"Tankid EKV-le"

[gorilla]

Need on niiehknaa CV90 peal, lihtsalt jalaväe käes.

Hea point. Äkki need kaugmaa tankitõrje asjandused siis, mis iganes need ka pole (Spike LR või ER?)

Termokaameratega teostatava sihtimise puhul on ilgelt suur vahe, kas seade on masinal millel on spetsjomm jahutusega kaamerad või jalaväelasel akudega ja ühekordsete jahutuselementidega. Javelini block 0 olevatki ammu jama, et kaugemalt kui 2km on keeruline aru saada mida lastakse, kuigi rakett lendab 3.5+km.

Peale väljatulistamist 5+km kaugusele, 100 kilo € lasust, raketi lennusuunda vajadusel muuta on kah üks ütlemata oluline teema.. Pikamaa TT alla Spike LR monteerituna mingile masinale ei mängi välja.

[Tux]

No selline asi on ka juba olemas - Bofors SAAB - Combat Vehicle CV9040-BILL
https://www.youtube.com/watch?v=v9SxsvSxRc4


BILLi laskekaugus oli vaid miski 2km (sama mis MILAN) - mistap ta on suht lühikese laskeulatusega isegi keskmaa mõistes ja jääb väga kaugele pikamaa mõistest.. aga jutt oli siin ju kamina poolt lubat pikamaasüsteemidest + nende võimalikust installimisest meie CV-keredele (iseenesest hea mõte ju)
Point ongi selles, et TT-süsteemi, mille laskeulatus ei ületa tankikahuri oma, lihtsalt EI OLEGI MÕTET mingile soomusplatvormile installima hakata - selle klassi relvad olgu edasi jalaväelaste tassida // maasturi peal vedada
(by Borja)

[tommy]

Pikamaa TT kaalub juba iseenesest nii palju, et jalavägi seda oma jõuga tarima ei hakka. Selleks peakski see kokku käima mingi sõiduki platvormiga. Leedukad hangivad oma Boxerid Spike LR-ga. Meil tuleks ilmselt midagi analoogset teha CV90-ga. Ise küsimus on see, et kas need peaksid käima Hollandi CV9035 peale või siis Norra keredele, ehk siis eraldi TT kompanii alla.

Pikamaa TT süsteemid on mõeldud ennekõike (mõlema) brigaadi TT-kompanii relvastusse.
Kahtlen, et nende arvukus saab olema selline, et neid jätkub ka soomusjalaväejao sõiduki(CV-9035) peale installimiseks. Mitte et see iseenesest hea idee ei oleks.

Norra CV alusplatvorm on kahtlemata hea lahendus tõsisema toetussõiduki jaoks, kuid konkreetselt 2-3 mehelise TT-relvameeskonna jaoks IMHO ehk pisut overkill..
Meil on lisaks suurematele soomusmasinatele siiski vaja leida ka lahendus nn. "erialasoomukile". Ehk siis 2-5 mehelisele meeskonnale.
Justnimelt peamiselt TT ja ÕT-relvameeskonnad ja luure.(mis kergejalaväeüksuses G-Wageniga liiguvad)
Roomikplatvormidest on tuntumad vast sakslaste Wiesel või brittide CVR-T..

[nimetu]

Norra CV alusplatvorm on kahtlemata hea lahendus tõsisema toetussõiduki jaoks, kuid konkreetselt 2-3 mehelise TT-relvameeskonna jaoks IMHO ehk pisut overkill..
Meil on lisaks suurematele soomusmasinatele siiski vaja leida ka lahendus nn. "erialasoomukile". Ehk siis 2-5 mehelisele meeskonnale.
Justnimelt peamiselt TT ja ÕT-relvameeskonnad ja luure.(mis kergejalaväeüksuses G-Wageniga liiguvad)
Roomikplatvormidest on tuntumad vast sakslaste Wiesel või brittide CVR-T..

Tegelikult tuleb arvestada ka sellega, et sul on lisaks meeskonnale vaja moon kuhugi panna. Selles suhtes pole CV90 sugugi overkill. Pigem võib just Wiesel või CVR-T kitsaks jääda.

[Xender]

Kui kaugmaa TT valida, siis mina võtaks kindlalt Spike NLOS süsteemi - sellega annab juba päris kaugele palju pahandust teha ( maksimaalne laskeulatus 25 km ) + sealhulgas lasta ka vaenlase 122 mm süsteeme ja muud träni.

Hinnaks umbes 400 000 süsteem ja 80 000 rakett. Mis on vägagi mõistlik.

[gorilla]

Kui kaugmaa TT valida, siis mina võtaks kindlalt Spike NLOS süsteemi - sellega annab juba päris kaugele palju pahandust teha ( maksimaalne laskeulatus 25 km ) + sealhulgas lasta ka vaenlase 122 mm süsteeme ja muud träni.

Hinnaks umbes 400 000 süsteem ja 80 000 rakett. Mis on vägagi mõistlik.

Sihtimine sellisele kaugusele eeldab päris korralikke droone lisaks.

[Kapten Trumm]

Meil on lisaks suurematele soomusmasinatele siiski vaja leida ka lahendus nn. "erialasoomukile". Ehk siis 2-5 mehelisele meeskonnale.
Justnimelt peamiselt TT ja ÕT-relvameeskonnad ja luure.(mis kergejalaväeüksuses G-Wageniga liiguvad)
Roomikplatvormidest on tuntumad vast sakslaste Wiesel või brittide CVR-T..

Muu maailm kasutab ikka igihaljast M113 või vene asjade korral MTLB-d, me üritame (jälle) peedist pesumasinat tegema hakata?
Valges ilmas on levinuim TT soomuk olnud M113, sõltuvalt hinnast kas siis ühene toru (mis eeldab meeskonna vööst saadik luukidest väljas olemine) või kahene distantsjuhtimisega torn.

Analoogselt on vene süsteemis MTLB õhutõrje (Strela-10) ja kaugmaa TT (Sturm-S) levinud alus.

[nimetu]

Muu maailm kasutab ikka igihaljast M113 või vene asjade korral MTLB-d, me üritame (jälle) peedist pesumasinat tegema hakata?

Aga CV90 on meil olemas siin ja praegu. Mis sellest MTLBst taga nutta?

[Kapten Trumm]

Eespool oli kirjas et probleem tuleb lahendada väiksema ja kergema soomukiga (ja on ka mujal sedasi lahendatud).
Lisaks on kõik see sisseostetav kulukas arendustöö küsitav nii väikse arvu masinate puhul, lihtsam on osta see TOW soomuk ja panna sinna need uued raketid külge.

[tommy]

No põhimõtteliselt võib 2-3 liikmeline relvameeskond või luuregrupp tõepoolest kasutada ka suuremat soomukit. On see siis Pasi või CV-90.
Mulle tundub, et teatud juhtumitel on nn. "erialasoomuki" idee siiski otstarbekam.

[gorilla]

Luuregrupi puhul CV-90 meie maastikul on üsna imelik mõte. Minuteada tõsiseltvõetav luurejagu peaks liikuma selliselt, et keegi ei
ole kuulnud-näinud, muidu ei ole nende poolt saadud andmetest enam essugi kasu.

Vot 30+ tonni liikuri roomikujälgi on sutsu keeruline vist kuuseoksaga kokku lükata. Aga mida mina ka tean, mõned maastikumudelid,
mõned öised üritused.. rohkem kogemust põle..

[nimetu]

Lisaks on kõik see sisseostetav kulukas arendustöö küsitav nii väikse arvu masinate puhul, lihtsam on osta see TOW soomuk ja panna sinna need uued raketid külge.

Aeg-ajalt räägid igasugustest põnevatest arendustöödest ja isetegemisest, kuid siis kui piisaks ühe lihtsa teleskoopvarre ja luugi tegemisest, siis on järsku liiga keeruline ja kulukas?
No ma ei tea.

i-i08-03-070spike.jpg (56.52 KiB) Vaadatud 4404 korda

Luuregrupi puhul CV-90 meie maastikul on üsna imelik mõte. Minuteada tõsiseltvõetav luurejagu peaks liikuma selliselt, et keegi ei
ole kuulnud-näinud, muidu ei ole nende poolt saadud andmetest enam essugi kasu.

Roomikutel ning soomustatud rekkesõidukid ei ole mingi haruldus. USA kasutab Bradleysid, Norra ehitab selleks CV90 ümber, Britid hangivad selle rolli jaoks Ajax/Scout SV ja Lätlased ostsid hiljuti Scimitarid, mis olid algselt mõeldud selleks ülesandeks. Kõik oleneb sellest, kuidas neid rakendatakse.

[Kapten Trumm]

Kas kujutletud seltskonna ja nende nänni vedamiseks on hädavajadus kasutada 30+ tonnist masinat 600 hobujõulise mootoriga....?
Või saab äkki 12 tonni ja 250-ga hakkama?

Noh, tehniliselt saaks ka tankiga luuret teha, mida raskem ja võimsam masin, seda suuremad emissioonid igas spektris ja seda lihtsam avastada.

[nimetu]

Kas kujutletud seltskonna ja nende nänni vedamiseks on hädavajadus kasutada 30+ tonnist masinat 600 hobujõulise mootoriga....?
Või saab äkki 12 tonni ja 250-ga hakkama?

Noh, tehniliselt saaks ka tankiga luuret teha, mida raskem ja võimsam masin, seda suuremad emissioonid igas spektris ja seda lihtsam avastada.

Ega ma ei väidagi, et me peaksime nii tegema. Lihtsalt osutan faktile, et selline asi ei ole ennekuulmatu ega haruldane. Ma usun, et praegused g-vagunid täidavad oma otstarvet täiesti rahuldavalt.

[Kapten Trumm]

Nõuka motolaskurvägedes kasutasid luureüksused mitmeid eri tüüpe BMP modifikatsioone, tavaluurest inseneri- ja ABK luureni, enanik on ära tuntav kahuri puudumise järgi.
Tõsi, mulle on mulje jäänud, et seal pidi luure mitte väga palju hiilima, vaid veenduma teede sõidetavuses ja vajadusel otsima aktiivselt kontakti või selle puudumist.
Kui doktriin seiseb vastasele aktiivses peale pressimises ("purustame vaenlase tema omal maal"), siis polnukski Uazikuga selliste ülesannete täitmine kuigi võimalik.