Ma parem ei küsigi, kust need järjekordsed "faktid" võetud onKapten Trumm kirjutas:1941 suvel moodustasid ka valdava osa NSVL tankikaotustest (tuhanded tankid) teede äärde maha jäetud masinad, mis olid enamasti korras.
Saksa tankikoondistele põhjustati suht väikest kahju ja ega sakslased arvukama ja paremate tankidega venelaste vastu mõõtu väga võtma kippunudki.
Analoogselt olid asjad ka lennuväes ning arvuliselt kõige suuremad olid kaotused käsirelvades - metsa visatud püsse loeti vist lausa miljonitega.
"Tankid EKV-le"
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Aga sa ära karda, küsi...näiteks Solonin väidab, et
Üldise nõukogude tankide arvu sõja algul läänepoolsetes sõjaväeringkondades leiad loodetavasti ise üles...
Bešanovi "Tankovoi Progrom 41 goda) võiks kah Andrusele silmaringi avardav lugemine olla.
http://www.solonin.org/article_prostaya ... na-velikoyПрактически вся техника и тяжелое вооружение войск западных округов были потеряны. К 6-9 июля войска Северо-Западного, Западного и Юго-Западного фронтов потеряли 11,7 тыс. танков...
Üldise nõukogude tankide arvu sõja algul läänepoolsetes sõjaväeringkondades leiad loodetavasti ise üles...
Bešanovi "Tankovoi Progrom 41 goda) võiks kah Andrusele silmaringi avardav lugemine olla.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Need TT-rakettide jutlustajad ei ole keegi pidanud jalaväelasena tanke tõrjuma. See, et Georgia tanke kasutati taktikaliselt valesti ja liiguti linnas toetavast jalaväest oluliselt kiiremini, andes vastasele võimaluse tanke varitseda ei vähenda tankide olulisust. Samuti see, et hoolimata tankide suurest arvust suuremaid tankilahinguid ei toimunud. TT-raketid on EKJ muidugi tähtsad, sest need annavad kergejalaväele täiesti reaalse võimaluse tanke hävitada, kuid kindlasti oleks parem hävitada tanke tankide, kaudtule või õhuväega.
-
- Liige
- Postitusi: 927
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Selle K-9 ostu valguses tekkis mõte, et kas korealastelt küsiti nii jutu jätkuks ka võimalust sealt kasutatuid K1 või K2 MBT-d hankida.
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
K2 hakkasid nad oma armeele alles paar aastat tagasi tootma ning peaks olema üks maailma kallimaid tanke.Taaniel Tina kirjutas:Selle K-9 ostu valguses tekkis mõte, et kas korealastelt küsiti nii jutu jätkuks ka võimalust sealt kasutatuid K1 või K2 MBT-d hankida.
K1 erinevaid versioone neil palju...
-
- Liige
- Postitusi: 619
- Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
- Kontakt:
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Kui sarnased on K1 ja K9? Eeldan, et ysna. Kui Soome rajatav hooldus suudab teenindada ka K1 ilma suurema mureta, siis voib see toesti olla argument K1 kasuks. Eriti olukorras, kus Euroopa tankide jarelturg on pigem ahtake.
My fair lady.
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Tutvusin natuke RKIK tegevusega ning leidsin sellised asjad:
Kas sellest võib järeldada, et toetussoomukite hange on juba praktiliselt käigus või kohe käiku minemas?
II.1.4) Hankelepingu või hanke lühikirjeldus
CV9035NL prototüüpide valmistamine, ümberehitus
II.2.1) Hankelepingu(te) lõplik kogumaksumus
Maksumus: 372000
Rahaühik: Euro
https://riigihanked.riik.ee/register/Ha ... v2gBAAA%3DV.1.3) Pakkuja nimi ja aadress, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti
BAE Systems Hägglunds Aktiebolag, 556305-6059, Björnavägen 41, Örnsköldsvik, Västernorrlands län, 89182 Rootsi (SE) Tel.: +46 66080691
http://www.kaitseministeerium.ee/sites/ ... n_2017.pdf231 Toetusmasinate ümberehitus [kavandatav hanke alustamise aeg] 20.01.2017
Kas sellest võib järeldada, et toetussoomukite hange on juba praktiliselt käigus või kohe käiku minemas?
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
No selle CV90 toetussoomukite ehitusega juhtuski täpselt nii nagu siin kol (r) Raivo Tamm aasta tagasi ennustas - antud masinate puhul oli see määratud masina tootjale määratud. MOTT.Pakkuja nimi ja aadress, kelle kasuks hankelepingu sõlmimise otsus tehti
BAE Systems Hägglunds Aktiebolag, 556305-6059, Björnavägen 41, Örnsköldsvik, Västernorrlands län, 89182 Rootsi (SE) Tel.: +46 66080691
Käinud jutud et "kõik võivad ju osaleda" ei maksa midagi, kui sul näiteks pole soomuskere materjalide dokumente, ei saa sa isegi kvaliteetselt keevitada (on vajalik tellida spetsiaalse koostisega elektroode ja keevitusmaterjale, kuna tegemist on legeeritud terastega, kus peab koostist teadma).
