www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 16 Juun, 2019 15:31

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 309 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 21  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 01 Juul, 2012 16:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Mär, 2009 11:32
Postitusi: 1108
vetewana, kui mõtled US-poolset abi, siis selle läbi pole võimalik muud kui USA enda militaarettevõtete nänni hankida. Seega HK toodang langeb ära.
Küsimus omaette oleks, kus sa sellel HK GMG-l oma kohta näed ja mis ootusele ta vastuseid pakub? Meie Pasidel on ilmselt mõtekam ikkagi M2 Browningut kasutada. See on integreeritumalt meie EKVs kasutusel ja pakub ka minimaalset viimase variandi ÕT-d. Seega pole EKV tehnikast lähtuvalt kohta GMGdele.

A) Kui mõelda kasvõi Hillarti meditsiiniteemalistele tähelepanekutele, siis:
- tuleks USA poolse oktoobri-novembrikuu abi eest hankida suuremas mahus moodsaid komposiidist kuuliveste. Vajadusel EKV oma kapitali juurde süstida. Abiks ikka.

B) Jätkata 81mm miinipildujate hanget, tõstes näiteks Kaitseliidu lahingvõimekust euro per võimekus kõige selgemini. Saavad uued MP-d, kasvab ka igas malevas järjepidevuse tunne KLi arendamises. Kaitseliidus 81 mm MPde ebaproportsionaalne arvukuse tõstmine on ülioluline, sest see tagab hajutatuna parema tulemuse 23ndal tunnil.

C) Kui nüüd rääkida USA abi väliselt, siis väga oluline on saada kõigile Hollandist saabuvatele Sisu XA188le RPG kaitserestid. Lisaks ka Patria tornita vanemate XA180te lisasoomustamisele, ja RPG kaitseresti konstruktsioonide lisamisele, ning soomukite ümberkohandamist meditsiiniliseks transpordiks.

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 01 Juul, 2012 19:36 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1412
Asukoht: tallinn
usast eelmise põlvkonna öönägemisseadmeid, mida neil peaks ladudes olema?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 1:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2005 16:02
Postitusi: 3136
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
Kui nüüd rääkida USA abi väliselt, siis väga oluline on saada kõigile Hollandist saabuvatele Sisu XA188le RPG kaitserestid. Lisaks ka Patria tornita vanemate XA180te lisasoomustamisele, ja RPG kaitseresti konstruktsioonide lisamisele, ning soomukite ümberkohandamist meditsiiniliseks transpordiks.


Väike kommentaar minu poolt, millele tasub mõelda enne, kui juttu igasugustest lisadest seoses 180 ja seda enam 188-ga teha. Nimelt praeguste Pasi´de (nii 180, kui 188) kõige sagedamini esinevatele tehnilistele riketele ja nende otsestele seostele masinate kandevõimega.
Ideed iseenesest pole muidugi pahad, aga ... :roll:

Tsiteeri:
usast eelmise põlvkonna öönägemisseadmeid, mida neil peaks ladudes olema?


Paljugi, mis neil ladudes on. Mis hea eest peaksid nad seda ladudes olevat kraami meile jagama. Ilusate silmade eest?
Miks krdi pärast ikka ja jälle mõnede kommentaatorite sulest taolisi arvamusi tuleb, et keegi peab just-kui enesestmõistetavalt meile midagi andma?

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 2:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov, 2011 0:10
Postitusi: 1466
hillart kirjutas:
Väike kommentaar minu poolt, millele tasub mõelda enne, kui juttu igasugustest lisadest seoses 180 ja seda enam 188-ga teha. Nimelt praeguste Pasi´de (nii 180, kui 188) kõige sagedamini esinevatele tehnilistele riketele ja nende otsestele seostele masinate kandevõimega.
Ideed iseenesest pole muidugi pahad, aga ... :roll:

Rootslased tegid oma Pasidega sarnase vea, riputasid automaatkahuriga raske kinnise torni Pasile peale ja siis ei jõudnud ära imestada-kiruda, miks Pasi vedrustus ja veermik pidevalt lagunevad. Kui Pasi varustada näiteks QinetiQ RPG kaitserestidega lisandub kaalule kohe 1000-1100 KG. juurde, mis on Pasile juba päris märkimisväärne lisakaal.

hillart kirjutas:
Paljugi, mis neil ladudes on. Mis hea eest peaksid nad seda ladudes olevat kraami meile jagama. Ilusate silmade eest? Miks krdi pärast ikka ja jälle mõnede kommentaatorite sulest taolisi arvamusi tuleb, et keegi peab just-kui enesestmõistetavalt meile midagi andma?

