Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Oletame, et saabki, ja jääb nii igavesti.

Mis siis juhtub? Tegelikult sa juba vastasid, ainult teises ajamääruses. Suurt midagi ei juhtu.

Tänases ressursikasutuse efektiivsuses toob 100% kaitsekulude kasv kaasa võibolla 10-20% sõjalise võime kasvu. Kui eraettevõtja ostab teise tööpingi lisaks, siis ei lepi ta 20% kasvuga.

Jõuame jälle sinna välja, et Valgevene diviis peetakse üleval ca 200 palgasaajaga, meie peame 1500 palgasaajaga.

Seepärast ongi VV-s üle 100 lahingulennukit Leedu 4 L-39 ja kahe Transalli vastu, kuigi eelarve on samasuur. Tuleb vähem raha jooksvalt põletada ning rohkem investeerinda sinna, mis väljundit annab. Investeerimine kaadriarmeesse on üks väga s*ta kulu/tulu suhtega investeering muide.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas tommy »

Lemet kirjutas:Asja võiks ju ka näiteks sedapidi lahata et kas toona oleks ühe protsendi eest saanud lääne mahamüüdavatest varudest näiteks tanke rohkem/vähem kui praegu kahe protsendi eest.
Tanke oleks saanud siis ja saaks ka praegu.
Pigem peaks lahkama sedapidi, et kas toona oleks sellest ühest protsendist vajaminevad tankide nn. elutsükli kulud leitavad kergemini, kui praegu sellest kahest protsendist.
Ja kas toona oli vaja sooritada hädavajalikemaid kulutusi või mitte.
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Qtec »

Ma ei saa aru sellest loogikast, kuidas üldse julgeti 1992 - 2003/2004 hoida kaitsekulutusi nii madalal tasemel? See tase oleks pidanud olema kuskil 3-4% peal, mis siis peale NATO'ga liitumist vaikselt kohendatatakse vahemikku 2-3% seoses julgeoleku paranemisega.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Ajakirjandusliku taustaga kolonel-leitnant on suvatsenud oma palet rahvale paista lasta. Järjekordsest üllitisest saame vastuseks keskmaa-õhukaitse kohta...
Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018 näeb ette keskmaaõhutõrje võime loomise. Praegu alles käib töö keskmaaõhutõrje võime kontseptsiooni kallal ja mingist konkreetsest süsteemist on veel väga vara rääkida.
Muidugi on veel seitse aastat aega kontseptsiooni loomiseks...

Selle eest on soomusmanöövervõimekusega asjad täitsa okei-
Märksa kaugemale on kaitseministeerium ja kaitsevägi jõudnud soomusmanöövervõime kontseptsiooni välja töötamisega. Eelmisel aastal ostis Eesti Hollandi Kuningriigist Soomes ehitatud 81 järgmise põlvkonna soomustransportööri PASI XA-188. Ka seda soetust nägi ette Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018.
http://forte.delfi.ee/news/kevadtorm/ee ... 5&l=fplead
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Konkreetne intervjuu küsimuste enamik näis keskenduvat Tali enda kompetentsusele (mis paraadide jälgijaile hästi teada on), kuid miskipärast need küsimused vastamist ei leia :lol:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas setu »

20 aastat iseseisvust ja Kaitseväe arendamist. Ma ei näe, et planeerimisel 10 aastat tagasi ja praegu sisulist edasiminekut oleks.
Elik planeerimises pole sisuliselt midagi muutunud viimase 10ne aastaga, mis puudutab hangete ettevalmistamist. Pehmete hangete osakaal on samas mahus ja relvastuse osakaal samuti. Pehmete kasuks ja jätkavas tempos. Ei näe ka pikemas perspektiivis muutust. Pigem on relvastushangete edasilükkamine või taaskord kuidas võtta.

Näide a: kui soovitakse osta kaugmaa õhutõrje komplekse vaid äärmiselt väikses mahus ja mis on mõeldud statsionaarsete punktide kaitseks. Siis sisuliselt ei arendata Kaitseväge vaid sobiks pigem juba pensikul kombel Siseministeeriumi alla. Ühtegi uut sõjalist võimekust sellega ei kaasne - järelikult kas on taas tegemist "pehme" väärtusega hankega. Minu liisk langeb selle arvamuse suunas.

