Reservohvitseride programm

-huviline-
Uudistaja
Postitusi: 1
Liitunud: 17 Dets, 2009 11:43
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Reservohvitseri koolitus(vrok)

Postitus Postitas -huviline- »

Tere, kuna ajateenistuses ei olnud võimalik läbida nak-i ja aspirantuuri siis olen juba pikemat aega uurinud vrok koolituse kohta aga paar küsimust on tänaseni jäänud vastuseta.
Kui olen hetkel üliõpilane(kõrgharidus omandamisel) kas ka siis on võimalik läbida VROK. Kuna olen näinud paari inimest kellel tärn uhkel rinnas helkimas kuid kõrgharidus nn.omandamisel või siis piisab ka keskharidusest ? Või võib juba oma oma nn. kursuse tunnust kanda juba peale VROK -i lõpetamist, aru ma ei saa. Ja siiamaani ei ole saanud ühtegi normaalset vastust.
Ärge saage minust valesti aru ei huvita mind see tärn vaid teadmised !



Ettetänades Kristo !
Aleks
Liige
Postitusi: 695
Liitunud: 14 Okt, 2005 18:25
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Reservohvitseri koolitus(vrok)

Postitus Postitas Aleks »

Kursustele saad minna ka siis, kui kõrgharidus omandamisel. Tärni saab alles peale vastava presidendi käskkirja ilmumist.
Olen huvitatud Kaitseliidu ja Kaitseväe rinnamärkidest, autasudest, dokumentidest ja sümboolikast 1918 - 1940. Võimalik erinevad variandid - ost, vahetus jne. Telefon 5092935.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Minu arvamuse kohaset tuleks seda VROK asja natuke piirata. Reservohvitseriks on küll tore õppida (ja pärast ohvitseri mängida), kuid mis sellest riigikaitsele kasu peaks olema, kui pole täpselt teada, milleks neid reservohvitsere nii massiliselt ikkagi tarvis on?

Esmalt tuleks teha selgeks, et mis reaalsele SA ametikohale seda reservohvitseri hiljem vaja läheb ja alles siis vaadata, kas on mõtet õpetada või ei. Niisama hobikursused leierdavad ohvitseri (reservohvitseri) kutse autoriteeti, rääkimata napi riigikaitseraha raiskamisest väljaõppele.

SA armee vajab ka häid sõdureid ja allohvitsere.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Postitus Postitas oleeg »

Esmalt tuleks teha selgeks ...
See ongi seni olnud kõige keerulisem ja praktiliselt ületamatu probleem! Seega : kolme kuuga trammijuhiks, kuue kuuga emaks ja 9 kuuga ohvitseriks - iga hinnaga.
... kuid mis sellest riigikaitsele kasu peaks olema ...
:dont_know:

See küsimus vaevab vaid neid, kes oportunismi soos vaevlevad ega oma otsesidet taevaste vägevate juurde ... :scratch:

terv
o
Viimati muutis oleeg, 18 Dets, 2009 12:44, muudetud 1 kord kokku.
Arnold
Liige
Postitusi: 5110
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Hummeli ja Oleegi arutlus on nö "suure pildi" nägemine, mis ei tähenda kuidagi, et see teeks maha uudistaja Huvilise pürgimusi. Küll aga soovitaks mõelda kolm korda - järsku peab kunagi tõesti ohvitserikohuseid täitma hakkama (ma ei mõtle neid parkettide pääl sibelemisi)!
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas mutionu »

Kesasjaks seal saadakse üldse?
lahingukool.ee peal eriti üksikasjalikku infot ka pole.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

corvus kirjutas:Mitme suure sõja kogemus (nagu ka väiksemad konfliktid) on näidanud, et umbes 1/3 reservohvitseridest suudab adekvaatselt "sõdida". Ülejäänutest saavad pooled hakkama sellega milleks neid vaja on - kohatäitmisega. Ja viimased 50% (2/3'st) lastakse omade poolt maha, surevad ise nagu kärbsed (koos talle usaldatud allüksusega) või saadetakse soojadele kohtadele - ühesõnaga kasutud.
Samas, et seda 1/3 "kätte saada" tuleb siiski ka muu 2/3 läbi sõeluda. Pole veel leiutatud süsteemi, kuidas tsivilistidest reservohvitseride puhul kohe see 1/3 "kõlbulikku" materjali reservohvitseriks saaks koolitatud... Sest selleks "sõelaks" on tavaliselt päris relvastatud konflikt, mida simuleerida on võimatu. Nii et, mida suurem kõigi reservohvitseride kogum, seda suurem on ka see 1/3 hulk. Nii et rääkida "parketiohvitseridest" ilma, et oleks võimalik evida võrdlusmomenti konflikti näol, mis terad sõkaldest välja eraldab on pisut...ee ebaadekvaatne.
Meenub üks mees, sealt eelmise sajandi algusest, kelle kohta vast ka kaasaegsed rääkisid kui naiste- ja elumehest elik omaajastu "parketilõvist playboy'st".
Kui asi läks tõsiseks, muutus "ilusmees" hoopis "tegusmeheks", kel oma elunatukesestki unistuse elluviimiseks kahju polnud. Neid kohalikke näiteid võiks veel ja veel tuua.
Mis allikal ülaltoodud asjatundmatud üldistused põhinevad?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

mutionu kirjutas:Kesasjaks seal saadakse üldse?
lahingukool.ee peal eriti üksikasjalikku infot ka pole.
Praegusel hetkel on selle kursuse nimetus ROBK (reservohvitseri baaskursus) ja alates eelmisest lennust (kaasa arvatud) õpetati esimese kahe kuuga vaid NAK asju. Traditsioonilised jao asjad - patrull, rünnak, kaitse, kõikide rühma relvade (sh CG) õpe. Kursuste lõpetajad satuvad samal aastal Kevadtormile tagala vms üksustesse teisejärgulistele jaoülema kvalifikatsiooni eeldavatele kohtadele. Igasugu virgatsi, meditsiini, transpordi vms jaod.

Et saada rühmaülemaks, tuleb läbida järgmine, rühmatasandi kursus (ROTK - reservohvitseri täienduskursus).

ROBK läbimise eelduseks on KVTK-1 ja KV laskeoskustesti (A... whatever) sooritamine. Üldiselt relvadega mitte kokku puutunud ei soorita.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Postitus Postitas alban »

mutionu kirjutas:Kesasjaks seal saadakse üldse?
lahingukool.ee peal eriti üksikasjalikku infot ka pole.
Kui kursuse edukalt läbid siis auastmeks saad lipniku.
Sõjaaja ametikoht peaks olema rühmaülem. Kas tegu on "eesliini rühmaga" või "tagapool asuva rühmaga" ma ei tea.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Minu arvates pole mõtet 2/3 lihtsalt välja õpetada, et 1/3 kasulik oleks.

Ajateenistuses võiks kõigil olla (peaks olema) võimalus saada allohvitseriks valituks ja siis edasi omakorda ohvitseriks valituks. Iseasi, et jah meil ei saa allohvitseregi täna valida ja see on kurjast.
Samas peaks jaguma ka ühel tublil kutsealusel patriotismi, et tulla ikkagi suvel teenistusse ja pääseda NAK-i potensiaali sekka, mitte üritada sügisel 8 kuuga ära viilida ja siis pärast reservis avastada, et tahaks kohe reservohvitseri pagunit. Kui ajateenistuses ohvitseriks ikkagi ei valitud, siis järelikult pole määratud ka saama.
Ajateenistuses õpetatud reservohvitseril on ka reaalne koht SA struktuuris, kas siis eesliinil või tagalas.

Ajateenistuses antakse minu arvates aspirandile ikkagi päris hea koolitus ja nii siseteenistuslik, kui taktikaline juhtimispraktika (kuigi Võru KVLK tahab seda vägisi lühendada - RRÜBKA-t pikendati!), millist ta misiganes õppekogunemistel või täienduskursustel kuidagi ei omanda. Me ehk ajame segamini, et täienduskursuse mõõtu kursus on täiendamiseks, mitte hariduse saamiseks. Ajateenistuses käinule kuluvad need kursused kindlasti marjaks, kuid tsivilistist-reamehest õiget juhti-ohvitseri küll vaevalt teevad.

Tegelikult mulle meeldiks, kui kõrgemast staabist tuleks välja direktiiv, kuidas aspirante ikkagi valida. Täna on ainult nõutav kõlblikkus tegevteenistuseks ja edukalt läbitud NAK. Meie väeosas näiteks ikka valime väga, keda saadame Võrru. Muuhulgas eeldame, et on kas kindel soov kõrgharidust omandada või see vähemalt pooleli ja vestleme riigikaitselis-aatelistel teemadel. Aga kardan, et mujal seda asja nii tõsiselt ei pruugita võtta... :roll:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

hummel kirjutas:Ajateenistuses võiks kõigil olla (peaks olema) võimalus saada allohvitseriks valituks ja siis edasi omakorda ohvitseriks valituks. Iseasi, et jah meil ei saa allohvitseregi täna valida ja see on kurjast.
Samas peaks jaguma ka ühel tublil kutsealusel patriotismi, et tulla ikkagi suvel teenistusse ja pääseda NAK-i potensiaali sekka, mitte üritada sügisel 8 kuuga ära viilida ja siis pärast reservis avastada, et tahaks kohe reservohvitseri pagunit. Kui ajateenistuses ohvitseriks ikkagi ei valitud, siis järelikult pole määratud ka saama. Ajateenistuses õpetatud reservohvitseril on ka reaalne koht SA struktuuris, kas siis eesliinil või tagalas.
Konks on selles, et kuigi igasugu parketilipnikke on tohutult, on Eestis kenake osa reserviste, kes said oma väljaõppe ajal, mil sellist LT ja LTT koolitamist ei tuntud, nagu praegu on. Ajateenijatest aspirante on aga piisavalt üksnes koolitatavatele reservüksustele. Kolmas faktor on veel loomulik kadu.

Seega tuleb resümeerida, et RRÜBKA on totaalselt ebapiisav abinõu reservile vajalike rühmaülemate tootmiseks. See katab praegu ainult jooksva opstruktuuri tellimuse ja ei ühtegi enam. Umbes teist samapalju on ilma. Kas olemasolev vorm õige või parim on, on iseasi, kuid selle puudujäägi korvamiseks tuleb VROKi kaotamisel vist küll RRÜBKA-t poole võrra suurendada

Õnneks on sellest väikesest probleemist aru saadud ja vaatamata mitu aastat käinud kinnipanemise juttudele olla see lausa kindral Laaneotsa karm käsk, et kursus jätkab ning parketiasjamehi rohkem ei produtseerita. Ja tegelikult on süsteemi omajagu muudetud-parandatud, lihtsalt kummaline on, et EKV kaadrisõjaväelased seda enamasti ei tea - ikka opereeritakse linnalegendidega sellest ajast kui Mavt Laal Savieediku pilti Nursi tiirus lasi. Vahepeal on aga nii kursusele pääsemine kui sealne õpe ja teenistuspraktika teema tugevasti muutunud. Paremuse suunas.

Kui rääkida opstruktuurist 25 000 meest+KL üksused, siis tekib seesama küsimus kohe üles ja võin panna kasti Porterit mängu, et aspirantide reservist probleemi ei lahenda. Kui 16 000 struktuur mehitatakse kompaniist alates olemasoleva kaadriga ära, siis edasi on puuks. Pea teist samapalju on üheksa aastaga samapalju juurde vaja koolitada. Ja KÜ'st allapoole jääb ikkagi ohvitseride probleem kehtima.

Teine alternatiiv reservile reservohvitseride tootmiseks on täna KL kool - rühmaülema kursus kaugõppevormis ja tegelik loetud arv nädalavahetusi ning üks nädal maastikul on kaugelt lahjem pakkumine kui ROBK+rühma VROTK.
Ajateenistuses antakse minu arvates aspirandile ikkagi päris hea koolitus ja nii siseteenistuslik, kui taktikaline juhtimispraktika (kuigi Võru KVLK tahab seda vägisi lühendada - RRÜBKA-t pikendati!), millist ta misiganes õppekogunemistel või täienduskursustel kuidagi ei omanda. Me ehk ajame segamini, et täienduskursuse mõõtu kursus on täiendamiseks, mitte hariduse saamiseks. Ajateenistuses käinule kuluvad need kursused kindlasti marjaks, kuid tsivilistist-reamehest õiget juhti-ohvitseri küll vaevalt teevad.
Ütleme, et neid aspirante on nii ja naasuguseid. Nagu on igasugu pudulojuseid "kahekuuliste" hulgas, on ka mitmesuguseid saamatuid ajuhiiglasi ka "päris" aspirantide hulgas, kohe päris lambaid. Viimast aga arusaadavalt ei afisheerita, sest nood on ju "õigest süsteemist" :roll:
Tegelikult mulle meeldiks, kui kõrgemast staabist tuleks välja direktiiv, kuidas aspirante ikkagi valida. Täna on ainult nõutav kõlblikkus tegevteenistuseks ja edukalt läbitud NAK. Meie väeosas näiteks ikka valime väga, keda saadame Võrru. Muuhulgas eeldame, et on kas kindel soov kõrgharidust omandada või see vähemalt pooleli ja vestleme riigikaitselis-aatelistel teemadel. Aga kardan, et mujal seda asja nii tõsiselt ei pruugita võtta...
Eks probleem algab sellest eelvõtmise asjast peale. Kuidas tuleb NAK tuumik, sedasi tulevad ka aspirandid ja isiklikult arvan, et mingite kaugjuhtimise testidega ikka inimese sisu välja ei selgita. Üsna selge on, et KRA tarkade valitud NAK tuumikusse satub lontrusi rohkem kui väeosades reaalse soorituse baasil valitutesse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Mis aspirantide valikusse puutub, siis pidasin silmas valikut väeosa, mitte KRA tasandil. Ega väeosas ei viitsita ka sellega eriti vaeva näha mõnikord ja kaitseväes võiskid olla kehtestatud asjakohasemad nõuded.

Ajateenistuses toodetakse aspirante üldiselt ka väikese varuga nagu kõiki muidki tegelasi ja nagu öeldud, siis reservohvitseride vorpimine käib ka Kaitseliidus.
Tegelikult on Kaitseliidus juba täna mõnel pool olukord, kus reservohvitseridega pole midagi tarka peale hakata, sest neid on malevkondades kirjas samapalju, kui reakoosseisu. Sõduriks ega aoülemaks ka lpn panna ei saa ja nii pole neile enam üldse ametlikku rakendust.
Mõned sinisilmsed lähevad suure uhhaaga ohvitseriks õppima ja siis peale kursuste lõpetamist tulevad malevasse küsima (nõudma), et "aga kus nüüd see minu üksus siis on?" Reaalselt polnud neil ei enne ega pärast kursust ohvitserina rakendust, sest kõik rühmaülemate ja kompaniiülemate kohad on kahekordse ülekattega täis, kusjuures sinna on pandud ka ajateenistuses aspirandihariduse saanud ja kv struktuurist välja jäetud lipnikke.

Enne mingisugustele priitahtlikele või mis iganes reservohvitseride kursustele kandideerimise eeltingimuseks peab olema eelnev vaba sõjaaja ametikoha olemasolu.
Näiteks nõutav Kaitseliidu maleva pealiku või KRK ülema saatekiri, kus on täpselt märgitud, millisele konkreetsele vabale SA ametikohale antud ohvitserikandidaati vajatakse. Lisaks peaks kandidaadil olema eelnevalt omandatud nooremallohvitseri auaste.
Mitte nii, et lambivend käib kursusel paguneid jahtimas ära ja siis hakkab "otsima tööd" või jääb üldse passiivseks ja kasutuks.

Lisaks tuleks esmalt üles otsida, läbi sõeluda ja struktuuri rakendada senised reservlipnike hordid, mitte toota uusi peale.
Kasutaja avatar
Lohetapja
Liige
Postitusi: 349
Liitunud: 03 Apr, 2007 1:43
Kontakt:

Postitus Postitas Lohetapja »

Mõistlik jutt hummeli poolt.
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas mutionu »

Kas selline arvamus(et pole neid reservlipnikke rohkem vaja) ei kapselda liialt armeed? Kui mul näiteks avaneks võimalus KV -s või KL -s teha erialast tööd(IT, side jm haakuv teema) siis küsitakse ju kohe aukraadi(reamehe palgaga sellisele erialale mõistlikku meest ei saa ju). Kust mujalt mul selline asi võtta kui nendelt kursustelt?
Või olen ma väga valesti asjadest aru saanud?
KategorieC
Liige
Postitusi: 728
Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas KategorieC »

Minuarust vorpigu neid reservlipnikke palju kulub, küll sealt ka mõni asjalik välja tuleb - ainult tingimusega jah, et kui õppekogunemistel ei käi ja asja vastu rohkem huvi ei näita, jääd oma "eriseisusest" ilma.
Aga see ajab küll vihale, kui neile aja möödudes veel tärne juurde antakse. Kui ikka tegevteenistuses ei ole olnud paari aastat, ei näe küll ühtegi põhjust, miks lipnikust n-ltn jne peaks saama. Siis tekivadki Riisalu sugused debiilikud, kes täiesti tõsise näoga räägivad, et sooviks Afgaanis kompanii ülemana ära käia. :wall:
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist