Reservõppused ja lisaõppekogunemised

[A4]

Sinu rahustuseks, Trumm, võin kinnitada, et sarnaselt sinuga olen mina ka 17 aasta jooksul põllul olnud igasuguse ilmaga ning ilma virinata kasutanud kõiki kolme erinevat välivormi-, rakme- ja seljakotimudelit, mida Kaitsevägi parajasti on laost väljastanud. Seejuures oma sokid, kindad ja „kiivrialuse“ mütsi olen pea alati kodunt kaasa võtnud, sest metsas on mugavam kanda asju, mis pole valmistatud vähempakkumise võitja poolt; ja meie klimaatilistes tingimustes on alati hea omada varumütsi ja -kindaid juhuks, kui üks komplekt läbi vettib. Ja saan seejuures väga hästi aru, et suures pildis on see täiesti irrelevantne, kui uued või moodsad kõik need varustuselemendid on seni, kui nad on enamvähem olemas ja ajavad asja enamvähem ära.

Aga vat sellest viimasest asjast saavadki kahjuks vaid sina, mina ja veel võibolla paartuhat inimest Eesti Vabariigis, kes kaitseväe kui terviku toimimise vastu süvendatud huvi ja teadmisi omavad. Suurem osa reservväelasi, tavakodanikest rääkimatagi, kahjuks seda arusaama väga palju ei evi – kurb, aga tõsi. Keskmise reservväelase ja tema kaudu ka ühiskonna hinnangut ja tunnetust võibki väga kergesti mõjutada see, kas välivorm „on samasugune, nagu ohvitseridel“ või „vana ja kulunud rooba“. Või kas sokke ja kindaid antakse piisavalt, et jalad oleksid kuivad ja sõrmed soojas.

Ja olen nõus, et kohati esinev KVM on kokkuvõttes tõsisem probleem (ja ka mainekahju) kui vormielementide väljalaskeaasta või olemasolu. Lihtsalt esimese probleemi lahendamine on pisut keerukam ja võtab kauem aega, kui vorminduse-nimeline mainerisk, mille õnneks saab suhteliselt odavalt ja vähese vaevaga lahendada.

[Kapten Trumm]

Ma lihtsalt aeg-ajalt mõtlen (ärgitas selleks üks KJPS SKO artikkel nendest osalemistest), et kas meil viimati pole probleem selles, et me oleme kõval tasemel tehniliste-käeliste oskuste õpetamises ja teeme seda tõesti hästi, kuid me ei kuluta eriti palju vaeva selleks, et reservi minejatele teha selgeks, miks nad siin teenistuses on, kuidas me ikkagi sõdime ja mis selleks vajalik on. See loomulik asjade selgeksmõtlemine aga ei toimu just 20-aastasena, kui ma end selles vanuses meenutan, siis olin ikka paras tahm, häbi meenutadagi

Ja antud viginad nii varustuse kui KVM teemal tulevad ühe põhjusena lihtsalt sellest, et enamik osalisi ei taipa, miks seda kõike tehakse ja mis kriteeriumite järgi see käib. Ja kui sõdur ei taipa, siis kodus ei valgusta ka keegi vanemaid, naist, lapsi jne jne ning siis tehaksegi lollakaid järeldusi mingite marginaalsete probleemide (nt kinnaste puudus) põhjal, kuid olulised asjad jäävad tähelepanuta.
Näiteks see, et selline suvaline tilkumine kogunemiskohta lihtsalt häirib ja venitab formeerimisprotsessi. Et kui kutsuti alates 21.00, siis minnaksegi 21.00ks, mitte ei tilguta öö läbi. Meil on küll selline kirjutamata SOP, et kui kogunemine algab alates 18.00, siis nt võtmeisikud peavadki olema punkt 18.00 kohal. Sest kui nad tulevad 20.30, komplitseerib see kogu protsessi ja see tähendab ajakulu ning sama head KVMi, kuskilt tuleb leida asendaja, koosseis passib vahepeal jne. Nägin paar aastat tagasi ühte suuremat formeerimist pealt ja seal oli (tegu oli selle "tavalise" asjaga) kiiduväärselt organiseeritud see, et ilmumise kellaajad olid erinevad - ülemad ja muu kriitiline seltskond tuli juba hommikul ja reakoosseisu põhimass alles tööpäeva lõpus. See võimaldas ülematel end rahulikult valmis seada ja nagu reakoosseis tulema hakkas, nendega ka tegeleda kohe.

Muidugi risk on selles, et kui seda valgustamist kolepalju teha, siis muutub seltskond veel nõudlikumaks

[fan129]

Tere kõigile kindapededele siit ja sealtpoolt fronti.

Minu arvates üsna väljaimetud ja suurekspuhutud probleem mille kallal nüüd närida. Ilmselt midagi tõsisemat ei leitud aga millestki negatiivsest on vaja ju kirjutada. Ei ole ka mõtet kleepida kokkutulnutele lumehelbekeste ja kurat teab mis muid silte veel. Mina võtsin kaasa nii saapad, sokid kui kindad, lisaks taskulamp, terav nuga, tulemasin ning varuga sigarette. Noa osas oli üllatus, anti tutikas kvaliteetne ehitusnuga, taskulamp oli kaa tegelt... Ilma patareideta. Kuid sõdur on nutikas, eriti tänapäeval, nutitelefonide lambid päästsid päeva. Ok, öö tegelikult. Positiivse poole pealt tooks välja veel kuivad küttepuud. Ajateenistuses kütsime käbide jagasugu pahnaga telke sest kaasavõetud puud olid märjemad kui vesi. Varustus on äge! Uue vormiga julgeks isegi valgel ajal linnas ringi patseerida. Rakmed ja seljakott on võrreldes vanade heade Rootsiaegsetega ikka teine maailm. Ma sain tutikad rakmed kilekotis legona, seega kuklasügamist ja mõned ropud sõnad kulusid kokkupanekul ära. Killuvest oli minu jaoks uus, vajalik ilmselt aga suht vastik. Ei istunud hästi selga painas õlgu. (on minus lumehelbekest vähe) Toidupakk on gurmee võrreldes omaaegsega. Metsas saadi meeskonnad tööle üsna kohe ja üksmeelselt, veidike kohmitsemist algul ehk oli. Virinaid mina praktiliselt ei mäleta, eriti kinnaste teemal. Metsas ju "pohlad", kes kasutas omi, keda ei kottinud või kes kaevas labakud välja. Puudust sai antud esemetest tunda kui meid viimasel päeval seksikalt suvevormis ja Ilma kinnasteta riviplatsile kamandati. Seal 1,5 tundi seista tuule käes ilma kinnasteta rauatükk käes... Ei olnud meeldiv. Üldiselt on tore et õppus üldjoontes õnnestus ja tuli kokku piisav arv motiveeritud mehi.

PS. Sain aru küll mis on õppuse eesmärk aga molutada ja ilma kinnasteta rivistusel olla ikka ei meeldi. (olengi rsk. lumehelbeke)
PPS. Kui järgmine kord kutse saan lähen jälle.

[Lemet]

Edasi on kaks varianti kuidas seda üksust valmiduses hoida. Kas pikendada ajateenistust või sõlmida peale ajateenistust leping, et isik on näiteks 3 aastat kiirvalmiduses.

Venelased näiteks sellist lepingulist varianti kasutavadki.

[Kapten Trumm]

Tõepoolest, venelaste mingist valmisolekulepingust reservistidega olen ka vene meediast kuulnud.
Päris huvitav oleks teada tingimusi jne - vahest on meil midagi siin õppida.

[A4]

Mina ei saa küll väga hästi aru, mida muudaks paremaks see, kui me hakkaks osadele reservväelastele reservis oleku eest veel mingit lisatasu maksma. Kui meil on täna nii süsteem kui seda toetav seadusandlus selline, et sisuliselt saab kogu SA-struktuuri (läbi LÕK-ide) sisuliselt ilma etteteatamisajata ja loetud tundide-päevade jooksul ülesse tõsta, siis milleks selle eest osadele reservväelastele veel peale peaks maksma? Maksaks siis juba kõigile 25 000+ reservväelasele, kes kiirreageerimisstruktuuri kuuluvad – aga siis tekib taaskord küsimus, et milleks?

Nõus, et see maksmine võibolla vähendaks natukene kiunumist selle üle, et miks on vaja osaleda ilma etteteatamiseta LÕK-il või miks pean tegema kulutusi ja jõupingutusi selleks, et varustust kodus hoida ja kord aastas käia ette näitamas. Aga reaalse kriisi ja mobilisatsiooni korral mõtleb reservväelane pigem oma ellujäämisvõimaluste peale, mitte sellele, et sain kaitseväelt eelnevatel aastatel reservis oleku eest mingit lisatasu ja peaksin nüüd vist ikka oma varustusega kohale ilmuma. Ja tasu maksmine ei kõrvalda minu hinnangul neid probleeme, mis kaasnevad varustuse kodus hoidmisega – osa reservväelasi ei tule (koos selle varustusega) niikuinii kohale, osal on see kuskil teises Eesti otsas ja/või lahtipakituna jne jne.

[A4]

Aga kus keegi maksmisest rääkis?

Pakkusin välja lahenduse, kuidas seda probleemi võiks lahendada aga samas on mul endiselt ebaselge milliseks konkreetseks ülesandeks meil neid kiirreageerijaid on vaja.

Ilmselt oleme üksteisest natukene mööda rääkinud, aga kui valmisolekulepinguga ei kaasne reservväelasele mingi täiendav tasu vm mõõdetav hüve, siis ei saa mina aru, miks üldse on vaja reservväelastega sõlmida mingi täiendav leping selleks, et ta täidaks talle niigi seaduses selgelt pandud kohustusi – milleks on viivitamatu formeerimispunkti ilmumine esimese vile peale.

Või siis saame erinevalt aru terminitest? Kiirreageerimisstruktuuri all pean mina (ja ka tänane süsteem) silmas sisuliselt kogu meie SA-kaitseväge, mis peab olema mobiliseeritav paari ööpäeva jooksul. Ei näe vajadust ja eriti ka võimalust sinna veel mingi ägedam ja kiirem kiirusklass juurde tekitada. Kui küsimus on varustuse kodus hoidmises, siis selleks ei ole minu hinnangul vaja mingit eraldi lepingut sõlmida – või kui midagi sõlmida, siis paber selle kohta, et reservväelane on kohustatud seda varustust heaperemehelikult säilitama ja kutse korral kaasa võtma.

[strateegiline sõdur]

Ajaloolise tõe huvides ja mälu värskendamiseks, et kust võib olla tekkinud arusaamine reservväelastele tasu maksmisest.

Umbes 10 aastat tagasi oli valmisolekureservi lepingud ka Eestis. Lepingu sõlminutele maksti tasu 1000 krooni kuus. Kõiki detaile enam täpselt ei mäleta, kuid peamine sihtgrupp oli enamasti rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalikud ootel üksused ja minu mäletamist mööda olid samuti ka mõned kriitilised reservväelastega täidetavad ametikohad operatiivstruktuuris.
Ehk olid reservväelane, sinuga sõlmiti leping, said aasta möödudes 12 000 krooni ja vajadusel pidid tulema päevapealt teenistusse, sinuga sõlmiti kiirkorras tegevteenistuse leping ja pidid olema valmis minema kuhu kästi. Umbes nii see töötas. Neid kellega leping sõlmiti ei olnud ühelgi aastal sadades, pigem oli tegemist suhteliselt vähelevinud lepinguvormiga mõningate aastate jooksul. Võimalik, et mingites detailides võin nüüd tagantjärgi pisut eksida.

Kuid kuna kõigil reservväelastele on niigi kohustus kutse peale loetud tundidega kohale ilmuda ja süsteemi testimised LÕKide näol on andnud teatava kindluse, et asi töötab ning ka missiooniüksused on saadud komplekteeritud tegevväelastest on toonane määrus oma algse mõtte kaotanud. Seetõttu on määrus tühistatud.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13108788

[Kapten Trumm]

See "niigi kohustus" tähendab läbilõikeliselt, et pooled vanad ei ilmu. Suhteliselt kõrge % LÕKidel on aga saavutatud sellega, et kogunemine on nädalavahetusel olnud ja ühe pikka nädalavahetust näpistada on lihtsam kui tervet nädalat (reakoosseisu RÕK on tavaliselt nädala pikkune). See ilmselt seletab ka osalus % tõusu (vähemalt mitte langemise) äkkkogunemise korral, mitte miski "tulevad niigi"

Need arvud sõltuvad mõnikord üllatavatest asjadest, nt eelviimane, Viru patis toimunud LÕK ei arvestanud nähtavalt sellega, et õhtusel ajal ei lähe sinnapoole busse. Seepärast sai ka kell 21.05 KVJ Aktuaalse Kaamera eetris raporteerida, et päeva jooksul on 15 inimest ilmunud, põhimass ilmus järgmise päeva hommikul, kui bussid sõitma hakkasid.

Minu sõnade kinnituseks:
https://kaugliinid.pilet.ee/ic/buy?star ... 02.01.2019
Ehk õhtul peale tööd ei lähe lihtsalt busse.

Minu pakkumine on, et kui varustus hakkab kodus olema ja KV suudab korraldada kutsetega (120 p ette) õppekogunemise, mis algab reede õhtul kell 18 ja lõpeb pühapäeval kell 18, siis hüppab osaluse % seniselt 60% kandist tublisti kõrgemale. Sellises formaadis ei saa väga KVM-i ka praktiseerida, sest aega lihtsalt pole ja ollakse sunnitud kiiresti liigutama.

Tulles selle kehtetu määruse, õigemini selle sisult olnud hüve juurde, siis tublidele ja ennast tõestanud reservistidele võiks mingi komm siiski olla, sest täna on meil ju väga lihtne mõelda välja endale mingi usutav põhjus ja hoida kõrvale. Seda enam, et me plekime päris mitu miljonit eurot igal aastal ajateenijate toetuseks, kellest pooled nagunii ei ilmu kuskile.

[Veiko Palm]

Faktikontroll

See "niigi kohustus" tähendab läbilõikeliselt, et pooled vanad ei ilmu.

Õppekogunemistel (KV ja KL) ei ole osalemine kunagi olnud 50% kandis. Ikka nii 65-75% kindlasti. Seega - korrektne on öelda, et kolmandik "vanadest" ei ilmu.

Suhteliselt kõrge % LÕKidel on aga saavutatud sellega, et kogunemine on nädalavahetusel olnud ja ühe pikka nädalavahetust näpistada on lihtsam kui tervet nädalat (reakoosseisu RÕK on tavaliselt nädala pikkune).

LÕK (ehk lisaõppekogunemine) ja (R)ÕK (õppekogunemine) on nimede sarnasusest hoolimata kaks täiesti erinevat asja. Tunnistan, et oleme nimede panekuga eksinud. Õppekogunemise eesmärk on õppimine, sestap neid korraldatakse reeglina pikemalt (kuid ikkagi käib asi õpetatavate asjade järgi, mitte lihtsalt aega määrates). Lisaõppekogunemise eesmärk on lahinguvalmiduse testimine. Sestap pole vaja korraldada neid ka nädala pikkusena. Eelhoiatusaja pikkus ei ole seni määravat rolli omanud.

eelviimane, Viru patis toimunud LÕK ei arvestanud nähtavalt sellega, et õhtusel ajal ei lähe sinnapoole busse. Seepärast sai ka kell 21.05 KVJ Aktuaalse Kaamera eetris raporteerida, et päeva jooksul on 15 inimest ilmunud, põhimass ilmus järgmise päeva hommikul, kui bussid sõitma hakkasid.

Õhtul ei olnud inimesi seepärast (põhiliselt) kohal, et VV otsustas, et õppus algab järgmisel hommikul 0945. Miks peaks inimene tulema enne asja algust kohale. Bussigraafikute vastu ei vaidle, aga veelkord - õppuse alguseks oli kuulutatud teine aeg.

Minu pakkumine on, et kui varustus hakkab kodus olema ja KV suudab korraldada kutsetega (120 p ette) õppekogunemise, mis algab reede õhtul kell 18 ja lõpeb pühapäeval kell 18, siis hüppab osaluse % seniselt 60% kandist tublisti kõrgemale. Sellises formaadis ei saa väga KVM-i ka praktiseerida, sest aega lihtsalt pole ja ollakse sunnitud kiiresti liigutama.

Minu eelnevate kommentaaride valguses peaksid aru saama, et Sinu ettepanek on ajendatud asjast mitte arusaamisest. Mina olen nii fantaasiarikas inimene, et KVM võin ma korraldada ka ühepäevase õppuse puhul. Ja vastupidiselt - suudetakse vajadusel täita ka nädalane õppus. Õppekogunemise eesmärk ei ole kokku tulla.

[Kapten Trumm]

Õppekogunemistel (KV ja KL) ei ole osalemine kunagi olnud 50% kandis. Ikka nii 65-75% kindlasti

Faktikontroll, Sõdur nr 1 2017 lk 51 on KV ise toonud andmed

Õppusel Kevadtorm (2016?)
saadeti välja 1097 kutset
kutse sai kätte 827
osales 641 (58,4%).

https://issuu.com/sodur/docs/sodur_0117/51

Analoogset osalusprotsenti (50 ja 60 vahel) on ühes artiklis näidatud ka ühes KV enda uuringus veel (kellegi SKO major sulest, kui soovid, leiad ilmselt isegi).

Edit: leidsin ka selle teise, kus on osaluse andmed 2009-2013, osaluse % on 50-56.
https://issuu.com/sodur/docs/sodur0614v
Lk 21.

Kindlasti on asjad vahepeal mõnevõrra paranenud. Kuid kuna Kevadtormidel osalevad ja KL inimesed, siis võib arvata, et viimased veavad seda % mõnevõrra ülespoole ka.

[nimetu]

Ma arvan, et te räägite tiba erinevatest protsentidest siin. Akf Palm peab ilmselt silmas ikkagi suhet kutse saanute ja osalejate vahel, mitte saadetud kutsete ja osalejate vahel. Kui inimene ei saa kutset kätte, siis on teda keeruline mitteosalejaks pidada, sest ta polnud kursiski, et pidi ilmuma. See on märkimisväärne vahe.

Ja kuidas see kõik varustuse kodus hoidmisesse puutub?

[Kapten Trumm]

Osalusprotsendi saamine metoodikaga, kus üldhulgast välistatakse kutse mittesaanud, on puhas enesepettus ja olukorra ilustamine.
Kõige ägedam on alati rääkida üksuste komplekteerimise protsentidest - need on lausa 90 kandis ja üle selle.

[Martin Herem]

Tunnistan, et kõikidest neist kellele kutse saadetakse või kõikidest kes kutse kättesaavad, on kohaletulnute % suhteliselt mitterahuldav. Ka siis, kui see on 75%.
Ma tulen selle juurde tagasi (ei tea mitmes kord juba).
Kuid kõige olulisem sõjalises mõttes, on rääkida kohaletulnute arvu suhtest 100% SA koosseisuga. Ainult see maksab lahingulises mõttes. See, et komplekteeritud on ülekattega ja kutsutakse rohkem kui SA koosseisu ette on nähtud, on paratamatu, kuid samas ka mõistlik - ainult nii saad lahingusse saata üksuse, mille komplekteeritus vastab üksusele pandud ootustele.
Ja selles mõttes on ka komplekteerituse % rääkimine kõige ägedam. Kas saame hakkama või ei saa.

Nüüd veel korra nendest kohale mitteilmunutest.
Mõnes mõttes võiks tõesti nimetada mitteilmunuteks ka neid, kelle suhtes võib arvata, et kutse pole kohale jõudnud. Tähitud kirja pole ametlikult kätte toimetatud. Samas me teame, et adressaat Martin võis postiljonile öelda, et kellegist Martinist pole ta kuulnudki ...
Lisaõppekogunemistel on see lahendatud palju konkreetsemalt:
Lisaõppekogunemisel osalemine on reservis olevale isikule kohustuslik. Lisaõppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservis olevale isikule ühel järgmisel viisil:
1) teade antakse kätte allkirja vastu, toimetatakse kätte posti teel või elektrooniliselt;
2) teade avalikustatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes;
3) teade avaldatakse tele- ja raadioprogrammides kella 7–22 vähemalt kolmel korral, kusjuures iga avaldamise vahele peab jääma vähemalt üks tund;
4) teade avalikustatakse internetipõhiselt.
Teate avaldamisel ajalehes, tele- ja raadioprogrammides ning internetis võidakse selles märkida ainult üksuse nimetus, mille koosseisu kuuluvatele sõjaväelise auastmega ametikohtadele nimetatud reservis olevate isikute kohta lisaõppekogunemise kutse kehtib.
Lisaõppekogunemisele kutsumise teate edastamisega eelpool nimetatud viisil loetakse teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.

Tulevikus hakkab see tööle ka RÕKidega. Tulevikus ei ole võimalik kasutada ID kaarti, ilma et ei loeks KV kutset.

Samas tuleb tunnistada, et meedia või interneti teavitus osalejate % pole tõstnud. No eks see LÕK toimu ka etteteatamiseta.
Kuid mul on tunne (kahjuks ei saa statistikat esitada), et vähenenud on kutset mittekättesaanute osakaal - ei kuule, -näe või ei saa aru. Suurenenud on aga vabastust küsivate osakaal.
Selle viimase grupiga tuleb muidugi tööd teha. Peamiselt KV-l ajateenistuses ja teistel õppekogunemistel, kujundades reservväelaste hoiakuid.
Kuid neid keda on vabastatud ei saa kuidagi JOKK kõrvalehoidjateks nimetada. Ei ole päris aus. Nende põhjused tunduvad siiski arusaadavad ja mitte millegi poolest erinevad ... kaitseliitlaste vabandustest
Me võime väita, et kaitseliitlased käivad õppustel rohkem ja seega on neil suurem õigus küsida ametlikust õppekogunemisest vabastust. Mõnes mõttes tõesti. Kuid minu arvates ei tohiks me mingit vahet teha. Kui on probleem tervise, pere, teenistuse, õpingute vms, siis on see probleem kõigile. Loodetavasti tulevad "päris" olukorras kohale.
Tunnistan, et selline "äkki siis tulevad" ei ole eriti hea planeerimise alus. Seepärast ongi mõeldud ülekate (nimetatakse mob.reserviks) - et saaks kindlalt üksuse võime kokku. Ja seepärast ongi see SA % kõige tähtsam!

Lõpetuseks veel korra ja ekstra Trummile, kohaleilmunute %st.
Mis oleks hea? Kas see millest unistame või see mis on reaalne?
Reservväge omavad riigid (Iisraeli ei tea) on meie % pidanud ... HEAKS! Mitte viisakusest, vaid võrdlusest oma tulemustega. Rõhutan, et LÕKi tulemusi neil polegi ette näidata.
Kindlasti me tegeleme parema % saavutamisega. Võimalik, et teatud varustuselementide kättejätmine pärast ajateenistust või õppekogunemist, kujundab samuti positiivseid hoiakuid ning suurendab osalust. Teatud mõtted selles suhtes on olemas. Kuid see ei kiirenda üksuse formeerimist varustuse kätteandmise osas.

[strateegiline sõdur]

Faktikontrolli faktikontroll KRA avalike allikate põhiselt ehk kui palju kutsutud reservväelastest ühe aasta jooksul ikkagi osales reservõppekogunemistel. Protsendi arvutamisel on kasutatud väljasaadetud kutsete ja kohaletulnute arve. Võrdleme kahte perioodi 2005-2007 ja seisu kümme aastat hiljem 2015-2017. Täpsustuseks, et 2015 oli muidugi SIILi aasta ja toonane massiivne teavituskampaania andis ka parema tulemuse. Ilmselgelt pole põhjust arvata, et kunagi saabub see imeline hetk kui kutsututest tuleb kohale 100%. Kuigi ka see on iseenesest võimalik, kuid liiga kulukas.

2005 osales 48%
2006 osales 48%
2007 osales 49%

2015 osales 81,5%
2016 osales 65,8%
2017 osales 69,5%

Kõrvalehoidmise põhjused võib jagada kolmeks suuremaks grupiks – kutse ei jõua kohale; isik saab küll kutse kätte, kuid jätab tulemata või antakse erinevatel põhjustel vabastus.

Kas kutse ei jõua kohale? Vaatame kolme aastat: 2009 ei jõudnud kutse kohale 18%, 2010 oli 8% ja 2011 tagasi jälle 20% kandis. Seevastu 2010 suurenes kutse kättesaanute, kuid mitteilmunute osakaal 10% pealt järsku 23% peale. Märkimisväärne tõus. Võib oletada, et tõusu põhjustas 2008 alanud ja 2010 haripunkti jõudnud majanduskriis ehk hirm kaotada tööd, sissetulekute langus ja majanduskriisi mõjul oluliselt kasvanud välismaal töötamiste arv. Aasta hiljem, 2011 oli tavapärane seis taastumas. Võib eeldada, et kutse mittekättesaamine on suuresti lihtsalt hea vabandus kõrvalehoidmiseks. Kutse elektrooniliseks viimine ja ID kaardiga sidumine vähendab seda probleemi mingi maani. Tehnoloogia võidukäik võtab ära võimaluse valesti elada. Kitsamas vaates on see kindlasti hea, kuid laiemas vaates hakkavad tekkima juhitavale demokraatiale iseloomulikud tunnused. Sisuline vaidlus tehnoloogia kasutamise osas etteantud valikute täitmiseks ja kuidas seda tasakaalustada on ühiskonna tasandil veel läbipidamata. Kuid see on üks hoopis teine arutelu ja ei puutu hetkel asjasse.

Vaadates erinevaid, kasvõi mobiilipõhiseid positsioneerimisuuringuid ilmneb, et noortest viibib alaliselt välismaal üllatavalt palju ehk vahemikus 10-20% sõltuvalt ajast ja uuringust. Viimase paari aasta uue trendina suudan omagi tutvusringkonnast meenutada kohe ligi kümmekond diginomaadi, kes teevad kaugtööd ja kelle elukoht muutub vastavalt vajadusele ning vahel ka tujule. Jah, neil on ka Eestis elukoht. Pisitasa ja aegamisi see grupp kasvab. „Kalevipoegadest“ ma ei räägigi, õnneks Eesti palgataseme kasvades nende osakaal jällegi väheneb.