ASJALIKUD küsimused med. komisjonist ning ajateenistusest

[Martin Herem]

Selleks on personalitöötaja, kes juba esmase vestlusega selgitab välja, kellel on motivatsioon, eesmärgid jne sinna pääsemiseks.
Meil kahetsusväärsel kombel arvatakse, et peened testid asendavad vestlust - ei asenda.

Need meetodid kindlasti täiendavat teineteist. Mõni meetod on sobivam kui teine. Näiteks 3200 inimese puhul on üldiselt mõistlikum valida kvantitatiivne meetod ...
Võimalik, et kuskil on ka selliseid personalitöötajaid, kes juba esmase vestlusega selgitab välja,, mina kogemus näitab, et neid on ikkagi vähe ja 3000 inimese läbihekseldamiseks ei ole neid tõhus kasutada.

[Kapten Trumm]

Lahendasin taolist testi vist 5a tagasi - ütleme, et tundus triviaalne. Polnud kuigi raske aimata, millist isikuomadust üks või teine vastusevariant mõõtis ja kuidas võiks seal erinevalt vastates enda tulevikku kallutada. Keerukus oli lihtsalt tabada ära kontrollküsimused, millega mõõdetakse vastamise ausust ning neile ühtemoodi vastata

3000 inimese läbihekseldamiseks ei ole neid tõhus kasutada.

No 3000 inimeste tervist me hekseldame väga põhjalikult, isegi nii, et kui mass kasvab poolteist korda, siis läbinute arv ei kasva.
Tegelikult sama ürituse raames 15 minutit igaühega juttu ajada ei tohiks mingi ebaproportsionaalne sooritus olla, arvestades palju nt kutsealused arsti juures on.

[alari]

Erasektoris, kus loetakse iga senti, üldiselt mingite psühhotestide järgi inimest kulukale, palju väljaõpet nõudvale ametikohale ei võeta.
Selleks on personalitöötaja, kes juba esmase vestlusega selgitab välja, kellel on motivatsioon, eesmärgid jne sinna pääsemiseks.
Meil kahetsusväärsel kombel arvatakse, et peened testid asendavad vestlust - ei asenda.

Oma kogemustest ütleks, et tavaliselt tehakse vestlus ja suuremates firmades võidakse lisaks lasta teha test. Testi tulemused võivad olla tööandja jaoks üsna tähtsad ja määrata, et kes lõplikust valikust lõpuks tööle võetakse. Test võib olla kulukas, aga samas personalitöötajad siiski neid kasutavad, kuna need ikkagi annavad inimestest mingi ülevaate.

[Kapten Trumm]

Ei ütlegi, et test on mõttetu, lihtsalt kõnealuseid moti probleeme (ei viitsi, pole huvitatud, tahaks läbi lohistada) välistatakse tavaliselt mingi 15 min vestlusega, millele võib siis eelneda nt 2xA4 essee, kuidas näed enda tulevikku vms. Täna on meil ju süsteem selline, et kui leitakse mingi eriti hakkaja vend põhikutsest, siis kapralist ehk meeskonnarelva vanemast ta kaugemale ei pääse, olgu ta kuitahes motiveeritud.

[hummel]

Mingeid (sh tasulisi) "toomase teste", kohapealseid pettumisi ega pääsemise hüsteeriat ei oleks, kui ajateenistus poleks diferentseeritud. Arusaadav ka, et kuna u 50 % tuleb sinna üsna vastumeelselt, üritatakse võimalusel nihverdada nii ja naa. Kes tahaks riigi kulul juhiluba, kes tahab suvel tööl käia jne.

Varem, kui ajateenistus oli kõigile 12 kuud, oli igasuguste valikute tegemine SBK järel hoolimata toonasest viletsast hariduskeskmisest (eriti nö varakevadises kutses, kuhu sattus varasügisese ja talvise kutse "jääk") tavaliselt mugavam, kui täna. Mingi kvoodi pärast lihtsalt seeruks saada oli ikka üsna harv juhus. Üldiselt oli nö statistiline konkurss 4:1 või isegi 5:1 ja iga mees pidi end SBK jooksul ise tõestama. Samuti sai barankavendadeks määrata pingevabamalt ajateenijaid, kel kas suurem tehnikahuvi või juba varasemalt B-kat (mõnel ka C1-kat) käes. Iseasi, et KV transpordisüsteem üldiselt lonkas oluliselt rohkem, kui täna.

Kui ikkagi vaja, võiks rühma või kompanii juhtkond täna ise mingi pabertesti koos vestlusega läbi viia SBK järel ja parimad pojad välja valida. KV võidaks sellest kokkuvõttes riigikaitselises mõttes igal juhul.

Kõigile 11 kuud annaks ka võimaluse teatud lahinguvalmiduse tõstmiseks ajateenijate najal.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Komistasin ühe keskmisest huvitavama artikli otsa..
Tõestada ei suuda aga sisimas tunnen, et siin on ainest uue teema jaoks..

http://riigikaitse.postimees.ee/3329797 ... ateenistus

[Gideonic]

Tundub väga mõistlik lähenemine! Jääb üle loota et seda ka "suurele ringile" rakendama hakatakse.

[Mazz]

Naljalt ei usu, et sellest midagi välja tuleb. "3. ööl juba relv kätte" oh ei....
Need kaks esimest nädalat on RÜ ja RV`l aeg nägemiseks mis meestega üldse tegu on jne jne jne.
Kindlasti saab teenistust efektiivsemaks muuta, aga kas just nii ?

[-=Mortyr=-]

Pole vajagi uskuda. See on juba tehtud. Lihtsalt meedias kajastub nagu see alles hakkaks esimest korda rakenduma.

[Kapten Trumm]

Sõduris on sama jutt märksa pikemalt ning autori enda kirjutatud.
https://issuu.com/sodur/docs/sodur2016_ ... 9/34031890

Autor nt väidab, et täna on SBK-s riviõppe maht 4 korda suurem kui liikumisviiside õppel.

[HotelVictor]

Autor nt väidab, et täna on SBK-s riviõppe maht 4 korda suurem kui liikumisviiside õppel.

Senise süsteemiga oligi jama, et pärast SBKd ei olnud noored sõdurid tegelikult lahingvõimelised, sest sõdimist õpetati ja harjutati lihtsalt sedavõrd vähe. Kui ma pidin oktoobrilennust tulnud noortega jaotaktikat õppima hakkama siis mehed ei osanud jaotelkigi püstitada.. liikumisviisidest, orienteerumisest, sidest ja paljust muust rääkimata. "SBK ajal tegeleti mingite muude asjadega.." sain ma pehmemas esitluses vastuseks.

[Kapten Trumm]

Minu arusaam on, et kui väljaõppeks napib aega, siis need voodite tegemised ja rivis trampimised must go....tegeleda tuleb esmajärjekorras sellega, mis tagab ellujäämise ja organiseeritud tegevuse - liikumine igal tasandil, relvade kasutamine, enda julgeoleku tagamine jne.

[Lemet]

Oli juhust neil päevil telefoniga filmitud linnalahingu õppust vaadata...meenus ajaloost Rževi lahing ja Sinimäed. Ilmselt oli õppuse eesmärk koolitada sõdureid hooneid vallutama vastasel laskemoona ja granaatide lõppemise läbi...kui siis veel kellestki hõivajat on. Kasu sellisest õppusest...

[alban]

Selleks, et ei jääks muljet, et konkreetset telefoniga filmitud linnalahingu õpet laiendada kogu kaitseväele ja -liidule, siis palun täpsemalt: mis üksus harjutas, kus harjutas, mida harjutas ning mida harjutati. Kui neile küsimustele on olemas vastused, siis saab ka öelda kas midagi tehti valesti või õigesti. Kahjuks 30+ aasta taguse NA kogemusega lennuväljavalvurid ei ole minu hinnangul eriti pädevad EKV väljaõpet hindama.

[Lemet]

"30+ aasta taguse NA kogemusega lennuväljavalvurid" on piisavalt pädevad ennast hoonekaitsja seisukohta pannes terve ründava seltskonnaesimese kolme minutiga kasti panema. Naturaalselt. Muideks, samasuguse hinnangu andis tegevusele ka EKV tegevohvitser. Kes tähendas, et ründajatel pole sel kombel vähimatki šanssi ja et kaitsjate ainus oht on moona lõppemine.

...konkreetset telefoniga filmitud linnalahingu õpet laiendada kogu kaitseväele ja -liidule...

Ei laiendagi, konkreetne õppus ja konkreetne hinnang...iga õppur võib ise oma õppust hinnata. Konkreetses õppuses osalejate hinnang oli...värvikas oleks vast õige sõna.