Tervist. Soovin täpsustada mönda kysimust.
Veiko Palm kirjutas:
Tuletan meelde, et tegu oli aastatega 2000-2002. Mis olid meie suurtükiväerelvad? Õige - 105mm harjutusrelv.
Suurtükiväe mõõdistus, tulejuhtimine ja laskeandmete arvutus? Sisuliselt null.
- 120mm miinipildujad, toodetud Bulgaarias, kogust, ei uurinud, aga laskmised toimusid
- 82 mm miinipildujad, iisrael kogus vist oli 50
Väljaöpe oli patareide, osalt ka ryhmade kaupa 82mm.
Tulejuhtimine oli tasemel, tulejuhil pole vahet, mis tuleyksus on teisel pool otsas. Koolitus oli kuni meteojaoni olemas ja toimis. Konkreetselt tuule suunad ja kiirus eri kihtides toodi alla. Möödistusöppes saadi täpne pöhi tähtedelt, mis on vist siiani täpsem kui GPS-i oma. Asukohtade ja sihtmärkide möötmised, kiirte käigud ei miskit erilöist. Arvestaja töölauad olid ise valmis tehtud. Sisuliselt on sul vaja tabeleid, millimeeterpaberit, bussoolid möötlindid, vaiad. Täpsete koordinantide pealt oma asukoha paikamöötmine, köik elementaarsed asjad tegid ajateenijad ära. Kusjuures parallelleehvikud, koondlehvikud ja sihtmärgi suund saada kahh tehtud. Ehk siis kui tee on 45 kraadise vöi ykstasköikmis nurga all tuleyksusele, arvestati hajuvus relvade kaupa vastavaks.
Et oli rohkem kui ei miskit.
Asi algas yhest vanakooli NL suurtykiväeohvitserist. Ekj esimesed miinid toodi sihtmärgile kuulmise järgi

Seenelisi ja marjulisi oli raske veenda et miinipilduja on ohtlikum kui tanki 125mm.
Veiko Palm kirjutas:
Tankitõrjeraketid? Üksikud Mapatsid. Tankitõrjegranaadiheitjad? M-69 (ehk RPG-7).
Lisaks olid yhekordsed PF-89-d, jalaväe jagu jooksis ringi yhe B300.-ga. See oli juba tösisem toru.
106mm IMI reaktiivsuurtykk, lahtisel UAZ -il. Kolitus ajateenijatele, reservväelasedki laskeharjutusteni välja. Märkpyss on kahuri peal, 1km kauguselt lasid ajateenijad sellega kylmutuskapi uksele pihta. Hämaras, niitristi valgustusega.
Veiko Palm kirjutas:
Millised miinipildujad? Käsitulirelvad? Galil - jah, aga edasi? M-14 ja soome SKY vintpüssid.
Galilidega tulid kaasa ka Galil snaiper ja Negev. Kui yhekordset lihti kasutada 137 korda, hakkas törkuma, lint painudb nati kui laiali pudeneb.
Aga lasi hästi.
SKY -d, soomest ei ole tegelt SKY-d vaid Soome Kaitseliidu Mosin- nagant.id, mis on pöhjalikult ymbertehtud, sihikud päästikud, kabad. Milledega kokkupuudet oli olid väga korralikud, 0,5 - 1 MOA.
Veiko Palm kirjutas:
Õhutõrje - 23mm. Aga õhutõrje juhtimine, tulejuhtimine, eelhoiatus? Milline õhuseirepilt? Aga kuidas NATO saab eelhoiatust? Millised laskemoonavarud meil olid? Milline oli meie autopark ja veelgi tähtsam - milline oli meie võime autosid töökorras hoida? Ja igapäevane elu-olu. Millistes tingimustes ajateenijad elasid? Ühesõnaga - probleeme võisime isegi teistele jagada. Seega tegu ei olnud mingi imeliku põhimõttelise vastuseisuga, vaid ikka kaalutletud aruteluga. Ja veelkord - enamus sellest arutelust käis ikka kaitseväe sees, mingit ministeeriumi-kolli ei tasu siia segada. Kuigi ma ei imestaks, kui ministeeriumis oleks sellele ideele kõige ülaloleva valguses vastu oldud. Et proovige kõigepealt omil jalul seista ja siis vaadake edasi. Ah jaa - viimaseks tuletan meelde, et tollal koosnes kaitsevägi suurel arvul "iseseisvatest" asutustest, seega keskset eelarve ja kulude juhtimist ja kontrollimist sisuliselt ei olnud.
Öhu osas olen päris vait. Väeosa oli olemas, mis ja täpselt ei ole kursis.
Autode töökord söltus tagala suutlikusest, aga vene masinad ja miskid ida imed need olid. Varusoadega nii hästi kui olla saab, kui 15 erinevat masinat pargis. Chevy Blazer, usa armee mudel oli lemmik, diisel V8 ja usa stiilis vedrustus, vöisid ööpäeva masinas veeta, pehme soe,mugav, ei tapnud ära.
Iltised tulid hiljem, nendega oma ooper. Ajateenijate elutingimused kasarmus söltusid väga väeosast. Osades kohatdes remonditi ruume oma jöududega, sest alternatiive polnud, Kesksed hanked alles arenesid.
Pöhimötteliselt 2000-datel yritati tagantjärgi teha seda, mis 1990-datel tegematta jäeti masinate hoolduse osas.
Isiklik seisukoht on see, et kui tankitörjuja ei ole elusat tanki näinud, on miski asi jama. See 10 poolakat hallinurka Tapale, no ei tapa, Köige muu juures oleks ka sellega hakkama saaduyd, aga, need masinad ei vöi liikuda teel. Mitte meetritki. Metallint asfaldil on päris kole. Et siin oli asukohas väga suur tähtsus.