Vastaste häda näib olevat selles, et 122 raketi kujul ei tundu seda veel käigus olevat, muidu kallatakse seda igal pool, kuna 122 reaktiivsüsteem (Grad või Tornado-G) kuulub seal brigaadi relvastusse. Tundub, et see on maaväes olemas 300 mm ja 220 mm raketi kujul. Lennuväes on see kasutusel 122 mm mittejuhitava raketi kujul ja lennukipommidena. Rohket kasutamist leidis see juba Afganistani sõjas mägedes ebamugavate positsioonide hävitamiseks (lennukipommidena).
Vastase asemel ma seda rohkelt kasutaks. Kui maantee ääres tekib mingi tülikas kompanii, kellest kuidagi läbi ei saa, siis kasutaks küll. Kergejalavägi pudelikaelas on ju meie peamine võitlusviis. Kui on hea drooniluure, siis pahades kohtades kaevunud vastase puhul kasutaks lausa ennetavalt (telliks sinna löögi peale enne kui masinad liikuma hakkavad).
Kuna plahvatus kasutab õhus leiduvat hapnikku, on kärakas kordi võimsam kui samaraske lõhkeainega moonal. Lisaks tohutu kuumus, mürgised gaasid ja võimas lööklaine.
Kaitseks kasutatakse hermeetilisi ruume/varjendeid/masinaid. Hermetiseerimata kaitse-ehitised, kindlustatud hooned, avatud kaevikud jne kaitset samahea kui ei paku.
Palju tunnistajaid pole - põhjusel, et vähesed elasid üle. Teatud ilmaoludes võib tõrkuda (väga tihe vihm või paks udu).
Eelhoiatus on ju nagu õhurünnaku puhulgi - kui kõrgemalt infi ei tule, tuleb ise õhuvaatlejad välja panna (neid on vaja ka droonide puhul). Gradi tulek pidi olema silmaga ka näha.Trumm, kuna sa seda termobaarilist relva mainid igas postituses ja taktikast kõike arvad, siis oskad ehk öelda kui suure osa ajast too soomuki/lahingumasinaga varustatud jalaväejagu termobaarilise relva eest kaitstud on? Kas nad istuks 90% ajast soomukis sees luugid kinni või eelneb selle relva kasutamisele mingi eelhoiatus, et nad jõuavad aegsasti masinasse varjuda?
Vähemalt vene taktikaraamatus on ette nähtud vennashaua maasse kaevamine kohe kaevikute taga, eks siis tuleb kiiresti lipata.