Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Õnnitleme siis ümmarguse postituse puhul. Aga et mutri ise tagasi keerasid, oli loomulikult viga ja läheb üksiti Logistikapataljoni tehnilise võimekuse otsese saboteerimise alla. Sest vastasel juhul oleks saanud ära täheldada, et "...2011 aastal remonditi, hooldati ja taastati seal 901 sõidukit...". Millegipärast ei kipu uskuma, et Logistikapataljonil jätkub oskusi, aega, võimalusi ja soovi sõidukite taastamisega tegeleda. Kui taastamiseks lugeda BRDM rohelise värviga ülelaskmist, siis muidugi...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Mina ka ei tea, mida täpselt ja mis tasemel töid selle (üle)900-se numbri all mõeldi.Lemet kirjutas:Millegipärast ei kipu uskuma, et Logistikapataljonil jätkub oskusi, aega, võimalusi ja soovi sõidukite taastamisega tegeleda. Kui taastamiseks lugeda BRDM rohelise värviga ülelaskmist, siis muidugi...
Olen näinud üht-teist. Kus on tehtud üpris tasemel/põhjalikult. Suuremate masinate, ehk Pasideni välja.
Seega kõik ei olnud kindlasti lihtsalt rattapoldi tagasikeeramine, nagu Lemet väidab...
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Jama lugu, Lemet.....
Mehed muudkui aga väidavad....
Mehed muudkui aga väidavad....
Miks ei tunnistata ikkagi, et ainult rattamutreid keerata oskavad...12.-15. mail toimus Kaitseväe Logistikakeskuses Pasi soomukite viie kasutajariigi ekspertide töökohtumine.
Kolmepäevasel kohtumisel tutvustasid Soome, Rootsi, Hollandi, Norra ja Eesti Pasi XA-seeria soomukite remondi- ja hoolduseksperdid üksteisele soomukite parandus-ja arendusprojekte, vahetasid kogemusi ja kohtusid tootjafirma Patria L.A. esindajatega.
"Kaitseväe Logistikakeskusel on tänaseks kogemusi, mida oma kolleegidega jagada. Näiteks oleme välja töötanud Eestis kasutusel oleva soomuki Pasi XA 180 EST side- ja juhtimissoomuki variandi, mida kasutavad Scoutspataljon ja 1. Jalaväebrigaad praegu Kevadtormil. Samuti oleme tugevdanud soomuki sildasid, mis tõstab masina koormustaluvust," ütles kapten Rein Toots Kaitseväe Logistikakeskuse remondi- ja hooldusteenistusest
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Ahsoo või niiKusjuures BRDM asub tugipostidel ja temast pole seal muud, kui vaid ilusasti äravärvitud karp alal. Soome torud (2 tk) seal samas on samuti laskekõlbmatud - lukkudeta ja deaktiveeritud.
Ma siis vist liiga vilksamisi nägin.
Süda juba rinnus jõudis rõõmustada, et ometi on ka taolisi samme tegema hakatud.....
Aga ju siis oli rõõm enneaegne.....
Meelde on jäänud LogK asjameeste kommentaarid teles, kus üks BRDM võeti enampakkumisel poole pealt maha viidates mingitele sentimentaalsetele asjaoludele, panin oma peas kiirelt otsad omavahel kokku. Õigus, masin ei vasta NATO standardile, ei pea vastu 125 mm mürskudele ja vajab A-76 bensiini, mis pole NATO-compatible
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Kulla tommy, logistikapataljon on väitnud end ka Pasisid Afganistani tarbeks ümber ehitanud olevat, tegelikuses aga...tegelikus on mõnevõrra teine, logistikapataljoni ümberehitusvõimekuseks oli sel juhul vaid võimekus konditsioneere paigaldavaid firmasid telefonitsi vaevata Ma selle asjaga vähe lähemalt kursis.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Ühesõnaga valetavad..??
Egas mina pole seal juures viibinud. Mõni (pagunitega) mees on lihtsalt kinnitanud, "et vot see asi on meil tehtud"
Eks ma järgmine kord nõuan seletust.
"Lemet siin väidab, et ainult rattapolte kinnitada suudate.
Aastas nii 900 masinal... "
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 272&id=aas
Ja mulle jäi mulje, et neist BRDM-st kirjutasid mitmuses...
Egas mina pole seal juures viibinud. Mõni (pagunitega) mees on lihtsalt kinnitanud, "et vot see asi on meil tehtud"
Eks ma järgmine kord nõuan seletust.
"Lemet siin väidab, et ainult rattapolte kinnitada suudate.
Aastas nii 900 masinal... "
See ühesõnaga...Ma siis vist liiga vilksamisi nägin.
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 272&id=aas
Ja mulle jäi mulje, et neist BRDM-st kirjutasid mitmuses...
tabas mu silm seal hoovi peal üsna uue värvkattega BRDM-e seismas, väravast kohe paistavad,
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Vaat küsigi järgmine kord pagunitega meeste käest, kas logistikapataljon tegi või tellis. Ehk LASI teha. Need on kaks ise asja, kuigi harilikult harrastavad need tellijad kukkes ringi keksida ja seletada, kuidas nemad "tegid". Sääsk kah härja sarvel "kündis". Ja kui juba küsimiseks läheb, siis võiksid ka seda küsida, milliseid ja mitu..hmm..kümmend...sada... sõidukit logistikapataljon ISE on taastanud. Mitte telefoni teel kokku leppinud, sõiduki kuhugi töökoja õuele pukseerinud(kuigi harilikult taastataval sõidukil, seda enam militaarsel, polegi väga midagi lükata-pukseerida, parimal juhul veetakse platvormil), sealt valmis sõiduki ära korjanud ja tabelisse "taastatud" reale linnukese teinud, vaid ise ja reaalselt oma töökojas otsast lõpuni asja ära teinud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
No ma korra vilksti nägin, tagapool paistsid ka mingid rohelised masinad reas.See ühesõnaga...
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 272&id=aas
Ja mulle jäi mulje, et neist BRDM-st kirjutasid mitmuses...
Optimistlik mõte muutis näe kohe asja suuremaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Ma ajasin küll silmad suureks kui nägin kuidas LogKeskuses M14 TP2-ed tõmmati korduvalt kruustangide vahele mõtlemata, et puitkabale kruustangi muster julmalt sisse pressitakse...keegi polnud mõelnud, et võiks kasvõi lainepapi tükikesedki vahele panna.
Üldiselt käib selle teema alla ka see, et mõnel mehel tuleb optikat rihtides klikid keerata lõppu...
Üldiselt käib selle teema alla ka see, et mõnel mehel tuleb optikat rihtides klikid keerata lõppu...
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Minumeelest on kõige suure arengu kõrval meil lihtsalt toetustegevuse tähtsuse alahindamine.
Sellest probleemist üks detail on omakorda insenertehnilise koolkonna puudumine - mis omakorda väljendub igasugu arendustööde lõppemisega nurisünnitusega ja tehniliste asjade ripakil olekus. Sellest omakorda väike pisidetail on see, et tehniku tasemel lubatakse sellist pläkki teha nagu puust püssipära metallist kruustangide vahele keeramine. Või et KV autod sõidavad paraadil sinise suitsupilve saatel.
Ehk siis loogika on selline
1. Arusaam mingi tegevuse tähtsusest ja vajadusest - > 2. Ressursside leidmine - > 3. Personali ehk "koolkonna" loomine - > 4. väiksemate tegevuste lahendamine -> 5. üldisem kultuuri teke.
Ehk kui relvastuse arendamise kultuur käib tõesti kaba kruustangide vahel, siis põhjuseks võiks olla nelja eelneva nähtuse puudulikkus.
