www.militaar.net

Sergei on ju täismehaaniline, seal pole ühtegi elektroonilist abimeest, ikka äärmuslikult askeetlik süsteem. Radarid tuleks võimalusel inimestest eemale viia need võiks vabalt UGV-dele panna, et neid alati inimestest ohutus kauguses hoida, lühimaa silmadeks võiksid olla ainult optilised sensorid.

Nojah, ega Trumm(i) ei üllata millegagi ... aga ehk mõnele nüüd tundub 1x CV90 parem, kui 3x Marderit.

Kapten Trumm kirjutas:Jätke jama, sellise sihtmärgi kiirus on umbes võrreldav auto kiirusega, mingit muljetavaldavat nurkkiirust ei tule sealt isegi 1100 m pealt. Sergeist laseb see paremini seepärast, et meie Sergeide kasutatav tehnika on aastast 1950. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata taktikalisele olukorrale (ohutuspõhjusel), kuidas laskmine toimub (ka muud ÕT laskmised). Päriselus sellist ei juhtu.

Xenderile - Shilkaga hoolimata tema vanusest on alla lastud lennukeid küll, viimati Lahesõjas ja reaktiivlennukeid, küll aga ma olen raskustes meenutamaks, millal või kus seda jalaväelahingumasina tornirelvast viimati tehti? Aitad mu kehva mälu vahest...? Ja loomulikult, nii 23 mm kaliiber (mille efektiivne kaugus on alla 2000 m) ja ilma ringvaatluse radarita ÕT masinad on päris eile päev ikka (kui mitte üle-eilne). Soomlaste Marksman annab kindlalt paremaid tulemusi, ka siis kui olukord tõesti taktikaline on. Või näiteks on lumesadu või udu.

Kokkuvõttes hea masin, tabab hästi maismaal liikuvaid või õhus aeglasemaid märke ja thats it. Õhutõrjemasin ta siiski pole. Juudid on lasknud Merkava 120 pearelvast ka koptereid alla. Järelikult on ka võimalik.

Lol Trumm, palun paku oma parim hinnang, mis kiirusega need sihtmärgid liiguvad seal. Ma annan sulle valikuvariandid. 15 m/s, 30 m/s, 50 m/s, 80 m/s. Ja kui sa ära vastad sellele küsimusele, siis palun ütle ka missugune umbes võrreldav auto sellega on? Ja siis palun arvuta välja nurkkiirus 1100m peale ja palun postita see siia.

Trumm - millega Sa võitled, või mis seisukohtade vastu astud? Ise maalid seinale tondi ja asud sellega võitlusesse. Kes on väitnud, et CV9035 asendab õhutõrjevahendeid või et CV9035 on spetsialiseeritud õhutõrjevahend? Kes on väitnud, et CV9035 suudab hävitada kõik võimalikud õhusihtmärgid? Mitte keegi. Õigemini, tundub, et Sina ise esitad selle väite ja siis vapralt selle koheselt ka purustad. Jääb üle vaid SInuga nõustuda. Kaitseväe seisukohalt võin öelda, et meie oleme CV9035 võimega hävitada õhusihtmärke väga rahul. Äärmiselt tõhus relv.

Kuid see lõik

Kapten Trumm kirjutas:Shilkaga hoolimata tema vanusest on alla lastud lennukeid küll, viimati Lahesõjas ja reaktiivlennukeid, küll aga ma olen raskustes meenutamaks, millal või kus seda jalaväelahingumasina tornirelvast viimati tehti? Aitad mu kehva mälu vahest...?

on jällegi puhtal kujul trollimine. Tead ju isegi, et CV9035 on väga moodne relv (relvastuses ca 10 aastat) ning on olnud arenguhüpe võrreldes nii eelmise põlvkondade CV90 masinatega, kui ka kõikide eelnevate lahingumasinatega. Viimase 10 aasta jooksul ei ole NATO (Holland ja Taani) pidanud võitlema konventsionaalses konfliktis, kus oleks olnud tugev õhuvaenlane. Küllap seepärast polegi ühtegi lennuvahendit alla toodud. Ja kui hakata seda body-counti tegema, siis peaks meie kaitsevägi vist kasutusele võtma matšeeted, sest mulle tundub, et nendega on ikka rohkem inimesi teise ilma saadetud, kui tulirelvadega.

TangoViktor kirjutas: Lol Trumm, palun paku oma parim hinnang, mis kiirusega need sihtmärgid liiguvad seal. Ma annan sulle valikuvariandid. 15 m/s, 30 m/s, 50 m/s, 80 m/s. Ja kui sa ära vastad sellele küsimusele, siis palun ütle ka missugune umbes võrreldav auto sellega on? Ja siis palun arvuta välja nurkkiirus 1100m peale ja palun postita see siia.

Ma pakun 80 m/s, aga nurkkiiruse jaoks oleks vaja teada kas liigub vaataja suunas,risti või mingi nurga all, samuti kas maapinnaga paralleelselt või tõuseb/laskub ja lõpuks, mis kõrgusel on sihtmärk. Niipalju võin kinnitada et otse laskeseadeldise suunas pikeeriva lennuki nurkkiirus on nullilähedane...

CV90ne 35 x 228 kaliibril ongi ju väga ühene õhutõrje DNA Skyshield 35, Millenium Gun kõik need on samal moonal põhinevad tänapäevased õhutõrjerakendused.