Vaevalt, et neil seal ladudes üldse enam midagi järgi on. Kui midagi on siis need on viimase generatsiooni seadmed, mida tasuta keegi jagama niisama lihtsalt enam ei hakka. Need vanema generatsiooni AN/PVS-7 on juba ammu ilma Iraagi ja Afganistani armeele abi korras laiali jagatud. Meie kaitsevägi sai juba Ameerika Ühendriikidelt tasuta sõjalise abi korras üle tuhande AN/PVS-14 seadme.

http://uudised.err.ee/index.php?06208033

_________________
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 10:53 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26019
Kolmeteljeline, võrdsete teljevahedega APC planeering on muidu ise peamine põhjus, miks sillad murduvad.
Kui vaadate neid lõputuid loomkatseid Aegviidus (kus nt pioneerid tõkkeid katsetavad), siis seal on näha, et küngaste ületamisel kõigub masin oma massiga üsna nähtavalt selle keskmise silla peal. See probleem jääks ära, kui masin oleks kolmeteljelisena BTR-152 planeeringuga või neljateljeline. Lohkude ületamisel see pole probleem, sest siis jääb masin kandma kahele sillale - esimesele ja tagumisele.

Kas ma nüüd väikse mõttekäiguga pakun õigesti, et Pasil läheb puruks keskmine sild?
Kui nii, siis on põhjuseks pigem ebaõnnestunud disain (ebatasasel maastikul suured koormused keskmisele sillale) ja mass on teisejärguline.

Samas kui võrrelda töökindlus, siis tee ääres püstise kapotiga BTR-e on küll nähtud (ka EKV omi), kuid pean tunnistama, et pole näinud Eestis tee ääres ega puksiiris ainsamatki Pasit.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 11:17 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Mär, 2009 11:32
Postitusi: 1108
Tegelikult peaks vaatama ka, mis on Eesti Kaitseväe suurimad väljakutsed.
Näiteks tehnika hangete osas:
- Kolmest Paside hankest on õnnestunud kaks (üks Soome lisahange jäi ära). XA188 tüübi kasutuselevõtt ja juhtide vms koolitusega praegu hakati tegelema ja nende koolitamine (kuniks kõi 80 ühikut ka Eestisse jõuavad) on üpris pikkadeks aastateks kenasti koormatud. Lisaks tehnikakasvuga kaasnevad infra kasvuraskused;
- Viimasest hoolimata räägiti viimase hetkeni raskema soomusvõimekuse loomisest, mille juures on tugev osakaal soovmõtlemisel, et tankid peavad olema koos lahingumasinatega. See riik on eelnevalt suutnud võtta kasutusele APCd ja nüüd tankid ja IFVid - ei ole reaalne. Need seisaksid aastaid, ennem kui väljaõpe, taristu järele jõuaks. See on umbes 100 korda suurem case kui "miks me neid D30neid hankisinme - nüüd on neid kõik laod täis ja ruumi polegi" mantra.

Elik tankide ja IFVide kasutuselevõtu võimekus ei ole reaalne ei inimressursi, koolitusvõimekuse ega raha olemasolulgi, milles kahtlen, kuna viimane APC hange 80 ühikut, millele eelnes veel DAFide hange.

Seega mis oleksid reaalsemad suuremad Eesti Kaitseväe väljakutsed tehnika osas?

(pommime välja ostuvõimaluse rootslastelt 2008 reservi lükatud FH77 haubitsatele, mille läbi EKV iseseisev kaitsevõimekus tõuseb reaalselt kõige rohkem või näeme võimalust Hollandist YPRide näol reaktiivsuurtükiväe e MLRSide hankeks?)

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 12:44 
Eemal
Liige

Liitunud: 31 Juul, 2008 12:57
Postitusi: 373
[quote=\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"setu\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"]vetewana, kui mõtled US-poolset abi, siis selle läbi pole võimalik muud kui USA enda militaarettevõtete nänni hankida. Seega HK toodang langeb ära.[/quote]

Ma ei usu, et Ameerika Ühendriikide enda looming väga palju halvem või parem oleks...

http://en.wikipedia.org/wiki/Mk_19_grenade_launcher

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"setu\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"]Küsimus omaette oleks, kus sa sellel HK GMG-l oma kohta näed ja mis ootusele ta vastuseid pakub? Meie Pasidel on ilmselt mõtekam ikkagi M2 Browningut kasutada. See on integreeritumalt meie EKVs kasutusel ja pakub ka minimaalset viimase variandi ÕT-d. Seega pole EKV tehnikast lähtuvalt kohta GMGdele.[/quote]

Automaatgranaadiheitjaid kasutavad aktiivselt nt. erinevate riikide luureüksused. Küll ta meilgi sarnaselt oma koha leiaks...

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"setu\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"]A) Kui mõelda kasvõi Hillarti meditsiiniteemalistele tähelepanekutele, siis:
- tuleks USA poolse oktoobri-novembrikuu abi eest hankida suuremas mahus moodsaid komposiidist kuuliveste. Vajadusel EKV oma kapitali juurde süstida. Abiks ikka.[/quote]

Sa mõtled neid Dragon Skin kuuliveste? Kas nende kuulivestidega pole mitte nii, et teatud aja jooksul saab nende parim enne tähtaeg otsa ja siis muutuvad kasutuskõlbmatuks? Seega pole neid lattu mõtet suures koguses lihtsalt seisma osta?

http://www.youtube.com/watch?v=aYaSRIbPWkM

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"setu\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"]B) Jätkata 81mm miinipildujate hanget, tõstes näiteks Kaitseliidu lahingvõimekust euro per võimekus kõige selgemini. Saavad uued MP-d, kasvab ka igas malevas järjepidevuse tunne KLi arendamises. Kaitseliidus 81 mm MPde ebaproportsionaalne arvukuse tõstmine on ülioluline, sest see tagab hajutatuna parema tulemuse 23ndal tunnil.[/quote]

Pigem tuleks keskenduda üksustele, mis osalevad Afganistanis ja mujal reaalses lahingutegevuses pakkudes neile parimat... Kaitseliidus nii või teisiti mingit tõsist lahingvõimekust olema ei saa.

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"setu\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"]C) Kui nüüd rääkida USA abi väliselt, siis väga oluline on saada kõigile Hollandist saabuvatele Sisu XA188le RPG kaitserestid. Lisaks ka Patria tornita vanemate XA180te lisasoomustamisele, ja RPG kaitseresti konstruktsioonide lisamisele, ning soomukite ümberkohandamist meditsiiniliseks transpordiks.[/quote]

XA-180. nüüd küll mingit lisasoomust panema ei maksa hakata. Olemasolevad masinad on niigi missioonidel lisavarustusega pidevalt üle koormatud...

[quote=\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"setu\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\\"]või näeme võimalust Hollandist YPRide näol reaktiivsuurtükiväe e MLRSide hankeks?[/quote]

YPR-765 on (IFV) jalaväe lahingumasin!

http://www.army-guide.com/eng/product1033.html

Hollandi M270 MLRS. müüdi aastaid tagasi soomlastele maha!

