaks, sest emamusjuhtudel on vastutaja rahva poolt valitud president, st otsemandaadiga, mitte mingi koalitsiooniläbirääkimistel püsti pandud ametnik, kes seaduse järgi ei peagi riigikokku ise kandideerima.
Monarhistlikel riikidel on aga valitsejatel juba sõjaväeteenistus ja sõjaväekoolid läbitud ning enamikul rohkem kui ühes väeliigis ning nende auastmed ei ole sümboolsed, sest seadused nõuavad kõigilt kindlale astmele vastavat haridust. Tõsi küll sageli on nende õpe ja teenistus kiirendatud. Ja minu mäletamist mõõda Taani Margarethe pole sõjaväelise haridusega, aga Elisabeth on ja isegi on viimane elusolev Euroopa kuningakoja liige kes II maailmasõjas teeninud, tõsi küll Women Auxilliary Service all.

Aga meie suurte juhtide eeskujudel põhjamaades on kaitseväe ülemad enamikus olemas ja nad ei allu valitsusele.
Kuidas siis nüüd äkki neid järgida ei sobi.
Taustkontrolli tehes osutus see õigeks: enamus Lääne-Euroopa süsteemid (v.a. Rootsi ja Saksamaa) olid midagi sarnast meie endise põhiseadusliku korraldusega kus sõjaväed oli vähemalt formaalselt ikkagi isoleeritud poliitmängude eest.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40173
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Väike teemakohane lugemine tausta mõistmiseks:

http://www.diplomaatia.ee/index.php?id= ... 1b310898fb
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40173
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuidas keegi selle hoiakuni on jõudnud, pole hetkel oluline. Kindlasti on ühtesid "mõjutatud", kuid üsna selgelt assotseerub paljudele kaadrisõjavägi siiski ka negatiivsest perspektiivist (vaatamata sellele, et sõjaväge institutsioonina usaldatakse, kuid....!), mis on kõige muu hulgas asjaosaliste aka sõjaväelaste endagi tegevuse poolt kuvandina loodud
Kuna selle hoiaku tekkimine/mittetekkimine ei ole foors mazoor, vaid täitsa juhitav protsess (üldise sõjaväekohustuse näol), siis on see oluline. Et selline hoiak on, on muuhulgas ka nende panus, kes väsimatult selle eelnõuga tegelesid. Seepärast on see väga oluline.

Kaadrisõjavägi assotsieerub negatiivsena üldjuhul kogemuse puudumise tõttu, minuarust nii palju pühendunud, heatahtlikke, aatelisi ja lausa fanaatiliselt oma ala jumaldavaid inimesi kui KV-s kohata võib, tsiviilis naljalt ei leia. Õigemini - kui tsiviilis nii oleks, oleks me peagi 5 rikkaima riigi hulgas.

Sestap jään enda juurde - jalajäljed, mis on kõnealuse seaduse ning selle "hoiakute kujundamise" taga, on kahtlaselt sarnased..... :roll:

Olen mõnikord võitlejatega sel teemal lõkke ääres vestelnud ja üsna üldine seisukoht on "kamina poliitjura". Ehk siis inimene, kes asja nuusutanud on, ei oma KV suhtes mingeid linnalegendseid foobiaid ega väärarvamusi. On ka neid, kes arvavad aupaklikult "eks nad tea paremini", aga üldine arvamus selliste protsesside kohta on negatiivne.

Edit: väike tsitaat Hvostovilt

Miks nimetan Eesti julgeolekupoliitilist otsustajate kogukonda sektiks? Nähtuse sektantlik iseloom tuleneb seltskonna suletusest, selle vähesest või õigemini puuduvast valmisolekust ühiskondlikuks diskussiooniks (nagu iga sekt, arvab ka see seltskond evivat esoteerilist teadmist, milleni profaanide mõistus ei küüni), aga ka tegevuse täielikust kontrollimatusest. Küsimus, kes ikkagi neil silma peal hoiab ning nende otsuste ja tegevuse võimalikke tagajärgi analüüsib, jääb tänases Eesti Vabariigis vastuseta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40173
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mingid raamatud või PR võtted ei asenda enda kogemust sellest, mis loom on armee ja kuidas see TEGELIKULT toimib ja mis probleemid seal sees on.

Kunnas on kõikehõlmavast teenistusest rääkinud kui dogmast, kuid unustanud selle, et seeläbi toodetakse ka inimesi, kes armee asjadega kursis on.
kui me kõik kõlblikud noorukid armeesse saadame jääb suur osa elanikkonnast sellest aspektist "sõjaväekaugeks".
Ega keegi pole meil keelanud ka non- ajateenistuse sihtgrupile midagi korraldada. Samas tuleb tõdeda, et 60% lambaid on ikka parem tulemus kui 80% lambaid, Eestis on selle vahe puhul jutt sadadest tuhandetest inimestest, kes käivad muuhulgas ka valimiskastide juures.

Olen sinuga nõus, et eestlane ongi veits lammas, kes teistel end lõigata laseb, aga ma pole nõus sellega, et lammaste % paratamatus on. Ei ole.
See pole praegu ühegi suurpartei huvides kasvatada eneseteadlikku ja militaarselt meelestatud kodanikku. Igas ühiskonnas on eliit huvitatud lamba-, mitte hundikarjast.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 25 külalist