"Tankid EKV-le"

[Wrangel]

maa ju meie oma, meie suurim eelis

Seda eelist enam praegusel ajal ei ole, kõik maapealne on küber-ruumis meist põhjalikumalt analüüsitud, me teame ise oma maast vähem kui teised. Talupoja maatunnetamist ja karjapoisi suht muutumatut maastikumälestust enam ei ole. Meil on see ruum ja on ka veel seni antud AEGA muuta see ala uuesti meie kasuks töötavaks, kuid selleks on vaja hoopis laiemat nägemust sellest, mis on see "OLLUS", mille säilimine läbi aja meid liidab.

[Wrangel]

Meie kehtiv jalaväepataljon on juba praegugi liiga suur ja lohisev...

Identiteedis on asi. "Üksus" on selle alus. Meil oleks vaja kaugeneda I ilmasõja aegsest "meeste lugemisest" ja keskenduda funktsioonile. Ebaefektiivse üksuse kooseisu 100-ga korrutamisel saame me lihtsalt 100 korda suurema ja veelgi vähem efektiivse üksuse.

Meie armee moodustavad vabatahtlike reservistide üksused. Formeerituna kohale tulemise fakti alusel. Seda fakti võidakse mistahes viisil ähmastada aga reaalne tegelikkus on selline, et kedagi ei saa sundida ja tegu ei ole mistahes viisil viimase 3-e aasta jooksul kokku harjutanud kaitseväe ajateenistuses olnutega.

Kui meil oleks 55 tuhat täisrelvastuses reservisti siis see teeks ikkagi igale vastutusalaks ruutkilomeetri, ilma paikse asukohaga täismobiilse jalaväe pataljoni vastutusalaks oleks alates 500-st ruutkilomeetrist; absurd on sellisel alal tagada ühtset juhtimist, kui tegu on mobiilse üksusega.

[Kapten Trumm]

See on õige, et kui me teeme üksuse optimaalsest kaks korda suuremaks, ei muutu ta kaks korda efektiivsemaks. Geomeetriast on teada muidu seaduspärasus, et ühte ringi (toetusüksust, kas LT või LTT) saab ümbritseda kõige vähem kolme ringiga. Seega mingid mitmetuhandelised brigaadid, kus võitlusüksusi on alla poole, on vist väga hõivatud iseenda saba kaitsmisega. Hakkad mööda maanteed liikuma, isegi 50 meetrise pikivahega (mis on õhuvaenlase olemasolul tapvalt väike) on üks pataljoni kolonn nii 4 km pikk, kui tegemist on sellise vahepeal (ei tea, kas ka praegu?) propageeritava 8000se monstrumbrigaadiga (arvult ca 8 pataljoni) venib see soolikas juba rahuaja rivistuseks 35 km kanti (lahtise rivistusega läheb see joru nii pikaks, et esimesed jõuavad Tartusse kui viimased Tallinnas liikuma hakkamist ootavad). See mõistagi utreeritud näide, aga ettekujutuse asjase mastaabist vast annab.

[hillart]

Seega mingid 9000-pealised brigaadid, kus võitlusüksusi on alla poole, on vist väga hõivatud iseenda saba kaitsmisega.

Saba kaitseb ennast ise. Enesestmõistetavalt.

[Kapten Trumm]

Ei ma ei üritagi väita, et saba ise tulistada ei suudaks (nt suurtükipataljon saab vast iseendaga kah hakkama), aga vast sest manöövrist võib kujuneda midagi selle Nokia telefoni maomängu taolist, kus ühel hetkel kasvab madu nii pikaks, et temaga on probleeme pisikest "sööta" tabada ja selle asemel tabatakse saba - game over

Selline asi oleks suurepärane sihtmärk sellistele tegevustele, mida me miskipärast endale kipume "reserveerima" (kolonnide võsast ründamine). Ma arvan, et vastasel õpetatakse sõjakoolis ka nähtust nimega "zassaada".

[vk1]

kui on keegi, kel rohkem infot ( pilgud pöörduvad kaur3 pole) Soome uue doktriini kohta, siis äkki võiks sellest uue teema teha?

[kaur3]

Vk1, tänan usalduse eest, kuid teemast oskavad kindlasti Juhani ja Unto palju paremini rääkida. Kiire guugel lisas nii.


Uudella taistelutavalla haetaan joustavampaa ja hajautetumpaa toimintaa, koska paikallaan pysyvät maalit vihollinen pystyy tuhoamaan. Joukot taistelevat nykyistä laajemmalla ja syvemmällä alueella aiempaa pienempinä osastoina.

http://www.reservilainen.fi/index.php?o ... Itemid=107

[Henn]

Vähemalt telgi said soome sissid sellel videol kiiresti kokku. Kõike muud oli aga paraku küll piinlik vaadata.

[Tiam]

Kas meie hangitavaks massiliseks tanktõrje relvaks peab tõesti Spike või Javelin olema. Arvestades, et meie maastik on küllaltki suletud, siis ehk sobiks meile järgmiseks upgardeks Panzerfaust 3-IT600, mis peaks suutma tabada liikuvat soomukit 600m pealt- proovi seda teha CG-ga. See oleks kvalitatiivne hüpe, missugune. Arvestades, et PzF 3-IT600 laskeseade maksab ca 9000€ ja üks "pauk" ca 1000-1500€, siis seda peaks me ju ometi suutma nii KL-ile kui ka KV-le arvetatavas koguses soetada. Lisaks oma mõnevõrra lühema tegevusraadiuse teeks ta tagasi oma kvantiteediga. Ja siis pisitasa juurde neid Javeline ja/või Spike.

Miks ma nende liikurite poolt olen vs tankid on see, et nad muudaksid reaalseks kaugtõrje AT relvade kiire kasutamise, mis lihtsalt sunniks vastast oma soomuskolonnid väiksemateks ja võrdsematel alustel kulutatavateks muutma. Nende kiirust vs järelveetvad tuleneb suures osas nende kiiremast deployment ajast, tavalislet kiiremast tulekiirusest ja tuleulatusest. Ka rootslased ise on käinud selliste kaugmaa AT relvade ühe peamise efektina välja selle, et nad muudavad lahinguvälja dünaamikat selles osas, et suuri soomusmassiive koos / lähestikku liigutada on raskem, kuna sellel võivad olla hävitavad tagajärjed. Samamoodi tasub vaadata 120mm tarkmoona poole- kasvõi testiks väike partii võtta, et uurida, kas 120mm Strix on ehk samuti toimiv lahendus.

Kolmas rumal mõte, mis mul sellesse posti kirja läheb on küsimus kuivõrd õigustatud on üldse Leo2A6 ostmine hinnaga ca 2,5 miljonit € tükist. Saab ju tehaseuue K1A1 hinnavahemikus 3-3,5 miljonit €. Tegmist on vb küll algul suurema väljaminekuga, kuid hiljem saab selle tagasi teenida puhtal jooksvate kulude pealt (vb vaja minev läbi lastud Leo 2A6 120mm raua asendamine uuega on üksi juba piisavalt kallis, et õigustada pigem uue tanki valimist).

[Hjalmar Nelk]

see K1A1 on see korea pill või? Kas Sa seda elusast peast oled näinud? Sobiks hästi selle foorumi teise alateemasse - militaarmudelid K1A1 on sisuliselt Abramsi vähendatud koopia.

Leo 2A6 relvad olid hollandlastel kõige paremad asjad selle tanki juures üleüldse. Need ongi uued (L44 vahetati L55 vastu, või mis iganes need numbrid seal olid).Nende vahetamisega meie eluaea jooksul pole kindlasti vaja vaeva näha. Aga ma tegelikult niisama, ega mu kommentaaridel sisulist väärtust pole.

[Lemet]

Mõõtudest on Korea tankil Leopardist hoomatavalt väiksem vaid kõrgus, mis pole ju tegelikuses hoopiski mitte paha näitaja. Laius-pikkus on praktiliselt samad. Ka kaalu/võimsuse suhe on pea samas klassis, Korea tankil 22 hj/tonn, Leol 24. Nii et pole ta mingi mudel, täisväärtuslik sõjamasin ikka.

[kaur3]

Hollandlaste tankidest.

Министр обороны Нидерландов подтвердил факт переговоров с Индонезией о продаже последней 60 снимаемых с вооружения голландских танков Leopard 2A6. Голландские левые партии в парламенте выступили против продажи танков Индонезии.

http://bmpd.livejournal.com/123835.html

[Kapten Trumm]

Ärme asja hägusta igasugu pilukate ersatsiga, peetud Leo 2A6 on ilmselt täna parima hinna/omaduste suhtega masin, mida meil osta on. See on parim löögijõud ja kaitse, mis saadaval on.

Kui Iisrael mingist pühast vaimust lööduna ühtäkki Merkava 4 arvu kärpima ei hakka
Seega kui juba osta, tuleb tempot hoida, et ei juhtuks nii, nagu Arnol, kes isaga koolimajja jõudis.

Paraade tuleb mõistagi mujal pidada, Vabaduse väljaku parkla lagi neid nähtavasti ei kannata ja võimalik, et vähempakkumisega rajatud kesklinna teed samuti. Aga see on sekundaarne probleem.

[Hjalmar Nelk]

see K1 tundus ikka selgelt väiksemana, kui M1, aga see selleks, muidugi ei ole see mingi mudel, lihtsalt niisama, ebaõnnestunud nali.

Aga nendest Hollandi tankidest. Mis aastast see tank ise üleüldse pärit on? Ega Holland pole ju uusi tanke juurde ostnud, vaid ikka olemasolevaid moderniseerinud, või kuidas? Sellel juhul peaksid need 80-ndatest pärit olema. Kas metall ei väsi?

[tommy]

Kui ma nüüd õieti mäletan, siis 90'te alguses oli hollandlastel relvastuses pea 450 leo 2A4 versiooni.
Siis müüsid nad sadakond austerlastele ja ülejäänud, moditi A5 tasemele.
No ja 2000'te alguses viidi ca. 180 Leo 2A6 tasemele. Ja nüüd on plats puhas...