Kaitseväe juhataja täielikult valitsuse alluvusse

[S-2]

Kolmapäeval arutab riigikogu põhiseaduse muutmise seadust, mis eelmises koosseisus on juba vastuvõetud.

Muudatuse järgi riigikogu enam kaitseväe juhatajat vabariigi presidendi ettepanekul ametisse ei nimeta ega president ei saa teha ka selleks enam ettepanekut.

Samuti ei hakka president sõjaseisukorral ametisse nimetama kaitseväe ülemjuhatajat. Ülemjuhataja kui sõjaaja ametikoht kaob.

President ei hakka enam ametisse nimetama kaitseväe juhtkonda.

Samuti ei esita riigikogu arupärimisi kaitseväe juhatajale.

Suure tõenäosusega võetakse seadus uuesti vastu ja põhiseadus muudatub.

Mida arvate kaitseväe juhataja ametikoha täielikule tsiviilkontrollile (täielik alluvus kaitseministrile) üleviimisest e institutsiooni kaotamisest?

[tommy]

Mida arvate kaitseväe juhataja ametikoha täielikule tsiviilkontrollile (täielik alluvus kaitseministrile) üleviimisest e institutsiooni kaotamisest?

Aga kellele peaks siis alluma armee...??
Kellele kui mitte valitsusele, mis juhib riiki...
Eesti Vabariik on parlamentaalne vabariik, kus täitevvõimu teostab parlamendi poolt paika pandud valitsus...
Kelle kontrolli alla peavad kuuluma kõik riigi ressursid, sealhulgas sõjalised.

[Lemet]

Ja mis sellel viimased kakskümmend aastat toiminud süsteemil viga oli? Muudatused muudatuste pärast?

[tommy]

Äkki peaksid sellistes asjades alluvussuhted täpselt ja üheselt mõistetavalt paigas olema.
Relvajõud peavad alluma valitsusele, neis asjus ei tohi olla mingit kaheti mõistmist.
Ja väga hea, et viimased 15 aastat pole selles asjus suuremaid muresid ette tulnud...(väiksemaid hõõrumisi aga küll)

[tommy]

No USA on ka riik hoopis teisest ooperist...
Ehk siis puhtalt presidentaalne ühiskond.
Samas, brittidel juhib riigi üldist tegevust sõja ajal valitsus,..Nn. "sõjakabinet".
Ma täpselt ei tea uue seaduse erisusi nn. sõja ja rahuaja toimimiseks, kuid ikkagi, usun, et vajadusel peab kõik peab alluma valitsusele....
Mis võib vajadusel ju toimida üsna efektiivse juhtorganina...

Muidugi ei pea ma silmas seda, et valitsus peaks hakkama sekkuma sõjaväelaste taktikalistesse otsustesse....Seda mitte.

Üsna selgelt ei saa sõjavägede ülim juht endale lubada oma tegevuses, millega kaasnevad laibad, luksust jälgida avaliku arvamuse küsitlusi a la "kas kaitsevägede juhataja käitub teie arust õigesti?". Või väriseda oma otsuste tegemisel tooli pärast.

Puht spekulatsiooni mõttes, kas ei tundu et üksikisik võib oluliselt kergemini "hakata värisema oma tooli pärast", võrreldes kollektiivse organiga....

[Lemet]

valitsus peaks hakkama sekkuma sõjaväelaste taktikalistesse otsustesse

Ja kui ikkagi võtab sekkuda? Ja kui sõjaväelaste ja valitsuse otsused lähevad risti vastuollu. Minu arust on tegu analoogse situatsiooniga, kui haigla südamekirurgia osakonda hakkavad juhtima näiteks EBS ärijuhtimise lõpetanud ja seda ka operatsioonide läbiviimise osas. Mina usaldaksin küll rohkem tohtreid kui majandusmehi.

[tommy]

Teistesõnadega, näiteks parlamentaarsete kriiside korral ei rahulda ta PM tagasiastumispalvet (mille viimane kehtivate aktide põhjal teatavates situatsioonides peab esitama) ning laseb võimul oleval PM'il uuesti kabineti moodustada, ja uuesti ,ja uuesti, kuni vajadusel saab ta Parlamendi (House of Commons) laiali saata.

Ma täpselt ei teagi, kuid kas mitte ka meil, peale sõjaseisukorra väljakuulutamist, parlamendi(ehk siis igasugune rahuaegne poliitiline tegevus) tegevus ei peatu..??
Nagu peaks peatuma ka põhiseaduse kehtimine(siis need ettenähtud vabadused ja õigused)

Ja kui ikkagi võtab sekkuda? Ja kui sõjaväelaste ja valitsuse otsused lähevad risti vastuollu

Ja kui otsustab sekkuda president??? Kui presidendi ja sõjaväelaste soovid lähevad risti vastuollu...??
Vana teema.(Hitler ja Saksa kindralstaap)
Nii või teisiti, peavad sõjaväelased kellegile alluma......Valitsusele või presidendile..
Tähtis vaid, et alluvussuhted oleks selged ja arusaadavad.
Meil see siiani päris nii ei olnud.

[tommy]

Kui meie seaduses ei näe ette "väriseva" või katastroofiliselt eksinud valitsusjuhi kui ülima sõjaväegede juhi kiiret (24 h) väljavahetamist sõjaolukordades, oleme me k...

Teovõimetuks muutunud valitsusjuhi väljavahetamise protseduur on ju teada. Tema koha võtab üle eelnevalt määratud asendaja.....Hetkel meil Ansip-Laar.
Valitsus on töövõimeline ka siis, kui paar selle liiget peaksid pommirünnaku alla jääma...
Kui aga langeb rivist välja "suur juht"...??
Eriti siis kui puudub kindel troonipärija...
Mis siis järgneb..??
Segadus, mis muud.

[tommy]

Ma ei ole jurist, seega on mul siin raske kaasa rääkida...
Muidugi, stiilis "aga, mis siis kui",...võib kahtluse alla seada kõiki ja kõike...

Kehtiva korra kohaselt saab presidenti tagandada, saab tagandada ka kaitsevägede juhatajat

Mis siis, kui kompetentsi kaotanud president ise nii ei arva ja riigikogu esimees on temaga mestis....Mis siis teha..??
Peaminister ei hakka ju olema "riigikaitse kõrgem juht, pigem ikka valitsus kui selline. Milles suur roll hakkab kuuluma ka kaitseministrile.

[sammalhabe]

Vahet pole.
Peaasi on JOKK ja säilib rahulik koostöö militaar- ja tsiviilharu vahel.
Sõjaajal puhkevas paanikas jooksevad rotid laiali ja kohalejäänud peavad kiiresti improviseerima.
Kui "Laidoner" annab sõja tingimustes lahingukäsu, pole vahet, mitmes mees ta rahuajastruktuuris oli, seda täidetakse.
Kõikide juhtide põgenemisel variseb igasugune kaitse.

[Kapten Trumm]

Ei mõista seda peavoolupoliiktika pooldajate huilgamist. Isegi corvus on asunud selle vastu oponeerima.

Kas keegi üritab väita, et kamin/hetke koalitsioon ei ole sekkunud sõjaväelaste tegemistesse/plaanidesse? Hüsteeriline naer siinpool arvutit

Selle ümber see tants siin viimane 10 a käinud ongi, et välja selgitada, kumb on kõvem kindral, kas mõni kamina lauaülem või mõni tegelane bussijaama tagant.

GB näiteks toomine näitab lihtsalt toojate vähest mütsialust, GB poliitkultuur sai alguse juba siis, kui kohalikud talumehed mõistatallis vitsa alles said ja kirjutama õppsisid. Sestap pole siin ka suurt võrreda.

Tegelikult on päris põnev vaadata, kuidas tasapisi malelaual nupud liiguvad vajalikku seisu, kahjuks pole kirjamees Kunnas seda veel taibanud suure kella külge panna. Nähke seda KV staatuse küsimust lihtsalt ühe etturikäiguna teatud poole avangus. Või on siin võimet näha 2-3 sammu ette tõesti nii vähe???

[setu]

Kui 13ndal hääletatakse Riigikogus põhiseaduse paranduse üle, oleks ka hr Kunnasel õige moment avaldada selle kohane artikkel.

kpt Trumm kasti väljakäristamise teooria sobib ideaalselt sellegi ennustuse kohta kui see nii ei lähe.

Tagasihoidlik pakkumine,

tervit.

[Kapten Trumm]

Lisaks panen teise kasti mängu, et aastaks umbes 2025 on meil samasugune "armee" nagu Lätis.

Teist katset valmistatakse lihtsalt paremini ette ja see ei saa olema selline puusalt lahmimine (mis pidigi ebaõnnestuma) nagu siin mõni aasta tagasi oli.

Pange lihtsalt need detailid laua peal A4 paberile ja moodustub väga selge pilt "vastase" kavatsustest.

[Kapten Trumm]

Oled sa kindel, et "rahvas" seda näeb? Pigem näeb seda poliitiline eliit, kes kasutab rahva ükskõiksust (keda huvitab rohkem tulumaksutagastus ning autoliisingu tingimused) ja ilusa "arenenud riikide eeskuju" mulaga illustreerituna viib selle läbi. Loomulikult kamin toetab seda, sest see suurendab kamina võimu (kamina ja peastaabi vahel on aastaid karvu katkutud ja selgitatud, kes kõvem mees on), nn tsiviilkontrolli.

Oleme ausad, kui palju kaasmaalasi peale militaar.neti 6000 kasutaja omab oma arvamust nt käimasolevatest seadusemuudatustest? Väga tühine arv, võibolla võrreldav Kunnase häälesaagiga.

Mina näen ohtu selles, et käimasolevad, esmapilgul seoseta tunduvad (kuid natuke mõeldes on seos hämmastav) protsessid võivad tekitada kergesti olukorra, kus avaneb võimalus ellu viia poliitagendasid (nt palgaarmee) ka sisulise kaitsevõime hukutamise hinnaga. Ja kui seda tegema hakatakse, siis küll juba KV juhtkond sellele kaasa kiidab - lihtsalt siis pannakse enne selline juhtkond, kes kiidab. Seni seda teha ei saanud, sest siis oleks lärm liiga suureks läinud ja selle tegemine oli kohmakas.

Ehk asja lihtsustades: kui eelmine "vastane" tegutses huupi ja läbimõtlemata, tegemata vajalikke ettevalmistusi - siis oli tulemuseks hoopis fiasko ja teise poole (elik senise süsteemi) positsioonide tugevdamine. Teist korda samasse ämbrisse ei astuda. Võib-olla oli ka esimene kord "razvedka bojem", kus sondeeriti positsioone.

Kui aga tulemus on hoopis riigikaitse juhtimiskulude vähendamine ja KV parem tööle panemine, siis lipp kätte. Samas, kui seda väga oleks tahetud tööle panna, siis selleks on ju 20 aastat aega olnud ja ometigi pole seda tehtud. Ma pole ei peastaabi lolluste ega Kunnase andunud fänn.

[Kapten Trumm]

RE-le ja vähemalt osalt IRL-le antakse hääli mitte riigikaitselisest tuimusest, vaid majanduspoliitika edukuse põhjal - see puudutab kõige rohkem. Ja need, kes seda edukaks ei pea (leiavad, et edu tuleb vaesuse ringijagamisest), annavad SDE-le ja KE-le.

Riigikaitseteema on valmimisdebatis mingi viiendajärguline nishiteema, millest huvituvad fännid ja asjaosalised ise. Piltlikult öeldes võib RE ka platvormi palgaarmee panna, aga elektroraati see ei kõiguta.

Mõistagi ei jää see asjaosalistele märkamata - jah, täna enamuse elektroraadi arvamus riigikaitsest piirdub märksõnadega "mees peaks käima sõjaväes" ja "parem meie kui vene sõjavägi", PR-mullikestest ja paraadi ülekannetest. Ehk kui mingile harjumuspärase ja fundamentaalse nähtuse kallale kirvega mitte minna, siis kehitab enamik massist nt selle PS muudatuse peale lihtsalt õlgu (eriti kui seda meedias presenteeritakse "arenenud riikide praktikana". Kunnas või Hvostov kirjutavad natuke ja sellega vastupanu piirdub.

Muidugi pole see ainult Eesti mure - ka Soomes on osa poliitikuid arvamusel, et armee mõjuvõim on liiga suur ning tuleb rakendada "rohkem tsiviilkontrolli". Ka USA-s, kus viimane selline tuntuim näide oli Rumsfeld, kes kindralitest ülbelt üle astudes (ja kasutades osavalt ära rahulolematuid vormikandjaid - et omistada oma ideedele silti "sõjaväelaste ekspertarvamusest", mis finaliseerus Iraagis USA uuema aja suurima sõjalise läbikukkumisega.

Et Eestis üritavad igasugu poliitilised ja mittepoliitilised lauaülemad vägesid juhatada, sellest on avalikke indikatsioone piisavalt (sh Roosimägi kirjutised), et probleemi ei saaks olematuks tunnistada. Ja kahjuks elektoraadi põhimass lähtub ikkagi majandus- ja sotsiaalteemadest.

"kaitseväelane võiks kandideerida" teesi puhul tundsite esmase emotsioonina, et "see ju ei sobi" või mitte? Ausalt?

Minu mõistus ütles seda lauset nähes "sobib hästi". Miks? Lõppeks see ignorantsete matiraidmate ajastu riigikaitseküsimustes.