http://www.defenseindustrydaily.com/hol ... 30m-01752/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 12:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Jaan, 2009 16:13
Postitusi: 287
setu kirjutas:
Tegelikult peaks vaatama ka, mis on Eesti Kaitseväe suurimad väljakutsed.
Näiteks tehnika hangete osas:
- Kolmest Paside hankest on õnnestunud kaks (üks Soome lisahange jäi ära). XA188 tüübi kasutuselevõtt ja juhtide vms koolitusega praegu hakati tegelema ja nende koolitamine (kuniks kõi 80 ühikut ka Eestisse jõuavad) on üpris pikkadeks aastateks kenasti koormatud. Lisaks tehnikakasvuga kaasnevad infra kasvuraskused;
- Viimasest hoolimata räägiti viimase hetkeni raskema soomusvõimekuse loomisest, mille juures on tugev osakaal soovmõtlemisel, et tankid peavad olema koos lahingumasinatega. See riik on eelnevalt suutnud võtta kasutusele APCd ja nüüd tankid ja IFVid - ei ole reaalne. Need seisaksid aastaid, ennem kui väljaõpe, taristu järele jõuaks. See on umbes 100 korda suurem case kui "miks me neid D30neid hankisinme - nüüd on neid kõik laod täis ja ruumi polegi" mantra.

Elik tankide ja IFVide kasutuselevõtu võimekus ei ole reaalne ei inimressursi, koolitusvõimekuse ega raha olemasolulgi, milles kahtlen, kuna viimane APC hange 80 ühikut, millele eelnes veel DAFide hange.



Praktiline kogemus näitab, et ükskõik mis uue asja kasutuselevõtu korral või uue asja tegemisel, mida varem ei ole tehtud, on probleemid ja tegutsemise edasilükkamine probleeme ei lahenda. Tõsi on see, et aruka personaliga saab paljud raskused kiiremini lahendada, aga võimekas personal, näiteks mehaanikud, kes näiteks ajateenijatest mehaanikuid juhendaks, maksavad päris palju raha.

setu kirjutas:

Seega mis oleksid reaalsemad suuremad Eesti Kaitseväe väljakutsed tehnika osas?

(pommime välja ostuvõimaluse rootslastelt 2008 reservi lükatud FH77 haubitsatele, mille läbi EKV iseseisev kaitsevõimekus tõuseb reaalselt kõige rohkem või näeme võimalust Hollandist YPRide näol reaktiivsuurtükiväe e MLRSide hankeks?)


Mulle sattus eile kätte mingi Eesti ajalehe osa (ei jätnud kahjuks meelde, kas tegu oli Eesti Ekspressi või Eesti Päevalehega) 28 juunist. Seal oli juttu FH-70 netest ja väideti, et EKV-l on neid 32 tükki. Mina mäletasin, et 24 on ja siis meenus, et siin foorumis rääkis keegi (vist kasutaja Hummel) Kevadtormi teemas, et D-30 nete asemele oleks tarvis suurema ulatusega torusid. Tekkis küsimus ,et kas juba on jõutud selles vallas tegutseda?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 13:06 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26019
Tsiteeri:
Elik tankide ja IFVide kasutuselevõtu võimekus ei ole reaalne ei inimressursi, koolitusvõimekuse ega raha olemasolulgi, milles kahtlen, kuna viimane APC hange 80 ühikut, millele eelnes veel DAFide hange. Seega mis oleksid reaalsemad suuremad Eesti Kaitseväe väljakutsed tehnika osas?


Väljakutsed...?
Samad probleemid on ka muudes, mitte-kaitse valdkondades.
Ühest küljest tekitab meile probleeme riigiaparaadis järjest tugevamalt kanda kinnitav "eduraportite kultus", kus eesmärk on rahvusvahelistele partneritele raporteerida järjest vingemast progressist ühest või teises valdkonnas, samas kui märksa praktilisemad asjad seisavad lihtsalt niisama, kuna puudub vajaliku pädevusega ja julgusega (vastutus ju!) inimeste hulk. On lihtsalt tekkinud kultuur, kus 99% aurust kulutatakse enda tubliduse tõestamiseks ja kirbukaka jagu jääb asjaga tegelemiseks.

XA188 näitel siis - tehti ära teleshow ja sõidutadi ajakirjanikke, kõik said oma "eduraportid" esitatud ja linnukese kirja, edasi tulema pidanud rutiine, mitte karjääri toetav ja ebameeldiv igapäevatöö leida sinna seersantidest juhte, teha remonti jne jäid aga ripakile.

Mis neid DAFe puudutab, siis lahendati peale välklampide sähvimist probleem väga lihtsalt - remondi ja hoolduseta autod lükati kiiresti kaelast väeosadesse ära ja nii nad seal eksisteerivadki ja kuidagimoodi toimivad, oma 1977. a toodetud praguliste rehvide, susinal jooksvate õhkpiduritega (probleemi lahendab reamehest juht väga lihtsalt - tõmmatakse käsigaas põhja ja küll see õhk tuleb) ja saja pisema hädaga. Siinkohal kamin tegi kindlasti hea kauba, kuid edasine ahel lonkas kahte jalga korraga.

Minuarust on probleemid lausa fundamentaalsed ja EKV-l pole mõtet odavatel militaartäikadel käia, hakkama saadetakse kas täisteenusliisingu ostmise või müüja poolt üles kõbitud tehnika tarvitamisega seni kuni see sõidab. Isegi paraadiks ei suudeta leida veokaid, millel torust sinine toss välja ei käi ja arusaamatu on, kuidas need logisevad ja tossavad musta numbriga autod üldse tehnilise ülevaatuse läbivad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 13:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2005 16:02
Postitusi: 3136
Asukoht: Tallinn
Tsiteeri:
Praktiline kogemus näitab, et ükskõik mis uue asja kasutuselevõtu korral või uue asja tegemisel, mida varem ei ole tehtud, on probleemid ja tegutsemise edasilükkamine probleeme ei lahenda.


Lõpuks ometi üks tõsine ja normaalne väljaütlemine. Probleemidele viidates poleks meil praegu oma riikigi mitte. Sellega on ju alatasa aina probleemid, probleemid, probleemid.

Aga üldiselt! Kõigega mida alatakse on algul raske. Et näiteid mitte kaugelt otsida, siis toon siinjuures esile selle meie oma kodumaise näite nende suuremat sorti torudega. Kui poleks omal ajal n.ö. poolkogemata selle ennesõjaaegse Soome vanarauaga tegelema hakatud, siis poleks praeguseks kohe kindlasti mingeid FH-id meil olemas. Aga arenguruumi on veel küll ja küll. Kuid algus sai tehtud.
Sama analoogiat soovitaksin ka muude valdkondade puhul rakendada. Ka kodumaal ehitatud soomuse ja oma tankiüksuse jne., jne. juures. Ja sealjuures mitte jahuda mingist kohe kättesaadavast tipptehnikast. Aga vastavasisulist jahumist on siin foorumis ikka küll ja küll. Ning lõppkokkuvõttes jõutakse ikka ja alati ühele ja samale lõpptulemusele - "vanarauda" ei taha ja see pole meie vääriline, aga uut, ilusat ja moodsat ei saa osta, sest raha pole. Lisaks pole ka n.ö. sõrmenipsu peale tekkivat oskusteavet, taristut, väljaõppinud isikkoosseisu jne., jne. Ja samalaadsete arutlustega minnakse siin foorumis ca. iga poole aasta tagant aina uuele ja uuele ringile. Ju see vahest sellest tingitud on, et uued foorumlased tulevad aina peale, ja nemad pole neid teemasid veel oma peas piisavalt selgeks saanud. Aga vanu teemaarendusi võiksid ju ometigi lugeda. :roll:

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 13:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Nov, 2011 0:10
Postitusi: 1466
setu kirjutas:
ning soomukite ümberkohandamist meditsiiniliseks transpordiks.

Esimesest 60 ühikulisest Xa-180 partiist kohandati meditsiiniliseks transpordiks ümber 4 masinat. Teisest 81 ühikulisest Xa-188 partiist on meditsiiniliseks transpordiks spetsiaalselt ümber kohandaitud juba algselt Xa-188 GWT. See teema on suuresti sissemurmine lahtisest uksest.

http://worldwide-defence.blogspot.com/2 ... lance.html

hillart kirjutas:
Ning lõppkokkuvõttes jõutakse ikka ja alati ühele ja samale lõpptulemusele - "vanarauda" ei taha ja see pole meie vääriline, aga uut, ilusat ja moodsat ei saa osta, sest raha pole.

See on hea põhjendus selleks, et mitte mingit raskemat rauda ei täna ega lähemas tulevikus mitte omada. Eesti KV lagi on paar kergjalaväe kompaniid Pasi soomukitel.

_________________
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 17:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juul, 2007 23:18
Postitusi: 1412
Asukoht: tallinn
hillart kirjutas:
Tsiteeri:
Kui nüüd rääkida USA abi väliselt, siis väga oluline on saada kõigile Hollandist saabuvatele Sisu XA188le RPG kaitserestid. Lisaks ka Patria tornita vanemate XA180te lisasoomustamisele, ja RPG kaitseresti konstruktsioonide lisamisele, ning soomukite ümberkohandamist meditsiiniliseks transpordiks.


Väike kommentaar minu poolt, millele tasub mõelda enne, kui juttu igasugustest lisadest seoses 180 ja seda enam 188-ga teha. Nimelt praeguste Pasi´de (nii 180, kui 188) kõige sagedamini esinevatele tehnilistele riketele ja nende otsestele seostele masinate kandevõimega.
Ideed iseenesest pole muidugi pahad, aga ... :roll:

Tsiteeri:
usast eelmise põlvkonna öönägemisseadmeid, mida neil peaks ladudes olema?


Paljugi, mis neil ladudes on. Mis hea eest peaksid nad seda ladudes olevat kraami meile jagama. Ilusate silmade eest?
Miks krdi pärast ikka ja jälle mõnede kommentaatorite sulest taolisi arvamusi tuleb, et keegi peab just-kui enesestmõistetavalt meile midagi andma?


ei , lihtsalt kunagi kuskilt loetud, et eelmise põlve seadmeid veel ladudes olemas. võimalik jah, et juba välja jagatud. ja mitte, et enesestmõitstetavalt meile keegi peaks andma midagi, vaid et mida tahta selle abiprogrammi raames....


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 17:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26019
Ainukese õnnestunud tõsisematest kodumaise sõjatehnika-projektidest võiks vist ära nimetada TT raketiseadmete monteerimise maastikuautodele (Milan-Mercedes-G ja Mapats - Chevy) ja Soomest valmistootena saadud Sergei monteerimise Sandownile? (mis oma sisult on elementaarsed tehniku taseme tööd tegelikult). Vene sõjaväepenskarist relvaärikalt rekvireeritud BTR-80UNS sõitis 2010 endiselt kuulipildujavabalt ringi ning vanade soomukite putitamisest (Scania-Vabis ja BRDM-2) pole ka mingit tulemust tulnud.

Eemalt vaadates jääb mulje, et asi on jäänud pidama KV enda suutlikkuse (õigemini selle puudumise) taha ja sel taustal tasub igasugu "täisteenindushankeid" juba võtta kui olukorraga mugandumist, mitte kui sabotaazi.

Millest muidugi on kahju, sest ammu on teada, et osavate kätega mees võib teise katkise asja korda tegemise teel saada soodsalt omanikuks ja korras asjad on kallid ning tihi ülejõu kallid. Lugesin ajalugu tuhnides Scoutspataljoni kunagise ülema Sireli meenutamisi, kuidas BTR-idele ei suudetud 10 a jooksul juppigi hankida ning pataljon kannibaliseeris neid töötavatele varuosadeks. Külma sõja järgsetel militaartäikadel käisid varmalt need, kes oskavad asju putitada ja võimalik, et said suurt kokkuhoidu. Igasugu vana kõntsa kordategemine enduseri jaoks maksab raha ja mutrite keeramine läänes ikka maksab korralikult.

Praegu on elu juba pikalt jooksnud rööbastel, et ostame vähemalt enamvähem korralikke asju ja kui ka praegu hakkaks peotäis aktiviste rongi pöörama, ei õnnestuks see enam. Asi on ära mugandunud juba.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 19:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 11 Mär, 2009 11:32
Postitusi: 1108
Õige. Seepärast tulebki vaadata EKV seisukohast. Kui juba XA180 hakkab väsima - tuleb ta nii muuseas upgrade'i hankega varustada, sest vastasel juhul juhtub sama, mis BTRidega. Kui 888 näitas selgelt, mis olid tüüpilised Arbuusia APCde lõpud, siis tuleks ikkagi tegeleda esmalt sellega, mis meil on ja millest seal sisuliselt puudu jääb, et seab ohtu kogu mõtekuse.

Olemasoleva upgrade'imine
- tuleb mõelda neile täiendavaid lisasid:
a) lisada RPG kaitsevõred;
b) 66mm suitsugranaadiheitjaseadmed;
c) muuta meditsiiniliseks transpordiks;

Meil on sisuliselt ainult jalavägi, rikkamatel riikidel on erinevaid väeosasid rohkem, tehnikat rohkem, ja seeläbi ei saa võrrelda Eesti ja teiste riikide meditsiini võimekusi üldse. Meil oleks meditsiini teemal vaja kümneid kordi suuremaid võimekusi kui liitlastel, kuna meil on ainult jalaväe põhine ebaproportsionaalne Kaitseväe ülesehitus.

P.S.
to vetewana.

Meie luureüksused kasutavad tuunitud ja tuunimata G-wageneid. neil pole näiteks Browningule kohta loodudki. GMG on selgelt ülejõu käiv. Ennem kui luureüksused ei oma soomustamata masinaid, ei paku GMG mingit olulist eelist. Isegi kui selle jaoks oleks kapitali.

Ma ei mõtle otseselt ühelegi USAs toodetavale kuulivesti tüübile, kuid "parim enne" tähtaeg on kehtiv kõikidele artiklitele, mis EKVga seotud on. Ja siin ei saa võrrelda komposiidist kuulivesti vs Milan 2 raketti "parim enne" seisukohast. Ka Eesti Politsei otsustas kulusid kokku hoida ja kuulivestide teksiiliosad uued õmmelda või õmbluskojast saata ja paigaldati vanad komposiidist plaadid jälle sisse. Kõik oleneb aktiivsest kasutamisest.

Mismõttes "Kaitseliidust tõsist lahinguvõimekust olema ei saa"? Mõistan, et see jutt, mida mikrofoni Võidupüha ajal ekraanitagant lausutakse - mis räägib: "imelisest turvavaibast, mis huvitab ka Idanaabrit, et millega tegu on, sest nad ei saa aru, kuidas see toimib..." kommentaatortalilikult on üks külg. Muidugi ka teatav kvantiteet on iseenesest kvaliteet. Vähemalt, usuksin sellesse ka ise, kui TT 84mm torusid oleks malevates 3 korda rohkem ja 81 mm MPsid 100 korda rohkem.

MLRSidest, vabandan. tundub, et Norras on 12 tk reservis - mis sobiksid meile valatult. BWst saaks suurema hanke võibolla ka välja kaubelda, seda peaksin kahtlemata üheks oluliseks õnnestumiseks. Tuhandeid kordi olulisemaks kui NASAMSi patarei hanke kava üldse.

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust
PostitusPostitatud: 02 Juul, 2012 21:18 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Sept, 2007 21:40
Postitusi: 902
Lp Setu, kas sind on keegi hammustanud või? Sa teed nüüd maatasa kõik mis meil on ja minu arvates teed sa seda ülekohtuselt. Ma ei hakka sinuga vaidlema palju Eestis mingeid torusid konkreetselt on ... :lol: eks midagi peab ka sinu eest saladusse jääma.
Aga miks sa nende Pasie appgreidimisest nii huvitatud oled. Kas me kavatseme oma lahingutes kohtuda vastase jalaväega, olles ise soomukites? Ja kus asuvad sel hetkel vastase otsetuletoetuse relvad? Ma kardan, et võredest siis kasu pole ... kuigi rootslaste S tankil oli sarnane "salarelv". Pasi peaks olema ju hoopis kaudtulemõju vastu. Takso mis viib lahingusse. Pean silmas lahingutes Eestimaa pinnal.
EKV suurim areng seisneb ikkagi stabiilses konventsionaalse ohu hinnangus. Seda ka enne 888 sõda. Veel kord - meil ju valmistutakse selleks. Ja ma ei näe kuskilt seda sinu ekspertiisi, mis paneks mind uskuma sinu valikutesse ... kildudesse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 309 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 21  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt