Oli täna ülikoolis teedeinseneride lõputööde kaitsmine. Ühe lõputöö teemaks oli teede ehitamine militaarselt ohtlikul maastikul.
Töö sisuks oli ehitaja nägemus sellest kuidas peaks toimuma teede ehitus keskpolügoonile alasse mida varem kasutati erinevate lõhkekehade sihtmärgina, seda juba NSVL ajast.
Tööst jäi meelde:
1) Ei projekteerija ega ehitaja ei tea tegelikult, mis koormustele tee peab vastama. Projekt on tehtud arvestusega et kannataks 12t telge - aga mitu telge, mis sammuga - ei tea. Ei Maanteeamet ega KV ei olnud suutelised lähteülesannet täpsustama.
2) Ala on korralikult läbiuurimata, puurauke on tehtud vähe sest esiteks on seal kogu aeg õppused ja teiseks peab igasugusel uurimistehnikal kaasas olema demineerijad. Mõned uurijad on keeldunud maastikule minemast. Kui ehitama hakatakse siis kergtehnikaga, vibreerivat tihendamist ei saa kasutada jne...
3) Umbes pool alast kuhu teed ehitatakse on laugassoo
https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_i ... 86.5234376 . Kui palju seal turvast on, mis on selle veesisaldus, kui palju see tee ehituse käigus kokku vajub - prognoosimatu. Ala on osaliselt ka looduskaitseala. On olemas tõenäosus et ehituse käigus ei toimu prognoositavat ~1m vajumist vaid kõik mis paigaldatakse vajub kuni midagi kõvemat vastu satub.
4) Üliõpilane, kes on seotud ka ehitajaga, oli siiski optimistlik, ütles et teetrassid peaks olema juba maha märgitud. Teedevõrgustik ise selline mõnesaja meetrise sammuga kvartaalne võrgustik, kogupikkus jäi nats alla 15 km. Seda mis ehituse käigus toimuma hakkab näitab tulevik.
5) Milleks seda teedevõrgustikku rabasse vaja on, seda ei osatud seletada, see polnud ka tema ülesanne, kuid läbi ridade võis lugeda et erineva kaitseväelise rasketehnikaga ringikärutamiseks. Miks selleks peaks liiva ja kruusa rabasse viskama jääb natuke arusaamatuks, seda enam et seda asja tehakse sellesama 2+% arvelt mis on meil eelarvest riigikaitseks eraldatud.
ps. Mõni nädal tagasi sattusin ka Klooga polügoonile - võrreldes mõne aasta tagusega oli edasiminek märgatav, sh teed mille ehituskvaliteet ajas kadedusest nutma - kui võrrelda sealsamas läheduses olevate avalike teedega. Teades ka eelnevat olukorda ajast kui seal Vene tankid müristasid, siis jällegi küsimus - milleks? Kes sellist võrgustikku planeerib ja prognoosib ja kas see peaks tähendama et meie kasutatav tehnika jääbki sõltuma heast teedevõrgustikust? Siis võiks ju osa KV raha eraldada ka teedevõrgustiku enda kaasajastamiseks ka KV polügoonide välistel aladel...eriti kui on oodata sinna militaarsõidukeid.
Üliõpilane ise sai hindeks 5
Lisamärkusena polügoonide vahelise liikumise tulevaseks planeerimiseks - võimalusel vältida Valingu viadukti seni kuni uut pole ehitatud (Keila Saue vahelisel lõigul üle raudtee). Ja kui sõiduautoga sõidate siis vaadake et samal ajal mõnda suuremat veokit ees ei ole...
tõttu siiamaani keelatud olnud (niisama kui ka looduskaitselistel eesmärkidel vajalikud kontrollitud põletamised - millest on eespool juttu). 
Küla peal on nendel elanikel ilmselt eriti hull, kellel vanad aknad on, sest siis ju puha nõukaaeg tagasi kui siit igast raudlinde ülehelikiirusega üle lendas ja aknad paukusid.