Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

[andrus]

Ma eile jätsin ütlemata, et merel konvoi ründamine, milline näide meile toodi ja rannikule dessandi tegemine, kuhu vastane kaudtuld sumab suurtükkidest ja kogupauksüsteemidest on pisut erinevad asjad.
Aga loodetavasti kõik ajudega inimesed said sellest isegi aru.

[Kapten Trumm]

Samas on ju lihtne tõde, et meie suht väikeses kompaktse kuju ja hea teedevõrguga Eestis (lisandub veel kodumaastiku tundmine) jõuame me enam-vähem alati ja enamasti igale poole ka ilma nende komplitseeritud veemängudeta... Niipalju veel ka, et meie kaitsetegevuse saatus otsustatakse igal juhul ida- ja mitte lääne pool Tallinna - sestap pole ka Saare-Hiiu dessantide vajadust siin mõtet argumendiks tuua (ja igasugustest human boat laevastikest fantaseerida)

Vabadussõjas miskipärast kukkus välja just vastupidi
Teedevõrk vähemalt tolle aja kontekstis oli Viru rinde põhisuunal samuti hea (raudtee+maanteed).

Teisalt - me higistame hirmasti siin (ja tulevikus kulutame kümneid miljoneid eurosid), et saada endale paar pataljoni, kes suudaks teostada ründavat manöövrit maismaal.
Kuid miks me ise keelame endale manöövrit mööda rannikumerd- kust vastasel on probleemne oma sõjalaevade kasutamine?
See on ju ka manööversõja osa, seejuures üsnagi liikuv.
Seejuures nagu natuke mõtlemist näitab, on vahendid jõukohased ja neid saab koguda sama märkamatult kui täna üks jalaväepataljon koguneb.
Minuarust Eesti VS võidu üks põhjus oli see, et eestlased olid aktiivsed ja liikuva(ma)d kui punased - soomusrongid, põhjaranniku meredessandid, tegevus Peipsil.
Ei nutnud seejuures keegi, et soomusrongid esiti liivaga "soomustatud" kaubavaguneist koosnesid.
Muidugi jah - Inglise laevastiku rolli Soome lahel ei saa alahinnata.

[Kapten Trumm]

Ma eile jätsin ütlemata, et merel konvoi ründamine, milline näide meile toodi ja rannikule dessandi tegemine, kuhu vastane kaudtuld sumab suurtükkidest ja kogupauksüsteemidest on pisut erinevad asjad. Aga loodetavasti kõik ajudega inimesed said sellest isegi aru.

Ja maismaal liikuvatele veoautokolonnidele ei "suma"?
Maastikul jalgsi liikuvatele jalaväe ahelikele?
Metsa kiiruga kaevatud kaevikutele?

human/boat wave rünnakud võivad olla edukad kui vastase tulejõud on väiksem kui selle hulga mahasurumiseks vaja ja kui ründajad on valmis kandma suhteliselt suuri kaotusi.
KT siis Eestile sellist taktikat soovitamas? Loodame siis teda ennast ka ründajate esiridades näha, mitte pärast Rootsist tagantjärgi tänitamas

Andrus nüüd vaatab neid "human wave" asju kontekstis:
1. Vene balti laevastiku töökorras sõjalaevad ja nende relvastus, 2. eriti just selle KT fantaasia kontekstis, mis puudutas islamivalvurite kuulipildujate ja mittejuhitavate rakettide asemel vastase laevade vastu 5+ km juhitavate tankitõrjerakettide kasutamist.
Kergendamaks laevastiku sobivate relvade leidmist:
http://en.wikipedia.org/wiki/AK-630
https://en.wikipedia.org/wiki/Sovremenn ... _destroyer
https://en.wikipedia.org/wiki/Baltic_Fleet

Väike teaser ka Soome "inimlainest".

[tommy]

Kuulge, äkki siiski jätame Vabadussõja ja 2 MM-sõja mängust välja.
Arutledes tänapäeva taktika üle.
See läheb juba halenaljakaks.

PS. Kes see alles kusagil kirjutas, et "tema arust 2 MM-sõja näited ei päde".
Kuidas siis nüüd Vabadussõjaga platsi hüpata.

[kangelaspioneer]

Kuulge, äkki siiski jätame Vabadussõja ja 2 MM-sõja mängust välja.
Arutledes tänapäeva taktika üle.
See läheb juba halenaljakaks.

Et sõda peetakse nüüd uut moodi? Sõjaajalugu, mis jääb kaugemale kui "Iraagi Vabadus" on lihtsalt kasutu akadeemiline teadmine?

[tommy]

Et sõda peetakse nüüd uut moodi? Sõjaajalugu, mis jääb kaugemale kui "Iraagi Vabadus" on lihtsalt kasutu akadeemiline teadmine?

Peetaksegi teistmoodi.
Imelik, et sinust see mööda lipsanud on.

Ja jälgi ikka konteksti.
Sõjaajalugu ise on tore ja vajalik. Ja teatud aspektides kindlasti ka arvestamisväärt.
Kuid rääkides näiteks tänapäeva vägede mobiilsusest, juhtimis ja sidevõimalustest, luurest jne.jne. kõlab "aga Vabadussõjas oli/ei olnud nii" siiski halenaljakalt.

[tuna]

Hämmastavalt tihti selgub pärast lähemat uurimist, et need, kelle arvates 21. sajandil on kõik täiesti uut moodi, omavad üsna moonutatud ettekujutust sellest, kuidas asjad käisid 20. sajandil.

[kangelaspioneer]

Kuid rääkides näiteks tänapäeva vägede mobiilsusest, juhtimis ja sidevõimalustest, luurest jne.

Mis seal siis nii teistmoodi on, räägid äkki mulle ka?

[tommy]

Mis seal siis nii teistmoodi on, räägid äkki mulle ka?

No, kui sa arvad, et (pea) saja aastaga polegi midagi muutunud, siis ei suudaks ma sind nagunii veenda...

[Kapten Trumm]

Igal juhul kirjeldatud kummipaatide massiga maabumine on igal juhul raskemini avastav ja tõrjutav kui KT2013 nähtud mereväe vaegrelvastatud abilaevade 1-2 tundi kestev ukerdamine kaldal oleva vastase tuletsoonis. Sellise operatsiooni nurjamiseks piisab tõesti kahest maasse kaevatud T-72 tankist mererannas. Tõde on ju selles, et MV laevad ei suuda pakkuda pea mingit arvestatavat kattetuld, mis vähemalt osaliseltki kompenseeriks vajadust sõita kai äärde või seda aeganõudvat paatide veeskamist jms kohmitsemist kaldalt nägemisulatuses.

Kuid rääkides näiteks tänapäeva vägede mobiilsusest, juhtimis ja sidevõimalustest, luurest jne.jne. kõlab "aga Vabadussõjas oli/ei olnud nii" siiski halenaljakalt.

Aga "swarming" on küll täiesti "uus tuul" sõjapidamises.
Ma saan aru, et ametialane au nõuab kõige uue ignoreerimist.....ja hiigelsuur külma sõja jalaväepataljon ruulib...
Aga on juba näiteid, et seda swarmingut suudetakse kasutada üsna võimsate vastaste vastu.
Seda enam, et vajalik infra maksab murdosa ühe miinijahtija kuludest.

Selles osas jään ikka enda juurde, et mida kiirem edenemine maabumisalale, seda suurem ellujäämisvõimalus.
Teha seda MV laevadega, mis ilmuvad silmapiirile 2 tundi enne maabumise algust - seda riski saab tasa lülitada üksnes tulejõuga.
Siin üks akadeemiline tegelane tõmbab võrdusmärgi swarmingu ja islami "inimlainete" vahele - no see on küll teadmatuse halastamatu demo

[kangelaspioneer]

Mis seal siis nii teistmoodi on, räägid äkki mulle ka?

No, kui sa arvad, et (pea) saja aastaga polegi midagi muutunud, siis ei suudaks ma sind nagunii veenda...

Huvilisi on ilmselt teisigi, ootame kannatamatult.

[Kapten Trumm]

Eestis toimunud lahingutes on taktikalist meredessanti rakendatud 2 eesmärkil
-edasitung mandrilt saarestikku või vastupidi (operatiivdessandina kvalifitseeruks vist ainult sakslaste maabumine Saaremaal 1917).
-peasuuna rünnaku abilöögina tiivale või tagalasse vastasele surve avaldamiseks (Meriküla, Vintri, Kuivastus-Virtsu 1941 jne väiksemad dessandid).

Dessantide kvalifikatsioon ja eesmärgid on vähemalt tänaste koolituste põhjal üsna samasugused.
Muutunud on ainult relvastus ja kohaletoimetamisvahendid (eelkõige kiiruse suunas).
Tuletoetus merelt on aga isegi nõrgenenud (üks WWI lahingulaev annab suurtükituld samapalju kui terve tänapäeva ristlejate eskaader).
Muutunud on ka kaitsemeetmed (eelkõige statsionaarsest mobiilseks).

[kangelaspioneer]

Eestis toimunud lahingutes on taktikalist meredessanti rakendatud 2 eesmärkil
-edasitung mandrilt saarestikku või vastupidi (operatiivdessandina kvalifitseeruks vist ainult sakslaste maabumine Saaremaal 1917).
-peasuuna rünnaku abilöögina tiivale või tagalasse vastasele surve avaldamiseks (Meriküla, Vintri, Kuivastus-Virtsu 1941 jne väiksemad dessandid).

Dessantide kvalifikatsioon ja eesmärgid on vähemalt tänaste koolituste põhjal üsna samasugused.
Muutunud on ainult relvastus ja kohaletoimetamisvahendid (eelkõige kiiruse suunas).
Tuletoetus merelt on aga isegi nõrgenenud (üks WWI lahingulaev annab suurtükituld samapalju kui terve tänapäeva ristlejate eskaader).
Muutunud on ka kaitsemeetmed (eelkõige statsionaarsest mobiilseks).

Kõik õige. Statsionaarsed kaitsemeetmed on samuti alles, Soomes ja Rootsis näiteks. Kokkuvõtteks ütleks, et mänguasjad on muutunud mitmekesisemaks kuid asja olemus on jäänud samaks.

Küll aga ootan ma jätkuvalt põrutavaid teadmisi uute luure-, juhtimise-, ja sidevõimaluste kohta, mis sõjapidamise hoopis teistsuguseks on muutnud. Eelmistel kordadel räägiti nendest asjadest enne Kosovot, siis enne Iraaki 2002-2003, millega see kõik lõppes, teame me niigi.

[Kapten Trumm]

Kokkuvõtvalt, et kui meil kulub 4 miljardit krooni soomusmanöövervõimele (mis koosneb 3-4 pataljonist), ei teeks vast pattu ka need paarsada miljonit kulutada ühe pataljoni "meremobiilseks" muutmiseks. See oleks ka mereväele täiesti reaalne ja saavutatav võimekus ning koostöökoht maaväega. Lisaks on meil ju ka Peipsi järv, Võrtsjärv ja igasugu suuremaid laevatatavaid jõgesid ja enamikule saab selle Unimogi paadiga slepis kaldale ajada ning jao meeste kätejõuga läheb see vette nagu naksti.

[kaur3]

Ma ei saanud KT lausest hästi aru. Kas pidasid silmas, et swarming on midagi uut? Pidasid seda millekski vanaks? Kui vanaks asjaks, siis olen Sinuga nõus.

http://www.rand.org/content/dam/rand/pu ... .chap3.pdf