www.militaar.net

mul varsti aeg minna Isamaad teenima,et siis tahaks teada mis kohta keegi soovitab, ehk saab seal kaubelda (nati annab ikka)
keegi rääkis et Narvas pidi miski partisani oskustele rõhku panev väeosa.
aga ei tea nagu...

mina teenisin 98/99 a Narva-Jõesuus. siis oli seal piirivalve õppekeskus ning lisaks piirivalvamisele õpetati meile ka sissi/jäägri/partisani taktikat. meie olime esimene lend, kelle peal seda seal katsetati. kuna piirivalve enam ajateenijaid ei kasuta, siis ei oska kommenteerida kas seda väeosa seal enam on, kindlasti aga on sealt lahkunud enamus tollasest juhtkonnast, kes meie väljaõppega tegeles.

pärast pisikest uurimist: üksus veel eksisteerib, samuti on alle ülem Sander ja väljaõppe ülem Ainsalu. eelduste kohaselt peaks väljõppe stiil olema sama nagu ta tol ajal oli. tõenäoliselt saab linnalubasid pisut rohkem

Alates sellest aastast ei ole enam Narva-Jõesuus ( minu teada ka kogu Piirivalves ) ajateenijaid ja kogu sealne õppekeskus peaks minema lähitulevikus sulgemisele/likvideerimisele.

Aga mida Sa tahad? Niisama toimkonnas istuda; midagi õppida või jalaväes ville kultiveerida? Toimkonnas saab olla igal pool, kuid eriti viletsad kohad on SP (sõjaväepolitsei): Meegomägi, Lennubaas jne. Häid jalaväelasi koolitab Kuperjanov, kuid kõik sinna ei mahu. Õppimist on kõvasti Sidepataljonis, Õhutõrjedivisjonis ja üldse kõikjal, kus mingi tehnikaga pistmist on.

Oluline on ka väeosa distsipliin. Tihti arvatakse, et mida "lebom" koht, seda parem. Vale puha! Kui inimesel midagi teha ei ole, siis aktiveerub aju mustollus ja see toob kaasa "määrustikuvälised suhted", joomise, looderdamise jms. Tasub pürgida kõva korraga üksustesse. Mahv on kõvem, kuid suhtumine on ka teine. On ikka vahe, kas teed 40 kg seljakotiga 70 km sõdurirännaku ja edaspidi Sind teietatakse; või longid pooltühjad rakmed seljas kahe päevaga 40 km ning pead taluma selliseid käsklusi nagu näiteks "pikali, värdjad!"

Üldiselt ei tasu lootusi hellitada, et saab teenistuskohta valida. Mina läksin suisa vabatahtlikult end pakkuma, aga ikkagi saadeti sinna, kus nari vaba oli.

Jah oleneb, mis sa tahad. Kui sulle meeldib metsas elada, siis mine Pärnu patti. Koheldakse seal väga viisakalt, kuid pidev metsaelu keerab aju ikka päris persse. Aga kui sul meeldib pidevalt öösiti postil olla ja külma ja märjaga nädalate kaupa metsas olla siis mine Pärnu. Toit ja kasarmuelu on täitsa ok. Noorteajalgi teietati meid. Plaastreid osta kaasab jalgadele. Toimkonnad muide puuduvad, valve on kaitseliidu käes ja köögis on ainult need kes kokaameti peale satuvad.

Ostius ütles väga õieti. Ei ole mõtet otsida "lihtsat" kohta. Seda looderdamise kammajaad pole kellelegi vaja. Eriti kui teenistus kestab ainult teate isegi kui kaua ja kodumaa on kodumaa.
Kui ajud kannatavad, siis soovitaks midagi tehnilist. Õhutõrjedivisjon näiteks?

Väga jöhker koht oli Merevägi Rannakaitsekompanii. Oli kordi kus hea meel, et hing sisse jäeti. Kuna seda aga enam ei eksisteeri ja soov on midagi ekstreemsemat ja huvitavamat kogeda siis soovitan Pärnut. Seal möned tuttavad teenivad ja ma arvan, et ei kahetse kui sinna saad.

kuperjanovlased istuvad kah terve suve metsas, pole keski sinna veel jäänud. lennubaasis ajateenijaid pole nagu ka piirivalveõppekeskuses. ja ma ei saa aru, mida te virisete selle toimkonna üle!? mis tänapäeval aega viga teenida, suts ja möödas, peksa ei anta, kooma ennast pumpama ei pea, magamiskotitki on olemas ja telk antakse kah metsa kaasa. nii et noored poisid kes pole veel kroonu saabast kandnud, julgelt pea püsti ja aega teenima!

Iriseda pole millegi üle! Nii paljukest, kui neid toimkondi praeguseks järele jäänud ongi, soovitan asjale mõttega läheneda - toimkonnad on üks väljaõppe osa. Kuigi ma sügavalt kahtlen, kas selle praeguse ajateenistuse kestvusega saab üleüldse sõdurit kujundada (eriti, kui nii sagedasti linnalubasid ja puhkusi saab), on toimkondadel igatahes selle protsessi juures täita oluline roll. Jutud eriti intelligentsetest eesti poistest, kes väidetavalt omandavad kõik vajalikud teadmised ja oskused isegi paari kuuga, on kergelt öeldes "pulli kaka". Illustreerimaks sõduriks kujunemise ja tema väljaõppe protsessi toon ühe allegoorilise näite.
Rasedus inimesel kestab 9 (üheksa) kuud, ja pinguta kuidas tahad ja ole nii intelligentne ning võimekas kui võimalik, vähema ajaga normaalset inimesehakatist ei valmi. On teada muidugi enneaegseid sünnitusi ja isegi väljakandmisaja järgi abortide kategooriasse kuuluvaid juhuseid, kus laps ellu on jäänud, kuid midagi normaalset reeglina taolisest juhusest välja ei tule. Sama on sõduriks kujunemise protsessiga.
Ja veel. Kaitseväeteenistus pole vaid rihmaks ajamine, vaid ka mõtlemise kujundamine, ning sõltub mehest (või esialgu vaid mehehakatisest) enesest, kuidas ta seda aega kasutab. Isegi kui deklareeritakse, et asi ei huvita, ei pea keegi oma aega veel n.ö. lihtsalt veega alla laskma, vaid kõigest saab enda jaoks kasu leida. See on lihtsalt Eesti Vabariigi kodaniku kujunemise üks kohustuslik etapp, nagu erineval tasemel klassikaline kooliharidus.
Tegutse, poiss!

mulle selline metsas istumine täitsa sobib.Niiet Pärnu või Kuperjanov.. ok

Ma soovitan sul valida suhteliselt kodu lähedal asuva väeosa. Lihtsalt endal on parem. Teenisin ise Kupis ja elasin Tallinnas, siis võttis linnaloale sõit aega nii 5 tundi ja tagasi ka. Polnud eriti meeldiv bussis loksuda.
Isiklikult soovitaksin hoopis kas Pioneeri pataljoni Tapal võ Vahipatti, ja seda just toidu ja olmetingimuste pärast. Ega kuskil 10 aastat remontimata kasarmus, kus pole WC pottegi, elamine siis paremaks sõduriks ei tee.

Te võite siin Kuppi küll kiita, kuid minu arvates on sellest kohast vaid nimi järele jäänud, väljaarvatud muidugui Luurekompanii

hillart kirjutas:Iriseda pole millegi üle! Nii paljukest, kui neid toimkondi praeguseks järele jäänud ongi, soovitan asjale mõttega läheneda - toimkonnad on üks väljaõppe osa. Kuigi ma sügavalt kahtlen, kas selle praeguse ajateenistuse kestvusega saab üleüldse sõdurit kujundada (eriti, kui nii sagedasti linnalubasid ja puhkusi saab), on toimkondadel igatahes selle protsessi juures täita oluline roll. Jutud eriti intelligentsetest eesti poistest, kes väidetavalt omandavad kõik vajalikud teadmised ja oskused isegi paari kuuga, on kergelt öeldes "pulli kaka". Illustreerimaks sõduriks kujunemise ja tema väljaõppe protsessi toon ühe allegoorilise näite.
Rasedus inimesel kestab 9 (üheksa) kuud, ja pinguta kuidas tahad ja ole nii intelligentne ning võimekas kui võimalik, vähema ajaga normaalset inimesehakatist ei valmi. On teada muidugi enneaegseid sünnitusi ja isegi väljakandmisaja järgi abortide kategooriasse kuuluvaid juhuseid, kus laps ellu on jäänud, kuid midagi normaalset reeglina taolisest juhusest välja ei tule. Sama on sõduriks kujunemise protsessiga.
Ja veel. Kaitseväeteenistus pole vaid rihmaks ajamine, vaid ka mõtlemise kujundamine, ning sõltub mehest (või esialgu vaid mehehakatisest) enesest, kuidas ta seda aega kasutab. Isegi kui deklareeritakse, et asi ei huvita, ei pea keegi oma aega veel n.ö. lihtsalt veega alla laskma, vaid kõigest saab enda jaoks kasu leida. See on lihtsalt Eesti Vabariigi kodaniku kujunemise üks kohustuslik etapp, nagu erineval tasemel klassikaline kooliharidus.
Tegutse, poiss!

Õige!
Kaheksa kuud korraliku, sihikindlat väljaõpet ei tohiks kellelgi mööda külgi maha joosta. Ja mida rohkem mõistlikku piitsa antakse, seda parem.

Mul on üks sihuke tore juhus, kui läks eesti kroonu üks üsna kiitsakas õpilane ja kui ta siis puhkuse ajal kooli tuli oli mul üsna raske teda ära tunda. Esmalt paistis nägu hästi toidetud, teiseks aga kummusid vormi all ennenägematud lihased.

Küsimus järgmine:
Keskkooli lõppedes x põhjusel tunnistati mind ajutiselt ajateenistuseks kõlbmatuks. Lugedes «Kutsealuste ja reservväelaste terviseseisundi ja nende kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise korda» on minu arvestuste kohaselt nüüd võimalus taas komisjon läbida ja seekord olla kõlblikuks tunnistatud.

Kas on foorumis mõnda tegevteenistuses olevat sõjaväelast kes oskab vastata või kedagi kes oskab vihjata kust küsida - kas piisab vastavast raviasutusest tõendi nõutamisest mis tõestab et senine põhjus ei kehti enam ja sellisel juhul kas peab olema minu endine raviarst või mistahes teine seda küsimust valdav arst. Või väljastab asutus arhiivi andmeile tuginedes niisama tõendi?

Teine pool - kes peab sellisel juhul informeerima vastavat Kaitseväe organit (tõesti ei tea ametkondade nimetusi) et mind taas arvele võetaks?

Ehk on keegi asjaga kursis, rohkem momendil küsida ei oska.

Tahad Sa nüüd lippude alla minna, või ei taha teps mitte? Sellest ei saanud aru Minule teadaolev ainuke meie portaali meedik - ohvitser asub hetkel Afgaanis ja tegeleb seal muukõrval ajaloolise militaarnänni kogumisega. Vastab kindlasti tagasijõudes! Kui muidugi saab sajapealise kaamelikaravani kõige huvitava kojutoomiseks

Ei, selgitaks uuesti - tahan vabatahlikult minna. Tahtsin juba kui keskkooli lõpetasin, ülikooli asemel, aga puberteedi eas toimunu põhjusel oli üks "aga". Nüüd see "aga" peaks olema kadunud ja kui ma seadusest õigesti aru saan siis peaks ma ajateenistuseks kõlbulik olema.

Küsimus on - kuidas seda tõendada ja kuhu teatada et siin üks Eestimaa poeg ihkab püssi alla?