Reservõppused ja lisaõppekogunemised

[Kapten Trumm]

Hillart, mis on Iisraeli säravate võitude taga, mida sa väga toonitada armastad? Õlitatud kella/masinavärgina toimiv reservarmee, kus asi jookseb nagu kellavärk. Inimene muidugi ka, aga kuitahes kõrge motiga pole logiseval armeemasinal ka pikka pidu.

Küsimus pole ju selles veekanistris, patareides või meeste ebamugavuses (mis sõjas ka kindlasti on) - vaid suutmatuses panna lihtsaid asju ladusalt toimima isegi steriilses rahuaja olukorras, kus on võimalik kõike kuid ette valmistada ja kus vaindlane ei sega. Ütlete, et oleme mõtlemises Wabadusõja tasemel? Tahaks karjuda, 20 aastat, 20 aastat on juba läinud (kuhu maani jõudis sama ajaga, vt 1967 a sõda). Ehk puudub üksuse sisene hammasrataste korralik hambumine ja seda tüüpiliselt üsna madalal tasemel. Kui ei suudeta ladusalt organiseerida kompanii siseseid asju, siis soomusbrigaadi(de)ni on siit terve valgusaasta. Kahjuks.

Ok, saame aru, vähe üritusi, kogemust vähe, asi paraneb. Vähem möla, pikem samm. Aamen.

[hillart]

Jumalast õigus.
Kuid nagu lugupeetavad siin juba paljukordselt just-kui ära tõestanud on, siis tingib Eestimaa asukoht ja eestlaste olemus seda, et kohe mitte miskit pole meil Iisraeli riigikaitse stiilis rakendatav. NB! Mitte, et mina seda seisukohta jagaksin (tegelikult ei jagagi kohe põrmugi), aga ... Seepärast ma sellest asjast enam juttu ei teegi. Mis ma ikka vastu tuult ... Endal hakkab juba mõnikord na-paha.

Üldiselt ja ühe lausega aga võin teile selle välja öelda, mis siis ikkagi praegustel RÕK-idel viga on (ja mitte ainult RÕK-idel, vaid EKV-l tervikuna samuti) ja millest jamad alguse saavad.
S.o. lausa äärmuseni viidud ebapiisav kaaderkoosseisu arvukus mõningates valdkondades ning järjepidev aastaid kestev panustamine valdavalt vaid nn. elutule rauale. Eelkõige pean silmas erinevaid logistika valdkondi, millistes ilmnenud puudujäägid just kõige ilmekamalt väljendunud ongi.

Nii, et seni kuni antud valdkonnas on just nii nagu on, seni vääna kuidas tahad, aga midagi paremat välja ikka ei vääna küll. Kahjuks.

[Kapten Trumm]

Nagu ütles mu tutvusringkonnas üks elupõline kaitseväelane, et Eesti (rahva, poliitikute, kuidas soovite) mentaliteet riigikaitse osas muutub esimeste pommide plahvatustega. Paraku on aga siis hilja rapsima hakata. Külab küüniliselt, aga kohtati tärkab soov, et need võiks juba kuskil kukkuda, sellisel suht ohutul moel, et loksustaks ajusid paika. Liiga hea ja ohutu on see elu siin juba olnud, homo sapiensil on kalduvus sellisel puhul teatud osas ajukurdude degradatsiooniks.

[toomas tyrk]

RÕKile mitteosalemise põhjuste kohta ei ole kahjuks pidevat statistikat. Varasemate aastate kohta seda pole lihtsalt välja toodud. Aga viimaste aastate järgi, kus see on välja toodud, on trend pigem negatiivne.

Samade ülaltoodud aruannete järgi olid aastatel 2008 kuni 2010 lihtsalt mitteilmunute protsendid
2008 - 8%
2009 - 10%
2010 - 23%

Erandlikult on veel mitteosalemise põhjused ära toodud 2005. a. Kaitseliidu RÕKi kohta, kus valdavalt vabastati tervislikel põhjustel, mitteilmunuid oli vaid 5%.

Kuna aga varasemate aastate kohta andmed puuduvad - ei või küll kindlalt öelda, et kas negatiivne trend on tingitud masu lõppemisest, või millestki muust.

Mind näiteks huvitaks, et kui suur protsent neist lihtsalt mitteilmunuist oli varem RÕKil osalenud.

[hillart]

Kolm-neli aastat tagasi, kahtlesin ma tõsiselt, kas üldse kunagi jõutakse siinmail selle lubatud kahe protsendini.

Mida te sonite alatasa sellest 2%-st! Tähtis pole ju mitte see, et kui palju raha osatakse läbi põletada, vaid see, mis selle raha (summa) eest ka saab.
Lolli rahapõletamist olen näiteks mina möödunud 20 aasta vältel juba piisavalt näinud.

Samade ülaltoodud aruannete järgi olid aastatel 2008 kuni 2010 lihtsalt mitteilmunute protsendid
2008 - 8%
2009 - 10%
2010 - 23%

Õhuke riik, mida siit siis tahta?

[Kapten Trumm]

Samade ülaltoodud aruannete järgi olid aastatel 2008 kuni 2010 lihtsalt mitteilmunute protsendid
2008 - 8%
2009 - 10%
2010 - 23%

Küsimusi tekitab see 23%, tegemist tundub olevat kas mingi nihkega reservi valimis (nt vanemaid aastakäike rohkem, seal andmed ebatäpsed vms) või on vahest tegemist mingi statistilise konksuga? Masu ajal oli pigem vastupidi, KV väitis, et armeese tuldi meelsamalt. Hüpe on lihtsalt liiga järsk, mingi konks peab seal sees olema.

Võiks öelda, et meil on isegi hästi läinud.
Kolm-neli aastat tagasi, kahtlesin ma tõsiselt, kas üldse kunagi jõutakse siinmail selle lubatud kahe protsendini.
Paistab hetkel, et isegi õnnestub..
Kas ka siis, kui meid valitsenuks Savisaared/Nestorid, on teine küsimus.

Savisaarte teemal on see kahjuks nii. Kui Savisaare puhul on teada, kelle agendat ta ajab, siis Nestori (elik sotside) puhul võib vaid oletada. Nagu ütles meie suur õpetaja Feliks Dzerzinski, on kõige ohtlikum vaenlane põrandaalune vaenlane.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

RÕKile mitteosalemise põhjuste kohta ei ole kahjuks pidevat statistikat. Varasemate aastate kohta seda pole lihtsalt välja toodud. Aga viimaste aastate järgi, kus see on välja toodud, on trend pigem negatiivne.

Samade ülaltoodud aruannete järgi olid aastatel 2008 kuni 2010 lihtsalt mitteilmunute protsendid
2008 - 8%
2009 - 10%
2010 - 23%

Erandlikult on veel mitteosalemise põhjused ära toodud 2005. a. Kaitseliidu RÕKi kohta, kus valdavalt vabastati tervislikel põhjustel, mitteilmunuid oli vaid 5%.

Kuna aga varasemate aastate kohta andmed puuduvad - ei või küll kindlalt öelda, et kas negatiivne trend on tingitud masu lõppemisest, või millestki muust.

Mind näiteks huvitaks, et kui suur protsent neist lihtsalt mitteilmunuist oli varem RÕKil osalenud.

See kolme aasta "mitteilmunute" statistika (täpsemini selle % häiriv tõus) näikse õigusega häirivat meid kõiki.

Extra für übermoderator (ja ka infoks teistele foorumlastele) oman öelda, et suht juhuslikult olin üle pika aja 2008.a taaskäivitatud reservõppekogunemiste osavõtuprotsendi tuletamise juures - seega tean seda teemat.
Ja ma väidan, et tollane osalejate % arvutus oli üpris kohmakas ning ebakindel - polnud selget metoodikat ega pidepunkte, kustmaalt ja/või kellest-millest osalejate % lugeda. Tulemusena mindi loomulikult kõige lihtsamat teed - kõiki küsitavusi tõlgendati parima (raporteerimis)tulemuse saavutamise suunas...

Minu sõnum siin on, 2008.a osalusprotsent ei olnud tegelikult nii hiilgav võrreldes 2010.a - ja järelikult ei ole ka osaluse langus viimaste aastate lõikes tegelikult nii drastiline.

Minu teine sõnum on, et tänased reservõppekogunemistel osaluse andmed on olulisemalt tõesemad, kui seda olid 2008.a omad - seda sel lihtsal põhjusel, et % tuletamise metoodika on edasi arenenud.

Isiklikult arvan, et osaluse langus on siiski olemas. Põhjusteks siin eelkõige järjest õhenev riik ühes sellest tuleneva (ja leviva) ignorantsusega ning veninud majandussurutis. Ja last but not least on põhjuseks ka osalusprotsendi arvutamise metoodika ausamaks ja läbipaistvamaks kinnistumine kaitseväes.

Tahaks loota, et poomi-sugused tindisolkijad sellest asjade loomulikust arengust siin nüüd mingit uut militaristide vandenõukeissi rebima ei hakka

[hummel]

Tere üle pika aja. On kiire olnud.

Sai siis ka ise RÕK-i läbi viidud ja omad muljed olemas. Päris täielikku passimist ei ole võimalik värltida, kuid nädalase toimetamise kohta võin öelda, et õppepäevad algasid mul 8 paiku ja lõppesid nii 19-20 paiku. Ükskord ka 23, aga see ei olnud otseselt õppega seotud. Rohkem poleks suutnud teha ja niigi sai viimase piiri peal oldud.

Reservistide kohaetuleku kohta ütleks nii ja naa. Mõnikord tuleb rohkem, mõnikord vähem, kuid kõik allüksused said välja pandud, mis pidid. Spetsialistide ärakasutamise kohta ütleks, et teiste üksuste kohta ei tea, aga ise tegime parima, mis andis, et iga mees saaks võimalikult sobiliku koha. Küsisime näiteks igalt vennalt üle, mis oli tema tegelik amet ajateenistuses ja selle pani vastav ülem ka nime taha kohe kirja, kui esines üllatusi. Ringitõstmisi ikka oli. Lisaks sai veel tehtud nii, et sai lastud enamasti rühma allohvitseridel ise allüksused paika panna ja üles kirjutada. Nii said omad kamraadid kokku. Mõned korrektuurid tuli muidugi juurde teha.

Suurimaid probleeme valmistavad minumeelest koosseisud, kui sellised, ise. Esiteks ei sobi rahuaja ajateenistuse õppekoosseisud sageli reaalsusega ja õppe käigus peab neid allüksuses ise ringi tegema. Mehed tuleb aga mahutada hiljem personaliarvestuses ikka ette nähtud raamidesse ja paljud satuvad lõpuks suht valeldele ametitele. Koosseise ei tehta/muudeta meie kääbuskaitseväes minumeelest ka eriti süsteemselt ja kogemuspõhiselt, vaid pigem hetkeemotsioonidest lähtudes. Samas ei ole ka eri tasemetel väga palju ajutruste võtta, mis seda asjalikkust tagaks või nii.

Omakorda pahasti on, et ajateenistuses õpetatavad brigaadi koosseisud ei taha piisavalt sarnaneda või korreleeruda hilisemate RÕK KRK koosseisudega. Nii võib juhtuda, et ajateenistuses õpetatud allüksust samateemalises reservüksuses polegi ja tublit spetsialisti pole ka kuhugi mujale asjalikult mahutada. Koju ei saada ja midagi talle leitakse ikka. Tekib küsimus, miks on ajateenistuses erialaõpe 5 kuud, kui sama peaks nüüd tegema RÕK-is 0-ist 5 päevaga või vastupidi. Väidan, et see on tsirkus või pakasuuha.
Probleemi lahendaks minu nägemusel suht hästi brigaadi ja KRK struktuuride nö sünkroniseerimine. Lihtsalt KRK üksused-allüksused peaks olema samad, aga suuruselt u 70-80% brigaadi omadest, võimaldamaks nii ka siin juba kirjeldatud inimkadude üsna lihtsa kompenseerimise. Lisaks vähenevale personalisegadusele väheneb ka taktikaline ja protseduuriline segadus. Ajateenistuses on õpetatud ja harjutatud 5 kuud ühte moodi, RÕK-is õpid ja teed 5 päevaga teistmoodi... ja hästi?

RÕk ja 2 nädalat. Noh RÕK-ides ikka üritatakse väljaõpet ka teha ja seega nad venivad ajaliselt. Lisaks just eeltoodud põhjused väljaõppeks.
Meil aga tehakse näiteks nii, et ohvitseridel on esimene kogunemine varem 1 nädal, siis ohvitserid-allohviserid paari kuu pärast koos 1 nädal ning lõpuks ohvitserid-allohvitserid-sõdurid omakorda paari kuu pärast 1 nädal. Pagan teab, kas nii on parem või ei, aga on toiminud nagu.


Üks nali ka. Ilmus RÕK-i üks tegelane, kes ei olnud kogu oma elu jooksul saanud mitte mingisugust sõjalist ettevalmistust. Oli vist vaid püstolit käes hoidnud natuke. Eks siis reservseerud õpetasid talle sõdurlikke baasasju esimesel päeval. Hakkama ta muidu ikka sai.

[jaanr]

Borja, väga tore, et emotsionaalne vend oled, aga suht tühjalt kohalt. Proovi nüüd uuesti mu postitus läbi lugeda, vajadusel hinga sisse-väljaloe kümneni, ja leia need kohad, kus ma Poomile toetust väljendan. Sinu viidatud demagoogiapunkti mõte oli loomulikult risti vastupidine - väljendamata emotsiooni 56% üle nentisin, et kui kutsutuid on kuue tuhande peale, siis tõesti, paar tuhat elik tuhanded jäävad tulemata ning puhtalt faktilisel põhjal Poom ei valeta. Reageerib muidugi üle, aga ajakirjanik peab ka lugu müüma.

Mis puudutab KV reaktsiooni antud küsimuses, siis oleks ju võinud mõelda, et Poom soperdab midagi niiehknaa kokku ja oleks võinud ennetavalt pakkuda omapoolse vaatenurga . Aga noh, peale "95% oodatutest" ei ole vist kõige meeldivam öelda, et tuli 56% kutsututest. Või mis iganes põhjusel numbrid punaseks läksid. Aga aastavahetuse paiku peab midagi kaitseväeteenistuskohustuse täitmise aruandes avaldama niiehknaa.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Borja, väga tore, et emotsionaalne vend oled, aga suht tühjalt kohalt. Proovi nüüd uuesti mu postitus läbi lugeda, vajadusel hinga sisse-väljaloe kümneni, ja leia need kohad, kus ma Poomile toetust väljendan. Sinu viidatud demagoogiapunkti mõte oli loomulikult risti vastupidine - väljendamata emotsiooni 56% üle nentisin, et kui kutsutuid on kuue tuhande peale, siis tõesti, paar tuhat elik tuhanded jäävad tulemata ning puhtalt faktilisel põhjal Poom ei valeta. Reageerib muidugi üle, aga ajakirjanik peab ka lugu müüma.

Mis puudutab KV reaktsiooni antud küsimuses, siis oleks ju võinud mõelda, et Poom soperdab midagi niiehknaa kokku ja oleks võinud ennetavalt pakkuda omapoolse vaatenurga . Aga noh, peale "95% oodatutest" ei ole vist kõige meeldivam öelda, et tuli 56% kutsututest. Või mis iganes põhjusel numbrid punaseks läksid. Aga aastavahetuse paiku peab midagi kaitseväeteenistuskohustuse täitmise aruandes avaldama niiehknaa.

1) pole ma nii hullult emotsionaalne midagi - nagu see vahest tunduda võib

2) tore kuulda, et sa polegi poomi suuvooder aga katsu teinekord siis hoolikamalt väljendada - vean kihla, et 90%-le foorumlastest jäi selge mulje, et kiidad siin lihtsalt takka poomi soperdisele

3) poom valetab ka puhtalt faktilisel põhjal - loe ise ka veelkord minu eelnevaid poste ja näed, et kui "ligi kuuest tuhandest" osales 56%, siis EI TÄHENDA see sugugi, et ülejäänud 44% "jäivad tulemata" - seega EI OLE ka "tuhandeid" mittetulnuid

4) mis puudutab KV (esmast) reaktsiooni, siis ütlesin juba, et see oli s...t ja saamatus - võiks öelda, et KV reservõppekogunemiste endi tase on oluliselt parem, kui seda kajastava KV teavitusala tase - no kahjuks

5) ...mis omakorda jälle võimaldabki poomi-sugustel tühikargajatel ringi laiata ning ühiskonnal ajusid komposteerida

[soesilm]

No me komposteerime siin ise inimeste ajusid. Vahel ma loodan, et seda lehekülge ei loe eriti palju inimesi.
Näiteks:
Minagi tunnistan, et Israeli armee on tegija. Kuid nende pidev kiitmine ja ülistamine, vähimaidki puudusi nimetamata, on tüütu. Et mitte öelda rumalus. Pärast Hezbollah sõda panid juudid kokku komisjoni (Vinograd) ilmnenud puuduste ja põhjuste selgitamiseks. Kogu Israeli reservarmee süsteem sai seal negatiivseid hinnanguid. Järgnev on peast. Kuid kui vaja võin ka viited lisada.
Väljaõpe - viimase 3 aasta jooksul pole läbi viidud ühtegi pataljoni tasemel õppust. Harjutatud on ainult "tänapäeva" konfliktide tegevust.
Varustus - reservväelastele väljastatud varustus on vananenud. Eelkõige moraalselt vananenud ning see mõjutas oluliselt võitejate moraali.
Taktikaline luure - Israel teadis 30min täpsusega Hezbollah liidrite liikumisest, kuid täielikult puudus ülevaade vastase positsioonidest ja seal asuvatest relvasüsteemidest.
Hetkel ei tule rohkem meelde. Mis puudutab Israeli edukust, siis kui meil oleks nendega sarnased vastased ...

Vaatame nüüd meie tegevust.
Logistika - enamasti kuuleme vaid hävitavaid hinnanguid, mida toetatakse omapoolse ideaalmaailmaga.
Üksuste koostöö, väljaõppe korraldus, rahade kasutus jne - kõige selle puhul kordub sama. Ja kes räägib? Enamasti võtavad siin sõna siiski inimesed, kes otseselt süsteemis ei tegutse. Kõrvalt vaadates tundub muidugi mütsiga löödav olema. Aga nagu Borja või Hummel rääkis - asjad ei ole kahemõõtmelised. Seadused, ressursid, oskused, hoiakud ... kogu see kompott mõjutab tulemust. Kui selle kõige tulemusena lõppeb suurtükiväelaste RÕK vähemalt rahuldava tuletegevusega -patarei laskmised, mida juhib reserv, arvutab reserv, mõõdistab, laseb reserv, siis me peaks ju rahul olema! Rahul - ei tähenda leppimist selle tasemega, vaid vähemasti mitte paanitsemist.
Septembris toimus TT kompanii RÕK. No ei olnud 100% mehi, kuid kuuldavasti tegutses harjutustel ikkagi kompanii. Laskmistel 9 pihta, üks mööda, üks tõrge. Lasid reservväelased. Rühmasid juhtisid reservväelased. Aga meie "spetsialistid" militaarnetis hindaks tulemust kahtlevalt: Sihtmärgid ei liikunud, ei lasknud vastu, kõik mehed ei tulnud kohale ...

Keegi ei märka (loomulikult, sest et ei tea), et igal RÕKil tegutseval üksusel on kaadrikaitseväelasest ülem - OMANIK. Ülem kes juhib OMA üksust. Ülem kes teeb järeldused ja planeerib puudulikes küsimustes uusi RÕKe, mis tihti on suunatud just madalama taseme juhtide täiendamisele. Juba täna toimuvad RÕKid, kus molutamisest hoidumiseks võetakse erinevaid spetsialiste eelnevalt lühikeseks perioodiks. Ja kui siis lõpuks toimub RÕK, siis viivad suurema osast väljaõppest läbi reservväelased. Tulemuseks on need samad TT või STV RÕKid. Need on jah viimased trendid, kuid hetkel liigub see ainult paremuse suunas.

Ja lõpetuseks. Millega te kriitikud võrdlete EKV tegevust. Ma pean silmas neid, kellel on võimalus millegagi võrrelda. Kas USA logistika või pataljoni koostöö on eeskujulik? Kuidas hindate brittide väljaõppekorraldust mitme kuu perioodil (mitte nädalast kursust). Kui tihti saab Soomes reservväelane uue ametikoha - MIS TALLE EI MEELDI?

Muidugi tuleb püüelda paremuse poole, kuid asjast "vaid huvitatud" isikute stabiilne ohkimine ja pataloogiline enesehaletsus ei ole ka edasiviiv jõud. Kes nüüd end puudutatuna tundis, ärgu heitugu. Andke tuld! Eks "hummelid" loevad ja leiavad ka midagi kõlblikku kõrva taha.

[metssiga]

- Septembris toimus TT kompanii RÕK. No ei olnud 100% mehi, kuid kuuldavasti tegutses harjutustel ikkagi kompanii. Laskmistel 9 pihta, üks mööda, üks tõrge. Lasid reservväelased. Rühmasid juhtisid reservväelased. -
Tuli meelde, et 1984 olid mul ka reservväelased ja TT, tulemused - 12 lasku ja 12 mööda. Lasti samuti liikumatute märklaudade pihta. See oli siis muidugi Nõukogude Armee reserv, noorematele meeldetuletuseks.

[toomas tyrk]

Minul tekkis seda teemat lugedes aga hoopis selline küsimus - kas EKV korjab ka peale RÕKi osalejatelt mingit tagasisidet?

Omal selline suht ammune mälestus EKLi ajast, kus meil mingi aeg tõesti lasti peale õppusi pabereid täita. Vahetult ja kohapeal seda tehes oli muidugi tihti raske kõiki asju kohe kirja panna. Aga kõige kriitilisem tuli muidugi ka paberile. Ei tea, kas sel oli ka mingit positiivset või negatiivset mõju asjale.

Kuid kindlasti on parem lugeda osalejate mõtteid otse paberilt kui neid pärast mõistatada delfi ja muude edasirääkijate vahendusel

Või on seisukoht hoopis see, et osaleja ei peagi kõigest aru saama?

[Kapten Trumm]

Tuli meelde, et 1984 olid mul ka reservväelased ja TT, tulemused - 12 lasku ja 12 mööda. Lasti samuti liikumatute märklaudade pihta. See oli siis muidugi Nõukogude Armee reserv, noorematele meeldetuletuseks.

Kui relvaks oli RPG-7, siis ma ei imestaks. Kui sa võrdled Kusti tulemustega, siis ongi vahed umbes sellised.

[kaur3]

Borja saatis ilusa pildi, kus mitu täpsuslaskuritki peal. Süda läks soojaks. Oligi hea tunne, kuni Wots kirjutas oma kogemusest siin.

Hetkel mina läheks sõtta relvaga mis ei lae end ümber ning millega ma ei oska tulistada üle 400m kuna see jäi tol korral viimaseks kauguseks. Näiteks 300mi peale sain ka AK4ga torsole täitsa normaalselt pihta,küllap ka 400mi peal oleks suhteliselt tabav tuli kui vastane on ilusti näha. Selge see et optika ikkagi pakub eelist mida pikemaks distants läheb .

Teine asi on see,et näiteks minu relv ei laadinud kordagi ümber teravmoonaga. Jah isegi M-14 võib olla mõnikord praak. Osadel kaasvõitlejatel oli probleeme optikaga kus nö oli "surnud ala" trumleid keerates. Ja mõnda üksikut relva me ei saanudki paika kuna jäigi pilduma nii,et üks kuul vasakule äärde ning teine paremale 0.5m sihtmärgi peal.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 5&start=45

Julgustav on kuulda, et kordusõppustega läheb organisatoorne pool aasta-aastalt paremaks. Oleks väga kurb, kui nii ei oleks. Tubli töö! TT-mehed tabavad suurepäraselt ja suurtükiväelased ei jää alla, kuid kas te saate midagi öelda täpsuslaskuri eriala meestele lohutuseks, peale aastatepikkust k...i M14 TP'dega? Küsimus ei ole väljaõppes vaid mittetöökindlates relvades. Kui pasun hüüab, siis antakse liitlaste käest saadud ja sadamasse/lennujaama tarnitud uued püssid kätte (nagu muu peenem tehnikagi)?