Nursipalust, Keskpolügoonist jm KV harjutusväljadest

[nimetu]

Aga keegi võiks Rail Balticuga sarnase analüüsi teha, kus arvestatakse kokku pideva keskpolügooni vahel liikumise keskkonnamõjud.

EDIT: Muuseas, lätlased on meist propaganda osas tublisti ees.

https://www.youtube.com/watch?v=Fm-hUZ66R58

[teet82]

Huvitav on see, et millalgi sügisel läks olukord Nursipalus rangemaks, veeti linte ümber ala ja pandi mingid "ajutise julgeolekuala" sildid igale poole, mis sisenejaid politseiga ähvardasid. Alati avatud olnud peavärav oli 24/7 suletud, punased lipud ööpäev läbi üleval igal pool.
Ise mõtlesime, et see on hülsikorjajatega võitlemiseks, kes õppusi segavad. Aga nüüd on tunne, et seal oli mingi metsalangetajate salabaas, kes ainult käsku ootasid või juba tegutsesid vaikselt kuskil servas, nii kiiresti käis kogu see asi

[heiko]

http://www.err.ee/640828/kodanikuuhendu ... s-kohtusse

[Fucs]

Rõuge vallajuhid mõistavad hukka Nursipalu harjutusvälja raadamisotsuse
http://rouge.kovtp.ee/et/uudised-ja-tea ... e.kovtp.ee

*

http://www.err.ee/640828/kodanikuuhendu ... s-kohtusse

Keskkonnameti poolt väljastatud raadamisluba on kaebuse esitajate hinnangul õigusvastane, sest puudub raadamise aluseks olev alusdokument metsaseaduse tähenduses ehk antud juhul planeering.
Lisaks sellele on pooleli Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti kohta koostatav keskkonnamõju hindamine (KMH), mille käigus hinnatakse ka raadamise mõju kõnealuses piirkonnas asuvale erakordsele loodusele.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(3) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) strateegilisele planeerimisdokumendile, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine;

Metsaseadus.

§ 4. Seaduse kohaldamine

(2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
4) maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.

§ 32. Raadamine

(1) Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
(2) Raadamist tehakse:

4) muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks.

§ 36. Riigikaitsealane tegevus metsas

(1) Metsa kasutatakse riigikaitseks:
1) kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadel vastavalt kehtivale planeeringule;
2) riigimetsas alalise väljaõppe korraldamiseks;
3) riigimetsas väljaõppe korraldamiseks, kui sellega kaasnevad metsakahjustused;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata juhtudel metsaomaniku või riigimetsa majandaja loal.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel on väljaõppe korraldamiseks vajalik Vabariigi Valitsuse luba.

(3) Metsa kasutamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel lähtutakse kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale esitatavatest nõuetest.


§ 42. Omaniku kohustused metsa majandamisel

(1) Metsaomanik on kohustatud:
1) jälgima metsa seisundit, kaitsma metsa kahjurite ja haiguste, prahistamise ja tulekahjude eest;
2) majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest;

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuded ei laiene metsale, mida kasutatakse riigikaitse otstarbel.

[Leo]

Kuna selle Nursipaluga on aastakümneid üks häda ja viletsus ja Kaminal ei ole mingit soovi kuni päikese kustumiseni kinni maksta II Brigaadi tiksumist Lõuna-Eestist Kekspolügonile või Sirgalasse, on igati loomulik, et esimese võimaluse tekkides puudele kohe saag sisse löödi, sest siis on plats puhas ja pärast võib kohtumajas või kohalike elanikega suheldes kurba nägu teha ja pead vangutada, et oli küll mingid aedkäokingad siin ametlikult kasvamas, kuid siis sõitis Madis metsatraktoriga üle ja kurb küll...

Mind ikkagi väga huvitab, miks ja kelle rahade eest seda polügoni torpedeeritakse, sest igasugu lobi tegemine, ürituste korraldamine ja hagide esitamine ning advokatide palkamine on päris kallis lõbu ja keegi peab kogu selle tantsu kinni maksma. Nursipalu selline suht vaene kant, suuremast linnast vaadates päris kolgas, väga ei usu, et kohalikel on neid sajalisi niipalju luftitada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mind ikkagi väga huvitab, miks ja kelle rahade eest seda polügoni torpedeeritakse, sest igasugu lobi tegemine, ürituste korraldamine ja hagide esitamine ning advokatide palkamine on päris kallis lõbu ja keegi peab kogu selle tantsu kinni maksma. Nursipalu selline suht vaene kant, suuremast linnast vaadates päris kolgas, väga ei usu, et kohalikel on neid sajalisi niipalju luftitada.

Eks ta ole..
Mind huvitab ka juba selle teema algusest saati nende riigikaitset vaenavate rõugekalkarite personaalne ja finantsiline background..

[aj1972]

Tuttav kes töötab loodusvaldkonnas rääkis loo kuidas nad said anonüümse teate,et elumajade lähedale kavandatava elamumaa peal kasvab haruldane taim.
Tuttav läks olukorda kontrollima ees ootas väga närvis arendaja kes küll ei teadnud kus see taim asus aga spetsalist leidis taime üles tegi pildid jne. ning avastas,et taim oli mullapalliga sootaim mis ei oleks tohtinud antud kohas kasvada. Uurimise käigus avastati,et väga haruldase taime oli sinna toimetanud naaber kelle vastu käivad nüüd kohtus riik ja arendaja. Arendaja kahju tekitamise pärast ja riik väga haruldase taime teadliku ümberistutamise tõttu.

[nimetu]

Eero Rebo tegeleb strateegilise/taktikalise kommunikatsiooniga Nursipalu teemal.
http://www.err.ee/641841/eero-rebo-miks ... jutusvalja

[Fucs]

Eero Rebo tegeleb strateegilise/taktikalise kommunikatsiooniga Nursipalu teemal.
http://www.err.ee/641841/eero-rebo-miks ... jutusvalja

Kahjuks on idapiiri taga oleval vastasel soomusmasinad ning neid on palju. Pelgalt püssiga lastes, kasutamata raskerelvi on meist vaid küünemusta võrra rohkem kasu, kui vastase tulekul teepervel protestiplakatiga seistes.

Nagu lasteaiale tee selgeks, miks ei tohi püksi kakada

Aga ega jah miskit üle jää, kui auditoorium on vastava arengutasemega.

[zzz-petz]

Facebookis on Nõmme elanik pahane Männiku harjutusala üle:

Mõni tulihingeline sõdur võiks nüüd mulle (ja ilmselt ka paljudele teistele Nõmmekatele) ära seletada, miks siiamaani peab Männikul polügon eksisteerima? Krt elaks nagu kusagil Donbassis vms. Koduloomade närviriketest ei hakka üldse rääkimagi. Riigikaitse on tore küll, aga vajadust seda harjutada 100 000 elaniku tagahoovis - vot see jääb mulle arusaamatuks.

Emotsioonid ja argumendid "kusagil on ju vaja harjutada" kõrvale jättes hakkasin mõtlema selle küsimuse üle, et mida vastada, aga siis... et tõepoolest, miks? Ei oskagi ühtegi tõeliselt head argumenti välja tuua, et miks just Männiku on parem kui mõni koht kasvõi näiteks 10-20 km linnast väljas. Või on Eestis tõepoolest nii vähe ruumi ja riigil nii vähe raha, et ei saaks nii suure asustatud punkti nagu Tallinn vahetult külje all olevat kinni panna?

Kohalikud elanikud on kindlasti alati igal pool pigem sellise asja rajamisele vastu, aga siin on ikkagi vahe sees, kas see häirib kümneid või sadu ümberkaudseid elanikke, või on suurusjärk 100 000.

Riigikaitse arengukavas 2013-2022 räägitakse harjutusalade (sh. Männiku) väljaarendamisest. 2017-2026 enam seda kirjas pole (ju siis on välja arendatud?).

[TTA]

Teoorias võiks jah kuhugi mujale ju harjutusvälja rajada. Küsimus on, kuhu? Seal uues kohas on ka ju inimesed lähedal kes kohe kisa tõstavad. Ja ega riigil põllumaad väga pole, ikka metsa, mis vaja harjutusväljaks maha võtta. Teine seltskond tõstab kohe kära. Ja mis see kõik veel maksab? Igapäevased kulud tõusevad ka, Tallinnas paiknevatel väeosadel vaja lisaks veel kaugemal harjutamas käia, masinate sõiduressurss ja bensiinikulud jne..

[Kriku]

Mina olen elanud sellest 1,5 km kaugusel (usutavasti lähemal kui kurtja) ja mind ei häirinud.

Häirisid hoopis kõik need kohalikud väärakad, kes metsaaluse ATV-dega ära trööpasid

[Leo]

Mu tuttavad elavad praktiliselt Harju Maleva staabi kõrval ja ei ole kurtnud et kole sõjamüra elamist segaks nii et suhteliselt loll jutt ja ega sellise emotsionaalse kriiskamise vastu ei saagi ratsionaalselt väidelda. Männikul käiakse sellepärast et seal on kõik vajalik olemas kuni rühmasuuruse üksuse drillimiseks. Kui kokku lüüa mitu korda aastas seal pauku tehakse siis seda liiga palju ei ole ja kui kõike seda hakata mujal läbi viima siis oleks see nii transpordi kui esmajärjekorras inimeste aja raiskamine.

[zzz-petz]

Miks Männiku on veidi kehv koht suure linna külje all - linn ja ümberkaudsed omavalitsused arenevad kapitalismi viljakates tingimustes loomulikku rada pidi. 10-20 aasta jooksul on ümber harjutusala elamupiirkonnad, lasteaiad, koolid, ujulad jne. ja siis seal keskel on harjutusala nagu võõrkeha. Ise arvan, et harjutusalad võiks olla sellistes kohtades, kus ikka mingi 50 aasta perspektiivis pole oodata, et lähedal olevad asulad jõudsalt laienema hakkavad.

[A4]

Elan ise juba mitmendat aastat u 1,5 kilomeetri kaugusel sellest harjutusväljast (õigemini küll ametlikult ´Männiku linnakuks´ nimetatavast harjutusalast). Seda, mis seal toimub tööpäevadel, ei oska öelda, sest olen sel ajal tööl. Aga sellist nädalavahetust mul meelde ei tule, mil harjutusväljalt ei oleks minu elamiseni kostnud lasud, valangud ja imitatsioonivahendite kõmakad. Ja ei häiri see mind, ega tea ka ühtegi teist selle piirkonna elanikku (sh harjutusväljale lähedamal elavaid) keda see häiriks. Mis kokkuvõttes näitab eelkõige seda, et kõigega harjub ja intensiivse kasutusega harjutusväli saab täiesti normaalselt kõrvuti eksisteerida mitte ainult Rõuge-suguse kolkaga (vabandused kõigile sealtkandi inimestele), vaid ka Tallinna ühe hinnalisema kinnisvarapiirkonnaga. (Jah, nõus, Männikul ei lasta ega ilmselt hakatagi laskma raskematest kaudtulerelvadest, aga kes on kursis meie kaitseväe väljaõppetsükli ja suhtelise vaesusega, teab, et teravat lastakse „suurtest torudest“ niikuinii vaid loetud päevadel aastas).

Ja miks tuleks harjutusväli Männikult ära kolida, kui sealkandis on tiirud ja harjutusalad koos sinna juurde kuuluva kõmmutamisega olnud tänaseks vist juba 100 aastat? Ja pole need ka häirinud linna ja linnalähedaste külade arenemist ja laienemist? Ühesõnaga – lihtsam ja mõistlikum on olemasoleva säilitamine, kuid selle uude kohta rajamine. Vahe lihtsalt selles, et Nõmme, Männiku, Kangru või Luige elanik teab algusest peale, et läheduses on harjutusväli. Kui sama asi kolida aga nt 30 kilomeetrit kaugemale, siis hakatakse seal kohe karjuma, et „ostsin endale krundi sihilikult vaiksesse kohta ega osanud polügooniga arvestada“ jne.

Konkreetselt Männiku harjutusväli asub suurelt osalt endise või praeguse liivakaevanduse aladel või suhteliselt soisel pinnal, nii et mingit intensiivset kinnisvaraarendust nendel maadel nähtavas tulevikus niikuinii keegi ilmselt ei arendaks, isegi kui harjutusvälja seal enam ei oleks.

Ja kui konkreetselt kaitsejõudude vajadustest rääkida, siis üldiselt on vähemalt üritatud meil kaitseväge niimoodi arendada, et iga suurema linnaku või väeosade läheduses oleks ala, kus saab taktikaõppusi ja laskmisi läbiviia. Kui tahame, et ka Tallinnas oleksid endiselt mõned väeosad alles, siis peab neil ka harjutusväli olema käe-jala ulatuses, või vähemalt võimalus seda kasutada. Kaitseliidu puhul seda enam – kui inimene panustab oma napi vaba aja riigikaitse hüvanguks, siis on seda aega kõige vähem mõistlik kulutada selleks, et sõita igaks väliõppuseks veel pool päeva veoauto kastis.