Viimased 10 mitte-pehmed hanked:

- 81 mm MPd USAst
- Mistral ÕT hange
- Hollandi SISU hange
- Soome D30 hange
- Soome PASI hange
- FH70 hange
- Milan hange (?)
- Israeli relvatehing

Ma ei saa paremalgi juhul 10. relvahanget kokku, mida oleks 20 aasta jooksul tehtud. Elik Eesti ainus viis Kaitseväge arendada, oleks muutumine Lõuna-Soome kaitseväe ringkonnaks - sest seal osatakse professionaalselt oma ametikohal otsuseid vastu võtta. Euro per võimekus on paigas - meil see on kasin.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas Larry »

setu ma aitan su hädast välja -miinijahtijad UK-st ja H&K USP püstolid Saksamaalt :D
vetewana
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 31 Juul, 2008 11:57
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas vetewana »

Kas Kaitseliidule H&KG3 automaate Saksamaalt hangiti?
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas setu »

KLil ikka AK4jad, see et mõnel mehel ise ostetud G3 kaba küljes, on iseasi. Miinijahtijad ja püstolid ega ka G3ede kunagi ost on nõrgad. Mistrali hange on ka nõrk. Laskeseadeldisi oleks võinud olla ebaproportsionaalselt rohkem. Vähemalt nii kahe brigaadi jagu (25x2) rakette seevõrd siis laskeseadeldise kohta poole vähem, lisaks väljaõpe oleks ka poolkõva kuid tänapäeva tendents sellistes 888 lahingutses on see, et vaid väga üksikutel õnnestub üle üldse oma tukist paugatada. Ja sellest veel soovitud tabamise osakaal...nojah. Elik Eesti kaitsmise seisukohalt ebaproportsionaalselt rohkem seadeldisi ja paar raketti oleks andnud mitmetes kordades rohkem võimekust. Sest kui räägitakse välise ohu puudusest, siis on võimalus ju ka rääkida, et küll koalitsioon juurde :rip: annab vajadusel. Laskeseadmeid on hulga raskem juurde anda ja 23ndal tunnil väljaõpet veel pakkuda. Elik kokkuvõttes möödalask.

Kõige halenaljakam ongi USA abi, millega suudetakse aastas arendada rohkem kaitsevõimet kui oma eelarvega (vähemalt eelmise aasta novembri näitel). Seega jään huviga ootama novembrit, kuna ehk:

- samas koguses 81 mm miinipildujaid juurde;
- hangitakse suuremas koguses uuemaid M2 Browninguid;
- hangitakse 120 mm miinipildujaid juurde.

Miks ei võiks EKV võtta KMi eelarvest hangetele natuke juurde USA välisabi summale? On see nii raske? Valiku peab enivei tegema ja kooskõlastama - lihtsalt kiiremini saaks sisuliselt rohkem.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
vetewana
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 31 Juul, 2008 11:57
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas vetewana »

Mina hangiks kaitseväele Heckler & Koch automaatgranaadiheitjaid. Soomel, Lätil, Leedul olemas, meil veel mitte...

http://en.wikipedia.org/wiki/Heckler_%26_Koch_GMG
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas setu »

vetewana, kui mõtled US-poolset abi, siis selle läbi pole võimalik muud kui USA enda militaarettevõtete nänni hankida. Seega HK toodang langeb ära.
Küsimus omaette oleks, kus sa sellel HK GMG-l oma kohta näed ja mis ootusele ta vastuseid pakub? Meie Pasidel on ilmselt mõtekam ikkagi M2 Browningut kasutada. See on integreeritumalt meie EKVs kasutusel ja pakub ka minimaalset viimase variandi ÕT-d. Seega pole EKV tehnikast lähtuvalt kohta GMGdele.

A) Kui mõelda kasvõi Hillarti meditsiiniteemalistele tähelepanekutele, siis:
- tuleks USA poolse oktoobri-novembrikuu abi eest hankida suuremas mahus moodsaid komposiidist kuuliveste. Vajadusel EKV oma kapitali juurde süstida. Abiks ikka.

B) Jätkata 81mm miinipildujate hanget, tõstes näiteks Kaitseliidu lahingvõimekust euro per võimekus kõige selgemini. Saavad uued MP-d, kasvab ka igas malevas järjepidevuse tunne KLi arendamises. Kaitseliidus 81 mm MPde ebaproportsionaalne arvukuse tõstmine on ülioluline, sest see tagab hajutatuna parema tulemuse 23ndal tunnil.

C) Kui nüüd rääkida USA abi väliselt, siis väga oluline on saada kõigile Hollandist saabuvatele Sisu XA188le RPG kaitserestid. Lisaks ka Patria tornita vanemate XA180te lisasoomustamisele, ja RPG kaitseresti konstruktsioonide lisamisele, ning soomukite ümberkohandamist meditsiiniliseks transpordiks.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas vk1 »

usast eelmise põlvkonna öönägemisseadmeid, mida neil peaks ladudes olema?
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas hillart »

Kui nüüd rääkida USA abi väliselt, siis väga oluline on saada kõigile Hollandist saabuvatele Sisu XA188le RPG kaitserestid. Lisaks ka Patria tornita vanemate XA180te lisasoomustamisele, ja RPG kaitseresti konstruktsioonide lisamisele, ning soomukite ümberkohandamist meditsiiniliseks transpordiks.
Väike kommentaar minu poolt, millele tasub mõelda enne, kui juttu igasugustest lisadest seoses 180 ja seda enam 188-ga teha. Nimelt praeguste Pasi´de (nii 180, kui 188) kõige sagedamini esinevatele tehnilistele riketele ja nende otsestele seostele masinate kandevõimega.
Ideed iseenesest pole muidugi pahad, aga ... :roll:
usast eelmise põlvkonna öönägemisseadmeid, mida neil peaks ladudes olema?
Paljugi, mis neil ladudes on. Mis hea eest peaksid nad seda ladudes olevat kraami meile jagama. Ilusate silmade eest?
Miks krdi pärast ikka ja jälle mõnede kommentaatorite sulest taolisi arvamusi tuleb, et keegi peab just-kui enesestmõistetavalt meile midagi andma?
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
rbl
Liige
Postitusi: 1466
Liitunud: 29 Nov, 2011 23:10

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas rbl »

hillart kirjutas:Väike kommentaar minu poolt, millele tasub mõelda enne, kui juttu igasugustest lisadest seoses 180 ja seda enam 188-ga teha. Nimelt praeguste Pasi´de (nii 180, kui 188) kõige sagedamini esinevatele tehnilistele riketele ja nende otsestele seostele masinate kandevõimega.
Ideed iseenesest pole muidugi pahad, aga ... :roll:
Rootslased tegid oma Pasidega sarnase vea, riputasid automaatkahuriga raske kinnise torni Pasile peale ja siis ei jõudnud ära imestada-kiruda, miks Pasi vedrustus ja veermik pidevalt lagunevad. Kui Pasi varustada näiteks QinetiQ RPG kaitserestidega lisandub kaalule kohe 1000-1100 KG. juurde, mis on Pasile juba päris märkimisväärne lisakaal.
hillart kirjutas:Paljugi, mis neil ladudes on. Mis hea eest peaksid nad seda ladudes olevat kraami meile jagama. Ilusate silmade eest? Miks krdi pärast ikka ja jälle mõnede kommentaatorite sulest taolisi arvamusi tuleb, et keegi peab just-kui enesestmõistetavalt meile midagi andma?
Vaevalt, et neil seal ladudes üldse enam midagi järgi on. Kui midagi on siis need on viimase generatsiooni seadmed, mida tasuta keegi jagama niisama lihtsalt enam ei hakka. Need vanema generatsiooni AN/PVS-7 on juba ammu ilma Iraagi ja Afganistani armeele abi korras laiali jagatud. Meie kaitsevägi sai juba Ameerika Ühendriikidelt tasuta sõjalise abi korras üle tuhande AN/PVS-14 seadme.

http://uudised.err.ee/index.php?06208033
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kolmeteljeline, võrdsete teljevahedega APC planeering on muidu ise peamine põhjus, miks sillad murduvad.
Kui vaadate neid lõputuid loomkatseid Aegviidus (kus nt pioneerid tõkkeid katsetavad), siis seal on näha, et küngaste ületamisel kõigub masin oma massiga üsna nähtavalt selle keskmise silla peal. See probleem jääks ära, kui masin oleks kolmeteljelisena BTR-152 planeeringuga või neljateljeline. Lohkude ületamisel see pole probleem, sest siis jääb masin kandma kahele sillale - esimesele ja tagumisele.

Kas ma nüüd väikse mõttekäiguga pakun õigesti, et Pasil läheb puruks keskmine sild?
Kui nii, siis on põhjuseks pigem ebaõnnestunud disain (ebatasasel maastikul suured koormused keskmisele sillale) ja mass on teisejärguline.

Samas kui võrrelda töökindlus, siis tee ääres püstise kapotiga BTR-e on küll nähtud (ka EKV omi), kuid pean tunnistama, et pole näinud Eestis tee ääres ega puksiiris ainsamatki Pasit.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist