ASJALIKUD küsimused med. komisjonist ning ajateenistusest

[GroundZero]

Tere kõigile! Otsutasin foorumiga liituda kuna paistab, et siin on üpris palju inimesi, kes on ajateenistusega kokku puutunud ning ehk aitaks mind natukene valgustada.

Nimelt algab mul ajateenistus sel sügisel. Kuna komisjonis olles polnud mul veel mul keskharidust omandatud, sain ma 8 kuulise aja Tapale (Kool jäi 2a. pooleli, olin elektrikuna tööl Soomes). Alguses olin ma sellega isegi üpris rahul, et ei läinud 11 kuu peale. Nüüdseks on saabunud see aeg, kus lõpetan ma keskkooli ja hakkasin üha enam huvituma sellest kaitseväest. Tutvunud veidi ajateenistusega, siis tundub mulle, et 11 kuu peal on ajateenistus palju põnevam, kuna sinna lisanduvad juurde eraldi õppekursused, mitte ainult põhibaaskursus.

Vot otsustasin siis kirjutada KRA-sse kirja ja veits uurida selle ajateenistuse kohta. Täna hommikul võttis KRA minuga ühendust telefoni teel ja mul tekkis võimalus saada Viru jalaväepataljoni sel suvel. Jäigi nii, et annan oma otsuse järgmiseks nädalaks. Vot nüüd on selline situatsioon, et ei suuda isegi otsustada, kas minna sinna selleks suveks. Samuti oleks vaja mul juhiload juunis ära lõpetada ja asi läheb kuidagi liiga kiireks. Ise oleksin ajateenistusest huvitatud, aga tahaks ka samamoodi füüsiliselt ette valmistuda, aga kõigeks selleks jääb aega väheseks.

Et kas on suur vahe, kas lähed teenima 8 kuud või 11 kuud? Ja kas on avatuid võimalusi palju, kui oled lõpetanud 8 kuulise põhibaasilise väljaõppe ja kas on võimalus siiski saada mingiks spetsialistiks? Samuti kuidas on väljaõpe Tapal, sest ise soosiks saada hea füüsilist treeningut. Endal on ka plaanis minna edasi õppima Sisekaitse akadeemiasse.

Ette tänades
Kristjan

[Kuperjanov]

11 kuud muidugi.

Ja kui Tapale, siis kindlasti Luurekompanii.

[kulda18]

1) Kuigi KRA teatab Sulle väeosa, siis kohapeal võivad asjad muutuda. Kui satud Tapale, saad ise valida ühe Tapal paiknevatest väeosadest - eeldusel, et veel vabu kohti on;
2) Füüsiline tegevus kaitseväes, eriti SBK ajal ongi suuresti ettevalmistumine füüsiliseks ettevalmistuseks. Kuna enamus noorsõduritest on suhteliselt nõrgad, pole esimesed kehalise kasvatuse tunnid midagi hirmsat, pigem sissejuhatavad. Raskust tõstetakse samm-sammult, koos sõdurite füüsilise taseme paranemisega;
3) 11 kuud jagunevad jämedalt nooremallohvitserid (NAK) ja autojuhid. Reeglina NAKi ilma keskhariduseta ning autojuhikursusele ilma B-kategooria juhilubadeta ei pääse, kuid on olnud ka erandeid;
4) Ka kaheksakuulise ajateenistuse puhul on võimalik saada endale eriala - nt sidemehe, kuulipilduri, laskursanitari, tõstukijuhi, mehhaaniku etc. oma. Aga see keskendub pigem kitsamalt erialastele protseduuridele, kui suuremale pildile;
5) See, kas ajateenistus on huvitav sõltub pigem inimese enda huvidest. 11 kuu autojuhi teenistus võib olla tunduvalt igavam, kui 8 kuu laskuri oma.

Minu soovitus on, et käi võimalikult varakult ära. On endal lihtsam ning ei hakka edasist elu segama.

[HeiniR]

Mina soovitan ka 11-kuulist, eriti kui püüad NAKi saada. NAK oli üks huvitavamaid perioode teenistuse ajal ja ei saa keegi öelda, et peale 3 kuud elu "leboks" muutub, vaid vastupidi.
Tapa ja Viru on mõlemad kindlasti ka huvitavad kohad ja passimist on seal täpselt nii vähe kui vaja

[Rainers]

Ära selle füüsilise ettevalmistuse pärast muretse. Füüsilise tase on tulenevalt keskmiste noorte tasemest küllaltki madal ja aktiivse eluviisiga noorele igasuguse pingutuseta kohane.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.mil.ee/et/uudised/9289/1.-ja ... e-õppekava

[Fucs]

http://www.mil.ee/et/uudised/9289/1.-ja ... e-õppekava

Ajateenijate laskeharjutused tiirus pidid samuti muutuma rohkem sinna taktikalise või Practical laskmise kanti.
Või kuidas seda ütelda, hakatakse rohkem rõhku panema.

***
Oli kuulda, et ka kaks USA sõjameest tahavad läbida meil koos ajateenijatega SBK, et näha ja kogeda, misasi see meil on ja kuidas toimib

[ectional]

Tõesti oleks selline uuendus teretulnud. Ise alustasin SBK-d eelmine juuni ning minu mäletamist mööda oli paukpadruniga lahingut ainult ühe korra SBK peale, see oli ka kaitselahing kaevikus ilma liikumiseta. Jao taktikat suures plaanis ainult tutvustati, selgeks kindlasti ei saanud. Palju aega lihtsalt läks rivis marssimise ning tiirulaskmiste peale. Õnneks sai ajateenistuse lõpus ka taktikalist laskmist teha - kindlasti peaks see tulevikusuund olema. Tiirul on oma koht olemas, aga rõhk kindlasti taktikalise laskmise peale. Edasti läksin NAK-i, kus siis sai jao taktikat siiamaani teha. Aga pärast NAK-i kui öeldi, et nüüd viivad uued seerud TBK tunde läbi autojuhtidele ja oktoobrikutse omadele. Oh õudust, mehed jooksid pea laiali otsas. Üksi-üksi liikumisel tehti 50m sööste ning pooljaoga sööstes tehti paari meetriseid sööste. Laagrites tuli välja, et mehed ei oska olla patrullis ega ka postil - mida ka lõpuks päris palju "harjutada" sai tänu sellele.
Ühesõnaga, värskelt ajateenistusest tulles arvan ma, et praeguse süsteemi järgi ei ole SBK lõpetanud sõdur veel lahinguvalmis, kuigi peaks olema.

[Kapten Trumm]

On ka minu käe alla sattunud mitmeid hiljuti ajateenistusest (Sh NAK-ist) tulnud mehi ja kahjatsusega peab tõdema, et latti on vist alla lastud.
Kui ikka jao 6 kontaktdrilli vajab uuesti meeldetuletamist aasta peale teenistust, siis heaks ei saa asja nimetada.

Minupärast võivad need lapi- ja voodirallid kui riigikaitse selgroog olla olemata, kuid liikumised ja drillid PEAVAD olema nii pähe taotud, et ka 10 a hiljem asi ladusalt toimib.

[hillart]

Minu arusaam on, et kui väljaõppeks napib aega, siis need voodite tegemised ja rivis trampimised must go....tegeleda tuleb esmajärjekorras sellega, mis tagab ellujäämise ja organiseeritud tegevuse - liikumine igal tasandil, relvade kasutamine, enda julgeoleku tagamine jne.

Ühesõnaga, värskelt ajateenistusest tulles arvan ma, et praeguse süsteemi järgi ei ole SBK lõpetanud sõdur veel lahinguvalmis, kuigi peaks olema.

Kas ikka peaks lahinguvalmis olema? Huvitav küll, milleks siis need ajateenistuse ülejäänud kuud vajalikud on? Või äkki polegi neid vaja? Piisab SBK-st - ja ongi Rambo´dest koosnevad üksused valmis?

Soovitan mõlgutada mõtteid ka selle üle, et RIVIÕPE ei ole mitte ainult konkreetsete riviliste võtete õppimiseks, vaid pigem (ja seda eriti SBK ajal) distsipliini automatismi ja ühtse meeskonna loomise tagamiseks. Seega on see osa väljaõppest vägagi oluline üksuse ja üksikvõitleja ellujäämiseks. Võiks isegi öelda, et kaudselt olulisemgi, kui selle või teise tehnilise võtte sooritusoskus, sest mingi võtte omandamine on oluliselt lühemaajalisem, kui distsipliini ja meeskonnatunnetuse kujunemise protsess.

Sõduriks saamine on protsess, mitte ainult teatavate teadmiste-oskuste omandamine, ja seda lõputult lühendada ei saa ning see ei sõltu mingi konkreetse persooni intelligentsusest. (Näide elusloodusest - rasedus kestab 9 kuud. Enneaegne sünnitus - võimalik, kuid oht erinevateks hälveteks ülisuur. Teatavast ajas veel varasem loote väljutamine - surnultsünd, loote eluvõimetus ning mida varasem, seda vähem on tulem sarnasem loodetud lõpp-produktiga.) Seega - pole vaja filosofeerida (e. targutada) ajateenistuse lühendamise ja sellest mingi osa ärajätmise ning kasutuse teemadel. Iga selle osa on omal kohal ja oma otstarbega. Iseasi muidugi kuidas väljaõppe läbija sellest aru saab, või kas üldse saab (ja kas peabki saama). Diskuteeritav on väljaõppe intensiivsuse ja efektiivsuse tase ning nende saavutamise võtted, seda kindlasti.

Minu personaalne arvamus on aga, et see praegune ajateenistuse pikkus on juba niigi nii-ii lühike, et tagab hädavaevu sõduriks kujunemise. Õigemini küll - ei tagagi selle praeguse intensiivsuse ja korralduse juures. Ja tegelikkuses on vähemalt KV-s seda väljaõppeaega ikka küllaga, kui seda ka südametunnistuse järgi ja vastutustundega kasutada, mida aga kahjuks väga sageli ei tehta. Seda nii rea-, kui seersantkoosseisu väljaõppel.

P.S.
Sageli üllitatakse aina uusi ja uusi õppekavasid põhjendusega, et vana ei olevat toiminud ja selle tulem ei vastavat ootustele. Paraku on alatasa nii, et mitte kunagi pole kehtivat õppekava üritatudki täiemahuliselt ja ettenähtud intensiivsuse ning efektiivsusega rakendada (jäetakse õppe-eesmärgid saavutamata, ei täideta teemade ajalist ja mahulist normi - eriti drillide osas, jäetakse see ja teine teema ära või n.ö. libisetakse üle jne.). Jätkuva samasuguse suhtumisega (aga nii see paraku on) aga võib neid järjestikuseid õppekavasid teha palju tahes, paranemist väljaõppetasemes ei toimu. Õppekava iseenesest ei taga õppe-eesmärki. Mingi õppekava kõlblikkuse üle saab otsustada aga vaid siis, kui seda on vähemalt paar korda 100%-liselt läbi viidud ning seejärel ka pädevalt analüüsitud. Ja muidugi, mida meil alatasa ära üritatakse (mitte ei üritata, vaid unustataksegi) unustada - sageli (enamasti) pole tarvis n.ö. jalgratast leiutada, kõik on juba maailmas kusagil kellegi poolt ära tehtud ja olemas. Silmad tuleb lahti hoida.
Tark õpib teiste vigadest, loll omadest, kuid idioot ka mitte neist. Senisest praktikast tulenevalt oleme me oma kaitsejõududega küll kusagil selle viimase ja eelviimase vahepeal, aga - seda suurem paranemispotentsiaal meil on.



Suur ja siiras vabandus, et julgesin tarkade inimeste omavahelisse arutelusse sekkuda, aga - ei pidanud vastu, noh.

[Kapten Trumm]

Kui ajateenistus on väga lühike (ja seda pikendada ei suudeta või ei taheta), siis ongi ainus võimalus keskenduda asjadele, mis parandavad ellujäämise võimalusi. Sisemist sidet ja distsipliini saab edukalt arendada ka puht-sõjaliste asjadega, mitte lolli mängimisega "otsime seinakella tagant tolmu". Tean jah, kaader armastab taoliste asjadega ülearu tegeleda - seda põhjusel, et isiklik laiskus, tahtmatus, aga ka ülemate arusaam ja rahalised piirangud ei võimalda kogu aeg metsas trallata ning lihtsam on taolist jama kasarmus korraldada.

Eile alustasin raamatu "Just nii, härra seersant" taaslugemist - soovitan lugeda, pliiats kõrval ja teha märkmeid, mitu tundi kirjeldatud päevast kulus sõjalisele väljaõppele ja mitu tundi ajatäiteks organiseeritud "rallidele". Distsipliineerivaid kätekõrverdusi ei pea tegema kasarmu koridoris segamini kapi eest, vaid saab edukalt teha ka metsalaagris korralikult hooldamata relva või jao tööst viilimise eest.

[Martin Herem]

Kuigi ma paiknen lolluse ja idiootsuse vahepeal, prooviks ka asju kommenteerida.
Esiteks raamatust "Just nii ..." - ma soovitan seda ikka veel, just nii nagu sinna kirjutasin. Eriti soovitan ma seda tegevväelastele. Sealt saab välja lugeda, mis on hea ja mis mitte.
SBK - on sõduri baaskursus. Pärast seda ei pea sõdur olema lahinguvalmis. Põhimõtteliselt võib iga kodaniku tänavalt püssiga lahingusse saata aga ... Meie ajateenistuses saavad ajateenijad allüksusesse kuuluvate sõduritena lahinguvalmis alles ajateenistuse lõpus. Mitte just viimasel päeval aga kindlasti mitte enne jao taset.
Tegelikult on üsna palju ka maitses.
Ma olen õppusel kohanud 6-e liikmelist eriüksus, kes varitsuses tegutses nagu punt asjaarmastajaid. Ometigi ei julge ma võita, et nad ei tunneks oma asja. Sama ajateenistuses või selle lõpetanud reservväelastega - üksikud juhtumid, millele hinnang antakse väga kõrgete ootuste põhjal, et näita minu jaoks, suurt midagi. Seda kõike moonutab veel hindaja enda taust (ma ei vihja siin Trummile). Ikka on mingi rivaliteet väeosade vahel.

[Kapten Trumm]

USA armee koduleht ütleb, et nii kergejalaväelasel (eriala 11B) kui ka miinipilduritel (eriala 11C) kestab "job training" 14 nädalat, millest moodustab baaskursus (BCT) 10 nädalat ja erialakursus (AIT) siis 4 nädalat. Arvan, et seal pole lapirallideks eriti aega. Kahtlane, kas seal on ka aega kasarmu koridoris tundide kaupa kõrvatikuga lukukoja põhjast liivaterade püüdmiseks. Arvan, et taolised ajaviitetegevused tehakse seal ära kiiresti ja mehhaniseeritult, vastasel juhul ei jääks väljaõppeks üldse aega.
http://www.goarmy.com/careers-and-jobs/ ... ryman.html

[London Bridge]

/.../

Mulle tuleb see mõnevõrra üllatusena. Ise läbisin ajateenistuse juba aastaid tagasi tollal veel ilma embleemita Tagalapataljonis ning meil mahtus suveaega kaks linnalahingut ja -laagrit lisaks metsalaagritele ja -lahingule. Samas ma ei anna pead, et tegemist ei võinud olla osalt NAKi esimese poolega. Küll aga ei saanud tegemist olla päris sügisega, sest erialaõpe viis meid väeosast eemale ning naasime alles aprillis. Kuna tagala erialadel lahingutele rõhku ei panda, siis peavad need olema toimunud ajateenistuse esimeses osas. Ka tuli meile üllatusena teiste "pehmete" väeosade saamatus nii rivis kui metsas.

Paistab, et aastad ei ole vennad ning just ülema tahtest sõltub väljaõppe nägu.

[allatah]

Seal embleemita tagalapatis oligi tol ajal SBK väljaõpe palju kangem, kui paljudes muudes kohtades.