www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:

trs kirjutas:Kuni maailmalõpuni saab samas Sirgala piirkonda edukalt kasutada.
Pärast kaevandamise lõppu aastal 2xxx võib juba edasi planeerida, aga arvestades üldiselt tööstusmaastike restaureerimiseks kuluvaid summasid, siis ma ei näe, et polügoon seal piirkonnas oleks kuidagi eriti kulukas idee.

Ei see ala ole seal midagi selline, nagu fotod kaevandustest arvata lubavad. Seal, kus otseselt karjääri pole, on samasugune märg segamets nagu mujal, vahepeal mõni kitsas tee. Näiteks Sirgala kaevandusalast saab praegu aimu üksikute võsast paistvate kaevandusehitiste ja betoonteede järgi. Sirgala asula ise on nagu tuumasõja järgne linn. Järgmise 20 aastaga saab praegu võsastuvatest kaevandusaladest mets.

Piirivalve Sissikompanii viis paar aastakümmet tagasi suuremaid õppusi ja rännakuid läbi Sirgala metsades. "Nälgimisi" ka. Mets oli pigem isegi tihedam kui mujal lähiümbruses, mõni üksik kitsas tee, kohati metsa sees tihedalt sõjaaegseid pommikraatreid, mustmiljon sääske suviti, lahtise tule tegemisele tuli läheneda ettevaatlikult, kaevata ei lubatud üldse (sõjamoon nii maa peal kui maa sees). Eraisikuid praktiliselt ei näinud.

Ports kaarte valmis tehtud, kus tühje kohti Eestist leida
https://novaator.err.ee/1015405/geoinfo ... uut-kaarti
https://blog.ut.ee/30-maps-of-estonia-in-30-days/

Ida-Viru põlevkivialal on veel üks huvitav omadus - seal on (ja tekib kindlasti juurde) kilomeetrite kaupa kaevanduskäike ja kui sealt vesi eemal hoida ning korralikud sissepääsud teha, on sinna võimalik ladustada ja eelpositsioneerida asju, mida vastasel võib tahtmine hävitada olla.

Insipratsiooni võib saada USMC eelpositsioneerimislaost Norras Trondheimi ligidal, kus taolistes koobastes on terve merejalaväebrigaadi nänn.

https://en.wikipedia.org/wiki/Marine_Co ... ram-Norway

Seal tekib ju probleem et kui venelane peaks sealt läbi suruma ning ta ilmselt seda proovib. Siis on suur oht et vähemalt osa nendest varudest nende kätte langeb.

https://www.err.ee/1018197/kaitseminist ... -000-eurot

Sügisel sõlmitud heade kavatsuste leppe kohaselt viiakse riigikaitseliste väljaõppealade arendamisega seotud tegevusi ellu koostöö ja teavituse tõhustamise vaimus arvestades ümbritsevat elukeskkonda ning lähtudes vajadusest edendada Eesti esmast kaitsevõimet ja riigikaitselist tegevust.

Lepingust tulenevalt maksab aastatel 2019–2023 kaitseministeerium omavalitsustele iga-aastaselt – seda lisaks õppuste tagajärjel tekkinud kahjude kõrvaldamisele – sihtotstarbelist toetust, mis koosneb kolmekordsest valla piiridesse jääva harjutusvälja alade eest makstud 2019. aasta maamaksu summast, millest lahutati juba makstava kohustusliku maamaksu summa.

Ma teeks eelpositsioneerimise laod kusagile Tapa kanti, seal on parem teedevõrk igale poole. Sirgala on idapiirile päris lähedal, norrakate ladude eripära on ka see, et need asuvad sügaval maa sees koobastes, nii et juhuslik miinisadu neid ei morjenda.

Idapiirile ligemal on jälle seal valmis uuristatud tunneleid niiet tapab, hoia vaid vesi eemal. Millesse mahub ka rasketehnika sisse.
Sügavaimad käigud on 70 meetri sügavusel.

Kui hakkad vana kaevandust "üles soojendama", kas arvad, et seda keegi ei näe? Kaevandustes on sobivaid sissepääse vähe ning nende lukku löömine ei nõua sellelt distantsilt mingit erilist pingutust.
Kunnas oma raamatus kirjeldas seda võimalikku päästerõngast, kuid ega ta ei lahanud (ei tahtnud?) ka tegelikku vaeva hoiutingimuste tagamisega. Vesi põrandal on ainult üks asi, seal on kogu keskkond märg.
Võluväel toimuvad asjad ainult filmides.

Kapten Trumm kirjutas:, hoia vaid vesi eemal.

Külasta kaevandusmuuseumit, seal räägitakse sulle sellest vee eemalehoidmisest lähemalt . Et millist vaeva sellega nähakse ja mis maksab.

Suvel oli artikkel Donbassi kaevandustest https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... 7.Ainuüksi seda lugedes tõusevad juuksed püsti.

Niiske maa sisse kaevanduskäikudesse midagi ladustada eeldab korraliku küttesüsteemi ja niiskustõrje olemasolu. Helsingi kesklinna alused varjendid on ehitatud graniidi sisse, ka seal on tunnelites pidevalt näha kohti, kus on laes või seinas niiskuskahjustused või midagi tilgub, ja see on siis kohas, kus pidevalt silma peal hoitakse ja vajadusel hooldustöid tehakse. Ladustamine eeldab ikkagi mehitatud ladude süsteemi, kus nii laohoone kui varustuse korrasolu pidevalt jälgitakse ja see ei ole kindlasti odav. Pakun, et lihtsam on Tapale või kuhugi mujale sobivasse kohta paksuseinalistest betoonelementidest maapealsed angaarid ehitada, kui hakata vanadesse kaevandustesse ladusid ehitama.

Paljad graniiditunnelid lödisevad samamoodi vett igalt poolt nagu need meie kaevanduskäigud. Olen sõitnud autoga 2 korda läbi Drammeni spiraaltunneli, täitsa kuiva ilmaga sõidad nagu pesulas, kohamehed käimas. Võibolla need maapinna lähedased varjendiaugud ei lödise, aga kui sul on juba 20 meetrit sügavust, siis on seal ka vett niiet küll saab. Helsinkis pole need varjenditunnelid rohkem kui maapinnast 5-6 meetrit allapoole.

Näiteks Suomenlinna tunnel, mis peaks olema nüüd remonditud, nõudis oma käigushoidmiseks igapäevaselt kümnete kuupmeetrite vee välja pumpamist. Kas seal mere all oli paljas graniit või betooniga kaetud, ei tea. Sissesõit saare peal oli igatahes betooniga.

Uudiseid Soodla kohta:

Riigikohus märkis, et harjutusvälja kasuks räägivad mõjuvad avalikud huvid, mis paratamatult võivad konkreetsel juhul üles kaaluda üksikute eraomanike huvi oma kinnistuid vabalt kasutada.

https://www.err.ee/1608377156/riigikohu ... ik-kaasata

Mõni asi ikka lõppeb hästi ka.

Kas tegemist on nende majapidamistega, mis asuvad harjutusala idaotsas, Kosu-Härmakosu tee ligidal? Kus neid läbikäik keelavaid silte igale nurgale üles pandud on? Seal pidi mingi protesteerija asuma. Soodla ala enda keskel ju mingeid elamisi-majakesi pole.

Kapten Trumm kirjutas:Kas tegemist on nende majapidamistega, mis asuvad harjutusala idaotsas, Kosu-Härmakosu tee ligidal? Kus neid läbikäik keelavaid silte igale nurgale üles pandud on? Seal pidi mingi protesteerija asuma. Soodla ala enda keskel ju mingeid elamisi-majakesi pole.

Vaevalt. Need keelavad sildid Kursi külas on eesmärgiga, et suured militaarmasinad läbi nende väikese küla keskel oleva kitsa tee ei sõidaks. Tänu sellele tuleb u 1,7 km ring teha. Lisaks on küla viimasest majast harjutusalani veel mõnisada meetrit.