CV9035 plussiks on ka kahuri päris kõrge tõstenurk. Arvestades kõike seda kokku siis näiteks Marksmani suguseid ÕT vahendeid meil CV90neletele pole väga mõistlik juurde soetada - reaalne võimekuse vahe madalal lendavate sihtmärkide vastu pole nii suur, et tasuks lisainvesteeringut ära (muidugi kui näiteks Rootsi ei müü sõbrahinnaga oma CV9040 AA versioone).

Pigem sinna Crotale NG klassi raketid ja süsteem. Mis jääks siis sinna Mistrali ja loodetavasti kunagi tuleva NASAMSi vahele.

Soome lähiaja arengukavas on nii liiga tagasihoidlikus osutunud NASAMSile pikema tegesvusulatusega asenduse leidmine, kui ka kõige vanema raketisüsteemi Grotale väljavahetamine, et osta ära?

Need laskmised toimuvad teadagi valdavalt päikesepaistelise, selge pilvitu ilmaga, eelhoiatuse olemasolul ideaalilähedastes tingimustes kus suitsuküünalde ja infrapunatõrvikutega selgelt markeeritud eredad punakas-oranžid sihtmärgid taeva taustal väga hästi silma hakkavad.
Paraku ei pruugi vastane taolisi kingitusi teha?
Selleks, et mingit reaalset pilti meie õhutõrjevahendite võimekusest saada, tuleks droon varustada korraliku kamoflaažiga, korjata küljest ära infrapunatõrvikud ja suitsuküünlad ning jätta sihtmärgi võimalik avastamine õhutõrjujate endi ülesandeks.
Kuidas on CV9035 meeskonnad lahingus samaaegselt võimelised avastama ja hävitama nii maa kui õhu sihtmärke?
Õhu sihtmärkide hävitamine vajab korralikku eelhoiatust ja sihtmärgi avastamise võimet?
Kas CV9035 meeskonnale on sellised ülesanded lahingu käigus jõukohased või on CV9035 roll lahingu kestel õhutõrjes siiski pigem teoreetiline?
Kus kohast või kellelt saavad CV9035 meeskonnad varajase eelhoiatuse, et õhusihtmärke lahingu kestel üleüldse avastada ning hävitada?
Soomusväe üks peamisi lahingutoetuselemente ongi orgaaniline õhutõrje.
Nüüd kui mõni ksf. antud juhul siis Xender soovib siin sellise ühe olulisima lahingtoetuselemendi asendamist CV9035-ga.
Grusiinid proovisid mõne Shilkaga hakkama saada, tulemus sai teadagi milline.
Milleks siis veel kõik need radaritega varustatud Tunguskad ja Gepardid on loodud?
Milline on Mistrali tegelik võimekus ilma infrapunatõrvikutega varustatud droone alla lasta?
Kas Mistral 2, 3 tüüpi raketid üleüldse lukustuvad taolistele sihtmärkidele?
Milline on CV9035 meeskonna võimekus lahingu kestel potensiaalseid õhusihtmärke avastada, igasugu Orlan tüüpi droonid jne?

Selleks, et mingit reaalset pilti meie õhutõrjevahendite võimekusest saada, tuleks droon varustada korraliku kamoflaažiga, korjata küljest ära infrapunatõrvikud ja suitsuküünlad ning jätta sihtmärgi võimalik avastamine õhutõrjujate endi ülesandeks.

Visuaalselt kahe kilomeetri peale....kui, siis pimeda juhuse läbi.

Tõenäoliselt ongi see lihtsalt hea abivahend mõne kopteri tõrjumiseks, kui midagi muud pole parajasti käepärast. Arvestades kahuri võimekust, siis ega visuaalse tuvastamise kaugusest see rohkem ei lasekski. Seega poleks ka see radar teab mis mõttekas lisa sellisel masinal. Eelhoiatus tuleks tõenäoliselt õhuseire meestelt. Minu arust rootslased loobusid oma õhutõrje CV90-test ja muutsid nad tagasi tavalisteks jalaväelahingumasinateks.

Sedasorti droonide avastamine pole isegi radariga lihtne...venelased nägid 2008 oma MiG-29tega grusiinide Hermes 450 (tiivaulatus 10 m, pikkus 6 m, kaal 150 kg) põrguvaeva, enne kui kätte said. Soe soovitus- suvi on tulemas, kvadrokoptereid lendanas hulgim, igaüks saab katsetada, kui kergelt selline lennuvahend nelja-viiesaja meetri pealt avastatav on. Või tabatav.

See "ÕT-mulin" siin lappab ikka täiega teemapealkirja alt rappa juba..

Jaa, ma olen ka nõus, et kui miski kopter CV90 ees õhus rippuma jääb, siis laseb meie tubli CV90 selle kopteri alla.. and so what - kuda pekki see soomusmanöövrivõimesse puutub

Kuskil siin oli õhutõrje imeline maailm...

Borja kirjutas:Jaa, ma olen ka nõus, et kui miski kopter CV90 ees õhus rippuma jääb, siis laseb meie tubli CV90 selle kopteri alla..

Ma arvan, et selle optimistliku tõdemusega võib ÕT arutelu siin teemas tõepoolest ka lõpetada.