Muideks - tõmmates paralleele VF armeega, mida me üheks mahajäämuste musternäidiseks peame.
VF maaväel on kokku 18 sõjakooli ja akadeemiat, neist lugesin kokku (!) tegeleb otseselt LTT (side, transport, tagala, meditsiin, keemiakaitse) valdkondadega umbes kolmandik.
Näiteks armee tagala spetsialiste õpetatakse eraldi sõjakoolis (Leningrad, Volsk).
Samamoodi on eraldi õppeasutused näiteks õhutõrje raketivägedele lahingu juhtidele kui ka tehnilistele spetsialistidele.
Miks oluline see on? Eks adutud on igasugu toetava personali vajalikkust, mis väljendub vastavate õppeasutuste pidamises.
Kui need tähtsad poleks, siis küll venelased oleks juba need üldväekoolideks ringi muutnud või sulgenud.
Kas Eestis on KSK põhikursusel võimalik spetsialiseeruda nt maaväe lahingutehnika hooldusele ja remondile?
Eestis on kindlasti kõva jalaväe koolkond -mis tuleneb eriala spetsialistide ca 20 aastasest lakkamatust õppest.
Aga pole militaartehnikaga tegelevat sõjaväe inseneride koolkonda - sest nendega pole keegi tegelenud.
Samuti pole tõsisemat militaarmeedikute koolkonda - nagu me teame, selle loomisel tehakse kõvasti asendustegevusi (kuigi jah, pool muna on parem kui tühi koor).
Probleemi ei lahenda ka igasugu tsiviilspetside lühiajaline KV-st läbi jooksmine läbi erinevate VIP kursuste, mingit "koolkonda" sellest ei teki.
Minarust viimane aeg on luua KSK-sse koostöös nt TTÜ-ga sõjaväeinseneri eriala, spetsialiseerumisega nt mehhaanikale, ehitusele ja elektroonikale.
VF analoogia tähendaks, et KSK-s peaks kolmandik lõpetajaid olema LTT erialal (transport, side, ehitus-ja sillaasjandus, meditsiin jne). On aga 0%.
Hillart, kommenteeri selle loogika paikapidavust meditsiiiniga? Kus PERH-ile mingite ülesannete panemine on vaid uppuja veepinnale paistev sõrmeots.
Sellest probleemist üks detail on omakorda insenertehnilise koolkonna puudumine - mis omakorda väljendub igasugu arendustööde lõppemisega nurisünnitusega ja tehniliste asjade ripakil olekus. Sellest omakorda väike pisidetail on see, et tehniku tasemel lubatakse sellist pläkki teha nagu puust püssipära metallist kruustangide vahele keeramine. Või et KV autod sõidavad paraadil sinise suitsupilve saatel.
Ehk siis loogika on selline
1. Arusaam mingi tegevuse tähtsusest ja vajadusest - > 2. Ressursside leidmine - > 3. Personali ehk "koolkonna" loomine - > 4. väiksemate tegevuste lahendamine -> 5. üldisem kultuuri teke.
Ehk kui relvastuse arendamise kultuur käib tõesti kaba kruustangide vahel, siis põhjuseks võiks olla nelja eelneva nähtuse puudulikkus.
Muideks - tõmmates paralleele VF armeega, mida me üheks mahajäämuste musternäidiseks peame.
VF maaväel on kokku 18 sõjakooli ja akadeemiat, neist lugesin kokku (!) tegeleb otseselt LTT (side, transport, tagala, meditsiin, keemiakaitse) valdkondadega umbes kolmandik.
Näiteks armee tagala spetsialiste õpetatakse eraldi sõjakoolis (Leningrad, Volsk).
Samamoodi on eraldi õppeasutused näiteks õhutõrje raketivägedele lahingu juhtidele kui ka tehnilistele spetsialistidele.
Miks oluline see on? Eks adutud on igasugu toetava personali vajalikkust, mis väljendub vastavate õppeasutuste pidamises.
Kui need tähtsad poleks, siis küll venelased oleks juba need üldväekoolideks ringi muutnud või sulgenud.
Kas Eestis on KSK põhikursusel võimalik spetsialiseeruda nt maaväe lahingutehnika hooldusele ja remondile?
Eestis on kindlasti kõva jalaväe koolkond -mis tuleneb eriala spetsialistide ca 20 aastasest lakkamatust õppest.
Aga pole militaartehnikaga tegelevat sõjaväe inseneride koolkonda - sest nendega pole keegi tegelenud.
Samuti pole tõsisemat militaarmeedikute koolkonda - nagu me teame, selle loomisel tehakse kõvasti asendustegevusi (kuigi jah, pool muna on parem kui tühi koor).
Probleemi ei lahenda ka igasugu tsiviilspetside lühiajaline KV-st läbi jooksmine läbi erinevate VIP kursuste, mingit "koolkonda" sellest ei teki.
Minarust viimane aeg on luua KSK-sse koostöös nt TTÜ-ga sõjaväeinseneri eriala, spetsialiseerumisega nt mehhaanikale, ehitusele ja elektroonikale.
VF analoogia tähendaks, et KSK-s peaks kolmandik lõpetajaid olema LTT erialal (transport, side, ehitus-ja sillaasjandus, meditsiin jne). On aga 0%.
Hillart, kommenteeri selle loogika paikapidavust meditsiiiniga? Kus PERH-ile mingite ülesannete panemine on vaid uppuja veepinnale paistev sõrmeots.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Sekundeerides kpt Trummi ideele Tehnika Ülikooli näitel saan lisada niipalju, et hetkel toimuva arendustegevuse raames on võimalik nüüd ka noorematel - st doktorantidel midagi teha. Seni on sellel suunal ka mingid vanad aferistid tegutsenud. Näiteid on kindlasti väga palju ja kirjud. Väga palju olulist infot välja tuua ei saa, kuna üldjoontes on kõik selles valdkonnas salastatud (st projektid, mis tehaks).
Küll aga võiksin sellel teemal tuua väga hea näite. Kahjuks mitte küll enda oma, kuid ühe tõeliselt intelligentse ja mehise aatemehe ja muidu ka üpriski meditsiinilise "ilukirurgi" poolt (loodan, et ta andestab mu peale ja mind maha ei löö )
See ülaltoodud joonis kirjeldab kõige täpsemalt ka teadusarendustegevust meie ühise NATO kaitsevaldkonna eelarverea raames.
Muideks - on ka erandeid, kuid mõne asjaga ei lähe väga kiirelt.
Küll aga võiksin sellel teemal tuua väga hea näite. Kahjuks mitte küll enda oma, kuid ühe tõeliselt intelligentse ja mehise aatemehe ja muidu ka üpriski meditsiinilise "ilukirurgi" poolt (loodan, et ta andestab mu peale ja mind maha ei löö )
See ülaltoodud joonis kirjeldab kõige täpsemalt ka teadusarendustegevust meie ühise NATO kaitsevaldkonna eelarverea raames.
Muideks - on ka erandeid, kuid mõne asjaga ei lähe väga kiirelt.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Aivars Lembergs arvas Läti näite varal kunagi järgmist:
"Meie suurim probleem on ambitsioonide puudumine. Läti poliitiline eliit on kohanenud pika aja jooksul täitma vaid kusagilt mujalt tulevaid korraldusi. Sellepärast pole Läti seni isegi NATO-sse astunud."
Mis mõttes?
"Kui Läti kuulus Varssavi pakti, siis ta oli integreeritud sõjalis-tööstuslikku kompleksi. NATO sõjalis-tööstuslikku kompleksi me integreeritud pole. Ilma selleta oleme nagu uppumatu lennukikandja või siis kahuriliha või kõigest lipp Afganistanis."
"Meie suurim probleem on ambitsioonide puudumine. Läti poliitiline eliit on kohanenud pika aja jooksul täitma vaid kusagilt mujalt tulevaid korraldusi. Sellepärast pole Läti seni isegi NATO-sse astunud."
Mis mõttes?
"Kui Läti kuulus Varssavi pakti, siis ta oli integreeritud sõjalis-tööstuslikku kompleksi. NATO sõjalis-tööstuslikku kompleksi me integreeritud pole. Ilma selleta oleme nagu uppumatu lennukikandja või siis kahuriliha või kõigest lipp Afganistanis."
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Et asi väga minoorseks ei läheks, siis lahinguüksused ja kogu väljaõppesüsteem on võrreldes algusaegadega ju tohutu hüppe edasi teinud. Täna räägitakse meedias ajateenistusse kutsumisest (vt eilsed uudises teles) vägagi positiivses võtmes ja osalised ise ka rõõmsad. Paljud tänased hädad tulevad minu subjektiivse arvamuse kohaselt sellest, et meil on KV-s palju kindlasti pädevaid taktikuid ja strateege, kuid vähe on korraliku sõjalise tagapõhjaga logistikuid, insenere, arste jne. Esimesi on koolitatud 20 aastat, teisi pole süsteemselt üldse koolitatud.
See kõrghariduse põhjal 1a KSK kursus kindlasti ühte teist toob, aga arvestada tuleb, et mis toob hea arsti või inseneri ohvitseriks õppima, kui insener saab täna üsna pea peale ülikooli 2-3 korda rohkem palka kui võimaliku insenerteenistuse leitnandina ja arstide järele on nõudmine Soomes iseäranis suur (palgavahest KSK lõpetanud leitnandiga ei räägigi). Seega arvan, et selle vabatahtliku tuhina peale asja rajamine ei toida. Tundub ka, et eri nn vip-kursuste kaudu tulnud erialamehed ei oma aga kaadrisõjaväelaste silmis erilist respekti, mida ka siin korduvalt näha on olnud
See kõrghariduse põhjal 1a KSK kursus kindlasti ühte teist toob, aga arvestada tuleb, et mis toob hea arsti või inseneri ohvitseriks õppima, kui insener saab täna üsna pea peale ülikooli 2-3 korda rohkem palka kui võimaliku insenerteenistuse leitnandina ja arstide järele on nõudmine Soomes iseäranis suur (palgavahest KSK lõpetanud leitnandiga ei räägigi). Seega arvan, et selle vabatahtliku tuhina peale asja rajamine ei toida. Tundub ka, et eri nn vip-kursuste kaudu tulnud erialamehed ei oma aga kaadrisõjaväelaste silmis erilist respekti, mida ka siin korduvalt näha on olnud
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Viimati muutis hillart, 23 Okt, 2013 10:49, muudetud 2 korda kokku.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
Oi-oi-oi, ai-ai-ai-ai, kuis siis nii, isand hillart, kohe nii partsti kuulutadki, et kuningas päris ilma püksata, maikast rääkimata. Sa ikka vist vainlase provokaator...Meie siin viriseme audipoolt, et seda ja teist ja meile saab sihandset virisemise ja vinguja silti külge kleepida ja nüüd tuled Sina, va innsaider ja säärase salaliku seljataguse vikatihoobiga teed lambist selgeks, et kõik see halleluuja ja roosamanna, et kõik on kõige paremas korras ja paremini pole põhimõtteliselt võimalik, ei olegi tõsi...Pole ilus, kohe üldse pole ilus. Ja mina, va lollakas, jäin juba siinseid korüfeesid uskuma. Et pole nagu porisemiseks põhjust. Krt, jälle ei tule magamisest miskit välja, tuletasid, va vainlane, meelde, kuidas mind kaitstakse. Tead ju küll, enne sõjaväge magasin rahulikult- teadsin, et mind kindlalt kaitstakse...jne.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 37 külalist