Nagu sellelt pildilt näha liigub Iraagis siiski ka kohalikke tanke:
http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_p ... 335&id=aaf
"Tankid EKV-le"
Iidsemast iidsemale postitusele lisaks.
Siin on viimasel ajal juttu olnud kuidas mehed ostavad jumalteab mida kokku. Pange parem rahad kokku ja ostke oma kodumalevale korralik tank.
Kasutusvõimalusi tohhuijaa nagu ma aru saan, alates kevadkünnist kuni sõjapidamiseni.
Üks võimalik bisnespartner asub Horvaatias. Ma juba tükk aega imetlen nende müügiartikleid (püstolitest kuni maa-õhk tüüpi süsteemideni).
Igatahes on neil ka tanke müüa. Võtke liising ja pange kasko ka peale. Ei tea mis nägu pangamees teeb, kui neli kaitseliitlast sisse jalutavad ja põrutavad: "Mõtlesime et ostaks Horvaatiast tanki, kas liisingusse saab?"
Igatahes vaadake ka teisi antud firma pakkumisi. Reaalsuses oleks neil häid kiivreid näiteks... aga ka palju muud head.
http://www.aalan.hr/default.asp?id=48
Siin on viimasel ajal juttu olnud kuidas mehed ostavad jumalteab mida kokku. Pange parem rahad kokku ja ostke oma kodumalevale korralik tank.
Kasutusvõimalusi tohhuijaa nagu ma aru saan, alates kevadkünnist kuni sõjapidamiseni.
Üks võimalik bisnespartner asub Horvaatias. Ma juba tükk aega imetlen nende müügiartikleid (püstolitest kuni maa-õhk tüüpi süsteemideni).
Igatahes on neil ka tanke müüa. Võtke liising ja pange kasko ka peale. Ei tea mis nägu pangamees teeb, kui neli kaitseliitlast sisse jalutavad ja põrutavad: "Mõtlesime et ostaks Horvaatiast tanki, kas liisingusse saab?"
Igatahes vaadake ka teisi antud firma pakkumisi. Reaalsuses oleks neil häid kiivreid näiteks... aga ka palju muud head.
http://www.aalan.hr/default.asp?id=48
Pauk või paar peab ikka olema - kasvõi selleks et 50 aastat hiljem avada debatt teemal "okupatsioon".
Ukrainast saaks T80 uuena otse tehasest ja täitsa ametlikult (mõnedele kohe meeldib rohkem maksta) kätte miljoni dollariga. Nad on valmis sinna kruvima ka NATO moonaga töötava pearelva. Aga arvestades, et sama raha eest saaks 500-700 komplekti rpg29 siis tekkib tõsine kahtlus selle raha kasutus otstarbekuses.
Ja pealegi olles pangahärradega suhelnud siis ei usu, et need näod oleksid liialt kaua „väga pikad“ kui leidub maksejõuet siis seal peaks kaubale saama. Aga seadusandlikus osas tekkib kohe kindlalt probleeme.
Ja pealegi olles pangahärradega suhelnud siis ei usu, et need näod oleksid liialt kaua „väga pikad“ kui leidub maksejõuet siis seal peaks kaubale saama. Aga seadusandlikus osas tekkib kohe kindlalt probleeme.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Saaks? Need -ks lõpuga sõnad on ühed pahad asjad. Ukraina poliitiline maastik alles hakkab selginema ja üsna kindel on, sõltumata, kas peaministriks saab Janukovits või Tõmoshenko, venelastega käputäie tankide müümise pärast Eestile keegi suhteid rikkuma ei kavatse hakata.
Oleks minu olemine
teiseks minu tegemine
kui mina teaksin, mis mina teeksin,
küll mina asjad korda seaksin.
Sellised värsiread on isegi
Oleks minu olemine
teiseks minu tegemine
kui mina teaksin, mis mina teeksin,
küll mina asjad korda seaksin.
Sellised värsiread on isegi
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ära põe paranoiat! Arvatavalt ei ole palju neid relvi mida Venelased ise ei oleks valmis Eestile suurima rõõmu ja muidugi dollarite eest müüma. Seda enam Ukrainlased. Neil tolvanitel on vaja seda kola kuhugi müüa ja usutavalt oleks KL üks pagana viisakas ostja nende klientide nimistus. Ja see kas Eesti riigil on 1 või 10 tanki jätab Venelasi sama külmaks kui see kas me hävitame võimaliku invasiooni korral 10 või 100 nende tanki. Äri puhul on oluline, saada raha (vahet pole kes on ostja) ja sõjalise invasiooni puhul on oluline eesmärgi saavutamine (mitte see kui suured olid kaotused).
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Siin räägiti ka võimalikest tankidest.
Tegelikult on Leo 2 ostmise põhjus Soome, Poola jne poolt siiski mitte tema paremus teistest lääne tankidest, vaid tegemist on ainukese kaasaegse lääne tankiga, mida reaalselt suures koguses kasutatuna saada on. See on ka põhjus, miks Leo, mitte Abrams või muu.
Challengeri nad ei oleks saanud, sest neid on toodetud mingi 400 masinat ainult ja neid inglastele endile vaja. Abramsit ameeriklased ei müü (ülearused tankid konserveeritakse) ja Lerclerci on toodetud samuti näputäis (üle ei jää). Leo 1, M60 jne ei tule kaasaegse tankina arvesse, samuti ka üle jäävad T-72'd. Mis muudabki Leo ainukeseks saadaolevaks.
Teine asi on see, et Leo on lahingus reaalselt järgi katsetamata - mingid KFOR-i rahuvalved pole aga lahing.
Minul näiteks tekitab küsimusi vertikaalsete seintega torn, kuhu augu sisse saamine on oluliselt lihtsam kui samaväärsesse kaldus seintega torni ("sloped armour"). Oled kaitsepositsioonil, tank on tornini maasse kaevatud ja iga laks, mis tuleb, tuleb torni pihta. Pole vaja eriline füüsik olla aru saamaks, et vertikaalsest seinast on horisontaalselt või horisontaali lähedal lendava mürsuga kõige vaevatum.
Kui jätta logistilised jne nüansid kõrvale, siis tundub, et reaalsete tootmisnumbritega tankidest on kõige sobivam viimane Merkava. See on puhas kaitseotstarbeline masin, mis on mõeldud võtma vastu ülekaalukate vene päritolu tankihordide põmmutamist esiotsa pihta. Kui tanki kasutada kaitses, siis valdav osa vastase tulest tuleb esiotsa pihta.
Võrrelge nt Merkava ja Leo II torni disaini. Merkava torn on eest ja külgedelt praktiliselt horisontaalsete joontega, mis tähendab, et soomuse paksus automaatselt kahekordistub. Leo 2A5-l on seda küll vähe kohendatud, kuid probleem säilib. Pluss veel võimalused, et nt noolmürsud lähevad lihtsalt rikoshetti. Arvan ise, et klassikalises kaitselahingus, kus tank on sissekaevatud ja manööverdab eri varjendite vahel on Merkava torn vene tankidele praktiliselt hävitamatu. Muu tank on aga varjatud. Ka ei ole seal väiksem liikuvus oluline, sest avamaastikul mingit tankilahingut me nagunii pidada kunagi ei suuda.
Pilte ka
Merkava Mk IV
Leo 2A4 - selliseid müüdi lähiriikidele
Väike reklaamfilm ka - eriti meeldis mulle see ÕT moment asja juures. Seal on ka paaris kohas näha taktika - tankid ilmuvad kuskile künka harja taha, nähtavale jääb kahur ja põmmutavad stepi/kõrberahva lagedal tulevaid tanke nagu lasketiirus (tõmbame paraleele Lõuna Eesti küngase või Sinimägedega).
http://www.youtube.com/watch?v=_T-GKplzI0k
Tegelikult on Leo 2 ostmise põhjus Soome, Poola jne poolt siiski mitte tema paremus teistest lääne tankidest, vaid tegemist on ainukese kaasaegse lääne tankiga, mida reaalselt suures koguses kasutatuna saada on. See on ka põhjus, miks Leo, mitte Abrams või muu.
Challengeri nad ei oleks saanud, sest neid on toodetud mingi 400 masinat ainult ja neid inglastele endile vaja. Abramsit ameeriklased ei müü (ülearused tankid konserveeritakse) ja Lerclerci on toodetud samuti näputäis (üle ei jää). Leo 1, M60 jne ei tule kaasaegse tankina arvesse, samuti ka üle jäävad T-72'd. Mis muudabki Leo ainukeseks saadaolevaks.
Teine asi on see, et Leo on lahingus reaalselt järgi katsetamata - mingid KFOR-i rahuvalved pole aga lahing.
Minul näiteks tekitab küsimusi vertikaalsete seintega torn, kuhu augu sisse saamine on oluliselt lihtsam kui samaväärsesse kaldus seintega torni ("sloped armour"). Oled kaitsepositsioonil, tank on tornini maasse kaevatud ja iga laks, mis tuleb, tuleb torni pihta. Pole vaja eriline füüsik olla aru saamaks, et vertikaalsest seinast on horisontaalselt või horisontaali lähedal lendava mürsuga kõige vaevatum.
Kui jätta logistilised jne nüansid kõrvale, siis tundub, et reaalsete tootmisnumbritega tankidest on kõige sobivam viimane Merkava. See on puhas kaitseotstarbeline masin, mis on mõeldud võtma vastu ülekaalukate vene päritolu tankihordide põmmutamist esiotsa pihta. Kui tanki kasutada kaitses, siis valdav osa vastase tulest tuleb esiotsa pihta.
Võrrelge nt Merkava ja Leo II torni disaini. Merkava torn on eest ja külgedelt praktiliselt horisontaalsete joontega, mis tähendab, et soomuse paksus automaatselt kahekordistub. Leo 2A5-l on seda küll vähe kohendatud, kuid probleem säilib. Pluss veel võimalused, et nt noolmürsud lähevad lihtsalt rikoshetti. Arvan ise, et klassikalises kaitselahingus, kus tank on sissekaevatud ja manööverdab eri varjendite vahel on Merkava torn vene tankidele praktiliselt hävitamatu. Muu tank on aga varjatud. Ka ei ole seal väiksem liikuvus oluline, sest avamaastikul mingit tankilahingut me nagunii pidada kunagi ei suuda.
Pilte ka
Merkava Mk IV
Leo 2A4 - selliseid müüdi lähiriikidele
Väike reklaamfilm ka - eriti meeldis mulle see ÕT moment asja juures. Seal on ka paaris kohas näha taktika - tankid ilmuvad kuskile künka harja taha, nähtavale jääb kahur ja põmmutavad stepi/kõrberahva lagedal tulevaid tanke nagu lasketiirus (tõmbame paraleele Lõuna Eesti küngase või Sinimägedega).
http://www.youtube.com/watch?v=_T-GKplzI0k
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ja ega Merkava ka monoliitsoomusega pole:)
Lihtsalt väike rusikareegel: vertikaalse (nt 200 mm) soomuse kallutamisel 45 kraadise nurga alla kasvab selle läbimiseks vajalik soomuse paksus horisontaalsuunas 1,6 korda. Ehk 200 mm 45 kraadise nurga all soomusplaadi läbimiseks tuleb mürsul läbida 320 mm. Kui see soomus on nüüd kombineeritud reaktiivelementide, sandwichi ja muude asjadega, siis võib arvata, et eestpoolt peab ta enamiku TT relvi kinni.
20 kraadise nurga all suureneb soomuse paksus juba 2,4 korda.
Vaadates Merkava kaalu ja soomuse nurki võib arvata, et nt 2 km distantsil on ta T-80le lahinguolukorras kaevunud olekus äärmiselt raske kui mitte võimatu sihtmärk eesprojektsioonist.
Lihtsalt point selles Leopardi jutus on see, et paprel võib olla igati väärt masin, kuid tema väärtust pole veel kordagi kontrollitud. Merkava vanemad versioonid olid aga T-72 vastu nagu lasketiirus - paar tanki istusid künka otsas ja põmmutasid kõike, mis liikus.
Lihtsalt väike rusikareegel: vertikaalse (nt 200 mm) soomuse kallutamisel 45 kraadise nurga alla kasvab selle läbimiseks vajalik soomuse paksus horisontaalsuunas 1,6 korda. Ehk 200 mm 45 kraadise nurga all soomusplaadi läbimiseks tuleb mürsul läbida 320 mm. Kui see soomus on nüüd kombineeritud reaktiivelementide, sandwichi ja muude asjadega, siis võib arvata, et eestpoolt peab ta enamiku TT relvi kinni.
20 kraadise nurga all suureneb soomuse paksus juba 2,4 korda.
Vaadates Merkava kaalu ja soomuse nurki võib arvata, et nt 2 km distantsil on ta T-80le lahinguolukorras kaevunud olekus äärmiselt raske kui mitte võimatu sihtmärk eesprojektsioonist.
Lihtsalt point selles Leopardi jutus on see, et paprel võib olla igati väärt masin, kuid tema väärtust pole veel kordagi kontrollitud. Merkava vanemad versioonid olid aga T-72 vastu nagu lasketiirus - paar tanki istusid künka otsas ja põmmutasid kõike, mis liikus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
onu juulius
- Liige
- Postitusi: 382
- Liitunud: 25 Jaan, 2005 21:35
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
Huvitav, kas siis Leo konstruktoriteks oli tõesti kari idioote, kes ei valda põhitõdesid ja kes tuleks saata meie foorumitarkade juurde järeleaitamistundi?
Pigem võiks siiski oletada, et asjad pole nii lihtsad ja soomuse kaldenurk on ainult üks paljudest parameetritest, millede vahel tuleb masina projekteerimisel leida mõistlik kompromiss.
Pigem võiks siiski oletada, et asjad pole nii lihtsad ja soomuse kaldenurk on ainult üks paljudest parameetritest, millede vahel tuleb masina projekteerimisel leida mõistlik kompromiss.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Sakslaste konstrueeritud tankid osalesid viimati suures sõjas aastal 1945. Merkava osales viimati paar aastat tagasi Liibanoni invasioonil ja vähese intensiivsusega sõdades osaletakse vaat et igapäevaselt. Võib öelda niimoodi, et Merkava on loodud tankistide, Leo inseneride poolt. Merkava loomise loos mängisid suurt rolli reservväelastest tankistid, kes juhuslikult või spetsiaalselt töötasid relvatööstuses.onu juulius kirjutas:Huvitav, kas siis Leo konstruktoriteks oli tõesti kari idioote, kes ei valda põhitõdesid ja kes tuleks saata meie foorumitarkade juurde järeleaitamistundi?
Pigem võiks siiski oletada, et asjad pole nii lihtsad ja soomuse kaldenurk on ainult üks paljudest parameetritest, millede vahel tuleb masina projekteerimisel leida mõistlik kompromiss.
Veelgi enam, mis tingis selle tanki loomise, kui ise toodetud relvade jaoks ei saa juudid kasutada USA miljardilisi sõjalisi abirahasid, aga nt USA tankide jaoks saab. Vahest on äkki põhjus selles, et muud tankid polnud piisavalt head. Igal juhul kui otsida riiki, kellel on kõige rohkem kogemusi kaasaegses soomusvägede sõjas, siis on selleks Iisrael. Tükk maad tagapool tuleb USA ja Suurbritannia ja Saksamaal ei ole üldse mittemingisugust soomsuvägede sõja kogemust 1945. aastast alates. Ei kogemusi osalemises ega kogemusi selleks masinate loomisel.
Sama hästi võiks küsida, kas tunnustatud vana euroopa relvatööstuskoolkond, kes lõi HK G3 ja FN MAGi (meil kasutusel AK-4 ja Ksp-58 nime all) on idioodid. Käid korra kaevikus sellega kõhuli ja ongi kööga. Vot selle nimi ongi "kogemus, mida sõdurile vaja on".
Kui võrrelda teiste kaasaegsete tankidega, siis Leo sõjaline referents on ümmargune null. Senikaua, kui see arv ei muutu, on jutud mingist maailma parimast tankist enneaegu kargamine. Ennegi on juhtunud, et lahingutes on igati head, kuid mingi totra pisiasjaga hädas olevad masinad kaotajaks jäänud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
@ Kapten Trumm - matemaatikat mõistan mina hästi ja kaldenurkade asjast saan igati aru (kuigi noh, matemaatika on nagu on, praktikas see soomuse x-kordne "paksenemine" ikka nii lihtsalt ei töötavat 
)
Ma ei taha kindlasti Merkavat maha teha, veel vähem Leopardi kiita lihtsalt põhjusel et "tuntud saksa kvaliteet". Selgitan siis natuke mismoodi minu mõte liigub. Tähendab, mõlemad MBTd on oma välismõõtudelt võrreldavad, Leopard 2 pikkus 7,7m, kõrgus 3,0, Merkava vastavalt 7,6/2,7. Pildilt vaadates aga on ilma tollipulka peale panematagi selge et Leo torn välismõõtudelt jupp maad suurem. Samas, mõlemas tornis peaks olema 3 meest + 120mm pearelv - võiks nagu eeldada et tornides sees on ruumi samuti võrdselt palju (st. vähe
). Iisraellased on Merkava torni kohe seksikalt saledaks teinud, Leopardi konstruktorid ilmselgelt valisid mingil väga konkreetsel põhjusel teise tee. Ja ma suht kindel saksa tankikonstruktorid teadsid ikka väga hästi miks ja kuidas nad midagi teevad. No meist kõigist siin kindlasti paremini, ok?
) Ma ei taha kindlasti Merkavat maha teha, veel vähem Leopardi kiita lihtsalt põhjusel et "tuntud saksa kvaliteet". Selgitan siis natuke mismoodi minu mõte liigub. Tähendab, mõlemad MBTd on oma välismõõtudelt võrreldavad, Leopard 2 pikkus 7,7m, kõrgus 3,0, Merkava vastavalt 7,6/2,7. Pildilt vaadates aga on ilma tollipulka peale panematagi selge et Leo torn välismõõtudelt jupp maad suurem. Samas, mõlemas tornis peaks olema 3 meest + 120mm pearelv - võiks nagu eeldada et tornides sees on ruumi samuti võrdselt palju (st. vähe
). Iisraellased on Merkava torni kohe seksikalt saledaks teinud, Leopardi konstruktorid ilmselgelt valisid mingil väga konkreetsel põhjusel teise tee. Ja ma suht kindel saksa tankikonstruktorid teadsid ikka väga hästi miks ja kuidas nad midagi teevad. No meist kõigist siin kindlasti paremini, ok? -
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui sa vaatad uuemaid mudeleid nagu 2A5 või 2A6, siis nende tornid on juba Merkava eeskujul eestpoolt "voolujooneliseks" muudetud.
Tekib küsimus miks, kui vana kandiline küllalt hea on?
Soomlastel on sellised (2A4)
Mis meeskonnaruumi puudutab, siis Merkaval on teatavasti mootor tanki ees ja kogu meeskonnaruum on sootuks teistmoodi üles ehitatud.
Kõige väärtuslikum vara pidid väikeriikides olema treenitud tankistid, mis maksavad rohkem kui tank. Kaitselahingus, kus vastane tulistab su nina pihta, on Merkaval meeskonnani jõudmine kaunis lootusetu üritus.
Tekib küsimus miks, kui vana kandiline küllalt hea on?
Soomlastel on sellised (2A4)
Mis meeskonnaruumi puudutab, siis Merkaval on teatavasti mootor tanki ees ja kogu meeskonnaruum on sootuks teistmoodi üles ehitatud.
Kõige väärtuslikum vara pidid väikeriikides olema treenitud tankistid, mis maksavad rohkem kui tank. Kaitselahingus, kus vastane tulistab su nina pihta, on Merkaval meeskonnani jõudmine kaunis lootusetu üritus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 22 külalist