Õigus ja kohustus osutada relvastatud vastupanu

tonu adrik

Härrased, üks võib-olla rumal küsimus, aga minul kui ala võhikul tekkis selline mõte - kui veidi ülalpool viidatud kombatantide teema tõstatus. Kuna PPA on tsiviilstruktuur, ei tohi nad merelt lähtuva ründe korral päästikule vajutada. Vastasel juhul on nad sõjakurjategijad. Kas saan õigesti aru - "politseinik-piirivalvur" on mingil töisel põhjusel mererannas, patrullib näiteks (vabandan, ma ei tea kas seda tänapäev enam tehakse). Samal ajal maabub rannas võõrriigi dessantlaev, ja mingi tavaline grilliv-tshilliv seltskond samas rannas võetakse laevukesest väljuvate ründajate poolt automaatidega maha. No et oleks kõigile puust-punaselt selge : tegemist on ründega, ilmselt sõjaline rünne. Mida tohib-ei tohi nüüd see "tsiviilpiirikas" teha ? Kas tohib oma Galili või Aeruga vastu anda ? Või on ta sel juhul kurjategija ? Kui nüüd vastus on, et ei tohi tuld avada, kuidas on see siis kooskõlas meie Põhiseadusega ? Isiku õigusega oma elu ja tervist kaitsta - no kui näiteks sel tshillival seltskonnal oli juhuslikult oma isiklik relv kaasas ?
Aga kui ründajad on juba maal, näiteks 10 km sisemaale tunginud, Põhiseaduse järgi kui riik ei saa kaitset tagada, avaldada omaalgatuslikku vastupanu ? Lühidalt - totaalkaitse põhipostament - relvastatud kodanikkond. Kas nemad tohivad vastu tulistada ?

Tõnu :dont_know:

Kapten Trumm · **Liitunud:** 28 Juul, 2005 16:35 **Postitusi:** 26019

tonu adrik kirjutas:

Härrased, üks võib-olla rumal küsimus, aga minul kui ala võhikul tekkis selline mõte - kui veidi ülalpool viidatud kombatantide teema tõstatus. Kuna PPA on tsiviilstruktuur, ei tohi nad merelt lähtuva ründe korral päästikule vajutada. Vastasel juhul on nad sõjakurjategijad. Kas saan õigesti aru - "politseinik-piirivalvur" on mingil töisel põhjusel mererannas, patrullib näiteks (vabandan, ma ei tea kas seda tänapäev enam tehakse). Samal ajal maabub rannas võõrriigi dessantlaev, ja mingi tavaline grilliv-tshilliv seltskond samas rannas võetakse laevukesest väljuvate ründajate poolt automaatidega maha. No et oleks kõigile puust-punaselt selge : tegemist on ründega, ilmselt sõjaline rünne. Mida tohib-ei tohi nüüd see "tsiviilpiirikas" teha ? Kas tohib oma Galili või Aeruga vastu anda ? Või on ta sel juhul kurjategija ? Kui nüüd vastus on, et ei tohi tuld avada, kuidas on see siis kooskõlas meie Põhiseadusega ? Isiku õigusega oma elu ja tervist kaitsta - no kui näiteks sel tshillival seltskonnal oli juhuslikult oma isiklik relv kaasas ?
Aga kui ründajad on juba maal, näiteks 10 km sisemaale tunginud, Põhiseaduse järgi kui riik ei saa kaitset tagada, avaldada omaalgatuslikku vastupanu ? Lühidalt - totaalkaitse põhipostament - relvastatud kodanikkond. Kas nemad tohivad vastu tulistada ?
Tõnu :dont_know:

Kas seal on vahet maismaapolitsega üldse? Ehk relvakandjal on nö vahtkondlase õigused, mis on natuke suuremad kui hädakaitse õigused. Ehk siis relva võib kasutada sundimiseks ja kui kinnipeetav ei allu, siis peale hoiatamast ja hoiatuslaske võib hakata pihta laskma.

Raskemate relvadega on see probleem "efektiivselt" lahendatud sedasi, et viimane kahuritega relvastatud piirivalvelaev müüdi oksjonil maha juba aastaid tagasi ja uued laevad on kas üldse relvastamata või ainult kuulipilduja võimalusega - pole suuri torusid, pole probleemi. Kunagi olid meil 23 mm või 40 mm suht tavaline asi. Kas nad ka lasid, ei tea, aga vähemalt kinnipeetav peab arvestama.

alban · **Liitunud:** 11 Veebr, 2005 18:01 **Postitusi:** 1130

tonu adrik kirjutas:

Kuna PPA on tsiviilstruktuur, ei tohi nad merelt lähtuva ründe korral päästikule vajutada. Vastasel juhul on nad sõjakurjategijad.

See on nüüd küll ekslik arusaam. Kui PPA ametnik patrullib rannas ja märkab kuidas kummipaadist randuvad relvastatud mehed, siis haarab ta kabuurist oma püstoli, karjub "SEIS! Politsei" ning kui maabujad ei kuuletu, siis võib ta tule avada. Sama olukord kehtib ka patrullkaatril olles kui näevad territoriaalvetes VA alust kes ei allu korraldustele. Iseasi on muidugi see, et tule avamise asemel oleks mõistlikum infot sündmuse kohta levitada, et teised samuti reageerida jõuaks.
PPA ei ole tsiviilstruktuur, PPA on riigivõimu esindaja rohkem kui mõni teine riigiasutus.
PPA ametniku õigus tuli avada tuleneb korrakaitseseadusest, KV ja KL tegevväelase õigus tuli avada tuleneb kaitseväe korralduse seadusest. Kui politseinik avab võõrriigi ründe korral tule ründajate pihta, siis ei muutu ta sellest sõjakurjategijaks.

tonu adrik

Tähendab - püstolist ja vindist võib, kahurist või raketiga ei tohi ? Kas mõistan õigesti ?

Borja

tonu adrik kirjutas:

Tähendab - püstolist ja vindist võib, kahurist või raketiga ei tohi ? Kas mõistan õigesti ?

..hea point :twisted:

Üks selle riigi tõesti mõtlevaid juriste nimetas sellist olukorda (mõni aeg tagasi) "riigis vohavaks juriidiliseks omavoliks"

Sest sellist juriidilist absurdikoomikat kohtab meie vabariigis ju pea igas valdkonnas..

alban · **Liitunud:** 11 Veebr, 2005 18:01 **Postitusi:** 1130

tonu adrik kirjutas:

Tähendab - püstolist ja vindist võib, kahurist või raketiga ei tohi ? Kas mõistan õigesti ?

Absoluutselt igast selle isiku käsutuses olevast relvast võib. Kahtlen kas PPA varustuses kahureid ja rakette on. Kui on, siis mina probleemi ei näe. Ja üleüldse on mingi seletamatu hirm seaduste ees, näritakse tähte selle asemel, et seaduse mõttest aru saada.

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 16915

Tsiteeri:

See on nüüd küll ekslik arusaam. Kui PPA ametnik patrullib rannas ja märkab kuidas kummipaadist randuvad relvastatud mehed, siis haarab ta kabuurist oma püstoli, karjub "SEIS! Politsei" ning kui maabujad ei kuuletu, siis võib ta tule avada.

Huvitav, et endised KV juhataja ja kaitseminister väidavad küll hoopis muud...

tonu adrik

Lemet kirjutas:

Tsiteeri:

See on nüüd küll ekslik arusaam. Kui PPA ametnik patrullib rannas ja märkab kuidas kummipaadist randuvad relvastatud mehed, siis haarab ta kabuurist oma püstoli, karjub "SEIS! Politsei" ning kui maabujad ei kuuletu, siis võib ta tule avada.

Huvitav, et endised KV juhataja ja kaitseminister väidavad küll hoopis muud...

Seda minagi, sestap tundsin end hetkeks idioodina ja otsustasin teadjamatelt s.t. siitsamast järgi küsida...

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 16915

Ma nüüd tunnen end pisut skisofreeniliselt...sest siinsamas foorumil on ju aastaid väidetud, et meid juhivad ja otsuseid teevad väljapaistvad spetsialistid, kelle otsustes ja teadmistes kahtlemine kohe kuidagi ei passi... :dont_know:

Martin Herem

Tsiteeri:

Huvitav, et endised KV juhataja ja kaitseminister väidavad küll hoopis muud...

Tsiteeri:

Ma nüüd tunnen end pisut skisofreeniliselt...sest siinsamas foorumil on ju aastaid väidetud, et meid juhivad ja otsuseid teevad väljapaistvad spetsialistid, kelle otsustes ja teadmistes kahtlemine kohe kuidagi ei passi... :dont_know:

alban · **Liitunud:** 11 Veebr, 2005 18:01 **Postitusi:** 1130

Lemet kirjutas:

Huvitav, et endised KV juhataja ja kaitseminister väidavad küll hoopis muud...

Kus nad seda "muud" väitsid, ma kiire otsinguga ise ei leidnud sellist artiklit.

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 16915

Kuula nende eelmise nädala intekaid...kas Kuku või vikerraadiost, ei mäleta enam, kummas seda teemat päev läbi lahati. Kõuts ja Hanso olid need tegelased...kombatandid oli võtmesõna.

Fucs

Seniks kuni eri- või sõjaolukorda pole välja kuulutatud...

Tsiviilseadustiku üldosa seadus

Tsiteeri:

§ 140. Hädakaitse

Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.

§ 141. Hädaseisund

(1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.

(2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.

(3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.

Karistusseadustik

Tsiteeri:

§ 28. Hädakaitse

(1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

(2) Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.

(3) Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

§ 29. Hädaseisund

Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

Ma ei saa vist peenele pointile pihta, et millest Te täpsemalt teematate siin, kui hakkate rakettidest ja kahuritest rääkima.. või PPA püstolitest ja "vintidest", aga IMHO pole mingit takistust ega keeldu, kasutada midaiganes (Genfi konventsiooniga mittekeelatud) vahendeid kaitseks, kui vaja... rahuajal on lihtsalt lisanõue, et ei tohi ületada teatud piire ja kasutada ohuga ebaproportsionaalselt letaalsemaid kaitsevahendeid, kui hädapärast vaja..... :roll:

KarS määratleb õigusrikkumisena üknes juhud/olukorrad

Tsiteeri:

§ 96. Sõjapidamisvahendite ebaseaduslik kasutamine tsiviilelanike vastu...

§ 102. Kaitstud isiku vastane rünne
(1) Nõuetekohaseid eraldusmärke kandva meditsiiniüksuse liikme või muu.....

§ 102 p1. Armuandmatu käitumise kuulutamine
(1) Kuulutamise või üleskutse eest mitte säästa sõjalise operatsiooni käigus vaenlase võitleja või kaitstud isiku elu.....

seega kui "kaldale tulnud AK-sid täristavad mehikesed" ei kuulu nendesse kaitstud kategooriatesse, siis IMHO andke aga tuld sellega, mis käepärast on ja vahet pole, oled sa KV-st, KL-st või PPA-st :twisted:

Tõsi, mitmest §-ist käib korduvalt läbi nõue, et sõjalist jõudu ja vahendeid võib kasutada üksnes juhul, kui ollakse kindlad, et tegemist ei ole tsiviilobjektide ja/või tsiviilisikutega...või, et tuleb olla veendunud, et vastase tümitamisel ei saa kannatada tsivilistid.... no see viimane on teoorias ILUS, aga nagu teada, siis praktikas ei käi asjad alati (enamasti) nii, nagu teoorias.... see puudutab siis ka igasugu "kompatandide" teemat.

Ma loodan ja usun, et terve mõistus valdavalt ikkagi võidab, kui sellised olukorrad peaks tekkima.... kuigi seda tervet mõistust kohtab tänapäeval üha vähem ja vähem ja vähem......

******

Karistusseadustiku ja Karistusseadustiku eriosa muudatuste kommenteeritud seletuskirjas seisab [LK43]
http://www.just.ee/sites/www.just.ee/fi ... 2.2013.pdf

Tsiteeri:

Muudatused KarS-i eriosas peatükkide kaupa.

8. peatükk
Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod.
KarS-i 8. peatükki on seadustiku jõustumisest alates tehtud üksnes mõned kosmeetilised täiendused. Samas on rahvusvahelises kriminaalõiguses toimunud hüppeline areng......

Enam ümbertöötamist vajab sõjakuritegude osa, s.o 8. ptk 4. jagu, sest selles ilmnevad eeltoodu
arvestamata jätmisest tingitud puudused kõige reljeefsemalt ja tuleb tõdeda, et praegune seadustiku tekst on küllaltki suures osas vastuolus rahvusvahelisest õigusest Eestile tulenevate kohustustega. Sõjakuriteod on rahvusvahelises õiguses sätestatud esmalt Genfi 1949. a konventsioonides (GK) ja nende 1977. a esimeses
lisaprotokollis (LP I). Suurem osa rahvusvahelises relvakonfliktis toimepandud sõjakuritegudena on karistatavad ka Rooma statuudi art 8 alusel.

Peatükis tehtavad muudatused võib jagada järgmiselt:
koosseisude sõnastuse täiendamine ja täpsustamine, puuduvate koosseisude lisamine, koosseisude
privilegeeringute ja kvalifikatsioonide lisamine, sanktsioonide muutmine.
Eelnõuga muudetakse §-de 88, 91, 93, 95, 97, 98, 99, 101, 102, 106, 107, 108 ja 112 tekst
ning § 96 sanktsioon. Seadustikku täiendatakse §-dega 98 p1, 100 p1 ,102 p1, 102 p2 ja 102 p3.

1949.aasta 12.augustil Genfis toimunud rahvusvahelisel konverentsil tunnustati reegleid, mis reguleerivad
vaenupoolte käitumist sõjaolukorras.
https://www.riigiteataja.ee/akt/79239
https://www.riigiteataja.ee/akt/79249
https://www.riigiteataja.ee/akt/79251
https://www.riigiteataja.ee/akt/79260

12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite
kaitse kohta. RT II 1999, 21, 121 ( https://www.riigiteataja.ee/akt/79264 )

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut (RT II 2002, 2, 5,
https://www.riigiteataja.ee/akt/275

Sel on muidugi ka muud huvitavat...
LK46 nt "Vaenlase võitleja reeturlik tapmine või haavamine ..." või "KarS § 101 nõuab teo karistatavuse eeldusena seda, et võitleja ei oleks mitte üksnes võitlusvõimetu, vaid ka relvad maha pannud. Samas LP I art 85 lg3 p e kohaselt on raske rikkumine ka sellise võitlusvõimetu võitleja ründamine, kes ei ole veel relvi maha pannud....."

KarS ise siin (2.osa on eriosa):
https://www.riigiteataja.ee/akt/184411?leiaKehtiv

Lemet · **Liitunud:** 12 Apr, 2006 16:49 **Postitusi:** 16915

Teisipäev...

Tsiteeri:

14.00 Saade Timo Tarve. 14:15 Tarmo Kõuts, Eesti kaitseväe endine juhataja, viitseadmiral erus. Eestil puudub ammendav pilt oma territoriaalmerel toimuvast. Merekaitse on killustatud kolme asutuse vahel, kes suudavad poolesajast neile seatud ülesandest nõuetekohaselt täita vaid osa, selgub Eesti esimesest põhjalikust merejulgeolekuraportist. Tarmo Kõuts on juhtinud sellele tähelepanu juba aastaid. 14.35 Hannes Hanso, endine kaitseminister ja Riigikogu Riigikaitsekomisjoni esimees Eestil puudub ammendav pilt oma territoriaalmerel toimuvast. Merekaitse on killustatud kolme asutuse vahel, kes suudavad poolesajast neile seatud ülesandest nõuetekohaselt täita vaid osa, selgub Eesti esimesest põhjalikust merejulgeolekuraportist. Millised oleksid esmased lahendused raportis viidatud puudustele? 15.15 Sven Mikser, välisminister Eestis visiidil olev USA senati relvajõudude komitee esimees senaator John McCain kohtus peaminister Jüri Ratase ja välisminister Sven Mikseriga. Kohtumisel arutati transatlantilisi suhteid, regionaalse julgeolekupoliitika küsimusi ning Eesti ja USA koostööd. USA ja Baltimaade suhe on praegu vast olulisem kui see on pikalt olnud, ütles McCain alustuseks

Fucs

Seda ei saa KUKU-s järelkuulata :evil:

Igatahes mina ei leia.

Ja kas keegi, palun, paneks siia viite Kaitseväe juhataja käskkirja 1. jaanuar 1995 nr. 1 tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta?

www.militaar.net

Õigus ja kohustus osutada relvastatud vastupanu

Kes on foorumil