Näiteks M113 kere koostis on täiesti avalik info ja vastavad materjalid (nii lehtmetall kui keevitusmaterjalid) on Eestis kas laokaup või Soomest nädalaga tellitav. See ongi laiatarbe materjalide kasutamise võlu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Kui tegu on hankega soomukitüübile: CV9035NL (nagu kirjas), ei tohiks sellel meie toetussoomukitega ju mitte mingit seost olla
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Nood kaks erinevat hanget ju.... Loe ikka teksti ka.Kapten Trumm kirjutas:No selle CV90 toetussoomukite ehitusega juhtuski täpselt nii nagu siin kol (r) Raivo Tamm aasta tagasi ennustas - antud masinate puhul oli see määratud masina tootjale määratud. MOTT.
Käinud jutud et "kõik võivad ju osaleda" ei maksa midagi, kui sul näiteks pole soomuskere materjalide dokumente, ei saa sa isegi kvaliteetselt keevitada (on vajalik tellida spetsiaalse koostisega elektroode ja keevitusmaterjale, kuna tegemist on legeeritud terastega, kus peab koostist teadma).
Näiteks M113 kere koostis on täiesti avalik info ja vastavad materjalid (nii lehtmetall kui keevitusmaterjalid) on Eestis kas laokaup või Soomest nädalaga tellitav. See ongi laiatarbe materjalide kasutamise võlu.
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Sekeldaja ettepanekulle vastu tulemiseks sulen ajutiselt teema.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Tankid EKV-le elik "soomusmanöövrivõime"
Diskussioon Vene vs Lääne tankid liigutatud Tehnika alla ja ühendatud seal varasema teemaga T90-st.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 39#p397439
Kui midagi puudu on, siis kurtke.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 39#p397439
Kui midagi puudu on, siis kurtke.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Uued relvasüsteemid EKV-le
Täitsa nii see ei käi.
Soomusmanööver on osa mingist suuremast operatsioonist - manööversõda pidades. Tungida läbi mingist kohast, näiteks venelased on Võru vallutanud, kuid tiivad nõrgad ja saaks kotti tõmmata võrus olevad vaenlased. Selleks vaja ehk läbida 50 km.
Soomusüksus oleks siis oda ots, mis lööb kaitsest läbi. Nende taga voolaks jalaväeüksused kindlustama võidetud maala ja vainlast piirama.
See tähendab, et tankidega on kaasas üksused, kes on sama liikuvad kui tankid. Pasi pole enamuse ajast meil väga liikuv maastikul, FH-70 veel vähem.
Tankide julgestamiseks kasutatakse lahingumasinaid ikka nii, et teevad eelluuret ehk siis on samades oludes liikuvamad kui tankid. Eeldab ka korralike vaatlusseadmete olemas olu, samuti tegelevad tankide liikumistee julgestamisega kaugemalt. Moodustavad teatus mõttes liikuva mulli liikuvate tankide ümber.
Kui kaardilt on näha, et tankikompanii peab läbi sõitma metsast, kus võib olla vaenlasi, saadetakse luure, ning siis julgestus. Kui need ütlevad, et okei, vurratakse metsast läbi. Pasi kasutamine selleks on enam kui küsitav.
Kui satuvad peale vastase positsioonidele metsas on vaja kaugtulelööki. Mida pakuvad kaasasolevad liikursuurtükid. Sellele järgneb lahingmasinates oleva jalaväe rünnak jalgsi positsioonidele. Mida siis võib võimaluse korral toetada kas lahingmasinad või tankid.
Mingit tankiga 60 km tunnis lihtsalt suvalisest metsatukast läbivurramist ( kus võib olla vaenlasi ) ei teosta keegi, kellel selge mõistus. Lõppeb halvasti nii Pasile, CV90, T72, kui Leo 2A5ele.
Tankide, Paside ja järelveetavatega oleks reaalsus see, et saaks manöövrit teostada ainult korralike teededega alalt - mis saab tule alla võtta suht väikeste üksuste poolt ja kindlustada ( ning oodata abivägesid ) ja manöövri ruttu ära lõpetada. Küsimus on ka ajafaktoris, tänapäevase side korral on ehk ajaline auk midagi ära teha paar tundi, vastasel juhul vaenlane toob uusi üksusi kaitsele, kust ei anna enam läbi murda.
Ühesõnaga kaasasolevad suurtükid peaks olema sama liikuvusega kui tankid ning jalavägi parema liikuvuse ( korralike vaatluseadmetega ) kui tankid.
Rindesõjas aga ei oma tankid meile niisuurt tähtsust - tankide vastu võitlus toimuks nagunii peamiselt TT rakettidega.
Mingit manöövrit saab korraldada nii CV90nete ( pmt ww2 saksa tankid nsvl-i tungides olid rohkem tasemel CV90 vs T90 ), kui liikursuurtükkidega kui ka tankide, paside ja järelveetavatega. Kuid igal juhul oleks tulemus poolpidune.
Soomusmanööver on osa mingist suuremast operatsioonist - manööversõda pidades. Tungida läbi mingist kohast, näiteks venelased on Võru vallutanud, kuid tiivad nõrgad ja saaks kotti tõmmata võrus olevad vaenlased. Selleks vaja ehk läbida 50 km.
Soomusüksus oleks siis oda ots, mis lööb kaitsest läbi. Nende taga voolaks jalaväeüksused kindlustama võidetud maala ja vainlast piirama.
See tähendab, et tankidega on kaasas üksused, kes on sama liikuvad kui tankid. Pasi pole enamuse ajast meil väga liikuv maastikul, FH-70 veel vähem.
Tankide julgestamiseks kasutatakse lahingumasinaid ikka nii, et teevad eelluuret ehk siis on samades oludes liikuvamad kui tankid. Eeldab ka korralike vaatlusseadmete olemas olu, samuti tegelevad tankide liikumistee julgestamisega kaugemalt. Moodustavad teatus mõttes liikuva mulli liikuvate tankide ümber.
Kui kaardilt on näha, et tankikompanii peab läbi sõitma metsast, kus võib olla vaenlasi, saadetakse luure, ning siis julgestus. Kui need ütlevad, et okei, vurratakse metsast läbi. Pasi kasutamine selleks on enam kui küsitav.
Kui satuvad peale vastase positsioonidele metsas on vaja kaugtulelööki. Mida pakuvad kaasasolevad liikursuurtükid. Sellele järgneb lahingmasinates oleva jalaväe rünnak jalgsi positsioonidele. Mida siis võib võimaluse korral toetada kas lahingmasinad või tankid.
Mingit tankiga 60 km tunnis lihtsalt suvalisest metsatukast läbivurramist ( kus võib olla vaenlasi ) ei teosta keegi, kellel selge mõistus. Lõppeb halvasti nii Pasile, CV90, T72, kui Leo 2A5ele.
Tankide, Paside ja järelveetavatega oleks reaalsus see, et saaks manöövrit teostada ainult korralike teededega alalt - mis saab tule alla võtta suht väikeste üksuste poolt ja kindlustada ( ning oodata abivägesid ) ja manöövri ruttu ära lõpetada. Küsimus on ka ajafaktoris, tänapäevase side korral on ehk ajaline auk midagi ära teha paar tundi, vastasel juhul vaenlane toob uusi üksusi kaitsele, kust ei anna enam läbi murda.
Ühesõnaga kaasasolevad suurtükid peaks olema sama liikuvusega kui tankid ning jalavägi parema liikuvuse ( korralike vaatluseadmetega ) kui tankid.
Rindesõjas aga ei oma tankid meile niisuurt tähtsust - tankide vastu võitlus toimuks nagunii peamiselt TT rakettidega.
Mingit manöövrit saab korraldada nii CV90nete ( pmt ww2 saksa tankid nsvl-i tungides olid rohkem tasemel CV90 vs T90 ), kui liikursuurtükkidega kui ka tankide, paside ja järelveetavatega. Kuid igal juhul oleks tulemus poolpidune.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Näen, et tankide lugu on soomusmanöövervõimekuse teemast sujuvalt siia libisenud. Panen kah ühe piraka.
Kas oleks vale mõelda soomusmanöövervõimekuse arendamisest kui püramiidi ehitamisest? Püramiidi, mille ehitusmaterjal ei ole jalaväelased vaid tänapäeva ratsaväelased koos tänapäevaste lahingratsudega. Meil alates Pasist. Koolitame palju juhte ja sihtureid Pasidele, nopime nende hulgast parima materjali ja koolitame nendest CV 90 meeskonnad. Ja nendest, kui aeg käes, paneme parimad tanki. Selline oleks minu arvates võimekuse loogiline areng. Lisaks tekib meil lähitulevikus hea valim tänapäevase liikursuurtüki väljaõppega kaitseväelasi, kes on tankistikutsele minu arust vähemalt sama lähedal, kui CV 90 meeskonnad.
Või on kellelgi tunne, et meil on ratsaväelase kvaliteediga inimressurssi hetkel kuidagi ülearu?
Paneme teise täie veel.
Ma olen hea osa oma elust toimetanud rasketehnikaga. Kesisematel aegadel tundus, et tööd on lihtsam saada, kui aia ääres seisab võimalikult palju erineva otstarbega masinaid. Ükskõik mis pakutakse - kaevamist, metsa väljavedu, autosõitu - kõike teeme. Üsna kähku selgus, et kõige rohkem juppe nõuab seisev masin. Küll on mõni voolik repetand, siis on simmer ära istund või solenoid kinni ja avariiline olukord selgub alles "maastikul" - lõputu ring. Ja kui pole kolm kuud kiputand, ega ei mäleta isegi, kust luugist kopale sisse käiakse.
Ei ole mul selle valguses usku odavasse, kusagil laoplatsil konserveeritud olekus naabrimeeste pataljoni "Vostok" külaskäiku ootavasse "rahvasoomusesse".
BTW Mis te arvate, kas "Vostoki" kõrilõikajaid paeluvad ainult Tallinna kaitsmisele mobiliseeritute naised ja tütred, või on nad huvitatud ka poegadest?
Kas oleks vale mõelda soomusmanöövervõimekuse arendamisest kui püramiidi ehitamisest? Püramiidi, mille ehitusmaterjal ei ole jalaväelased vaid tänapäeva ratsaväelased koos tänapäevaste lahingratsudega. Meil alates Pasist. Koolitame palju juhte ja sihtureid Pasidele, nopime nende hulgast parima materjali ja koolitame nendest CV 90 meeskonnad. Ja nendest, kui aeg käes, paneme parimad tanki. Selline oleks minu arvates võimekuse loogiline areng. Lisaks tekib meil lähitulevikus hea valim tänapäevase liikursuurtüki väljaõppega kaitseväelasi, kes on tankistikutsele minu arust vähemalt sama lähedal, kui CV 90 meeskonnad.
Või on kellelgi tunne, et meil on ratsaväelase kvaliteediga inimressurssi hetkel kuidagi ülearu?
Paneme teise täie veel.
Ma olen hea osa oma elust toimetanud rasketehnikaga. Kesisematel aegadel tundus, et tööd on lihtsam saada, kui aia ääres seisab võimalikult palju erineva otstarbega masinaid. Ükskõik mis pakutakse - kaevamist, metsa väljavedu, autosõitu - kõike teeme. Üsna kähku selgus, et kõige rohkem juppe nõuab seisev masin. Küll on mõni voolik repetand, siis on simmer ära istund või solenoid kinni ja avariiline olukord selgub alles "maastikul" - lõputu ring. Ja kui pole kolm kuud kiputand, ega ei mäleta isegi, kust luugist kopale sisse käiakse.
Ei ole mul selle valguses usku odavasse, kusagil laoplatsil konserveeritud olekus naabrimeeste pataljoni "Vostok" külaskäiku ootavasse "rahvasoomusesse".
BTW Mis te arvate, kas "Vostoki" kõrilõikajaid paeluvad ainult Tallinna kaitsmisele mobiliseeritute naised ja tütred, või on nad huvitatud ka poegadest?
Kui argumendid otsa saavad, siis lööme pagunid lauda.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
See manööver tänases seisus lõpeb niipea, kui satutakse vastase tankidele või tankitõrjele. Siis tulevadki mängu tankid, mis peavad vastasest kineetiliselt lihtsalt läbi murdma (korrutis võrdub nulliga). Leo, FH70 ja Pasi koosluses on manööver aeglasem, vaja on peatuda ning manöövri ulatus on piiratud, kuid korrutis on nullist siiski suurem, sest põhikomponendid on mingil algelisel tasemel olema. Arvan miskipärast, et meie maastikul näebki asi välja nii, et tankid mööda teed ning jalavägi kahel pool metsas. Vaadake filmi Tali-Ihantala 1944, maastik ju meil analoogne. Mida seal oleks juurde andnud, kui jalaväel oleks poolroomikud olnud?Mingit manöövrit saab korraldada nii CV90nete ( pmt ww2 saksa tankid nsvl-i tungides olid rohkem tasemel CV90 vs T90 ), kui liikursuurtükkidega kui ka tankide, paside ja järelveetavatega. Kuid igal juhul oleks tulemus poolpidune.
Kui see kineetiline värk poleks oluline, siis miks tanke arendavad riigid muudkui võimlevad soomuse paksuse, optroonika ja kahuri läbilöögijõu teemal? Ju ikka põhikriteerium tanki puhul on võime lahendada "erimeelsusi" vastase tankidega oma kasuks, eelkõige lasta vastane esimese pauguga sodiks ja ise elada vastase tuli üle.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist