Arvamus ajateenistusest

Vasta
HeiniR
Liige
Postitusi: 2022
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas HeiniR »

Martin Herem: Üldiselt läheb see linnalubadega mängimine tihti täiesti napakaks, isegi ohtlikuks. 2011 tuli Tapal KRK võistkonna kossutrenni ajateenija. Ei jaksanud eriti midagi teha. Küsisin. Ta ütles, et on haige ja isegi väike palavik. Ma muidugi soovitasin tal med punkti pöörduda ja vihjasin isalikult rumalale käitumisele ... ja siis hakkas tulema. Vend rääkis, et nende rühmas on mitu meest, kellel on juba mitu päeva palavik aga arsti juurde nad ei lähe. Sest need kes lähevad on slangid ja linnaloale ei saa. Pole vahet millise pataljoni tegemist oli. Hilisemate vestlustega ilmnes, et see on nii igal pool ... üle Eesti. Vaata Lemet, selle asja nimi on debiilsus (mida mina juhtisin).
Hoolimata tohutust külma ja niiskuse käes olemisest, võiks öelda, et organism sai tugevaks ja tõsist haigestumist neil meestel, kes ei tahtnud šlangida, ajateenistuses ei olnud. Need, kes pikemalt haigeks jäid, need mehed pigem ise soovisid seda, st soovisid slangida selle sõna puhtamas tähenduses.
Samas tuleb tunnistada, et 1-2 päevaseid palavikke oli endalgi paaril korral, peamiseks põhjuseks pigem üleväsimus raskest harjutusest või rännakust (nt kolmnurk laager, mille toimumise aeg jääb enamasti ilma suhtes kõige vastikumale ajale ja magamatus) ja pigem vähematel kordadel külmetus. Sellise palaviku vastu aitas hästi mõni tablett ja kui reedel õhtul koju naise juurde said, siis polnud see tõbi esmaspäeval enam meeleski.

Mida ma aga oma 5-aasta tagusest teenistusest julgeks negatiivsena välja tuua, et austet kamraad Martin Herem kindlasti oma alluvate puhul kontrolliks, on talvisel ajal mütsi kandmine. NImelt esines mitmel korral debiilsusi mütsi kandmise osas. Mõnikord oli temperatuur ca. 5+/- kaardi, aga tänu tuulele ja kuivale õhule tundus, et kõrvad kukuvad küljest. Samas ei lubatud meil kõrvaklappe alla lasta - kui jaoülemana sai meestele öeldud, et "nüüd ei huvita, paneme töö tegemise ajaks klapid alla", siis ilmus kuskilt välja turtsuv tegelinski, kes hakkas jahvatama käsu saamisest ja rühma/kompanii ühtusest. Samuti talviste metsalaagrite puhul (TBK aeg jääb Eesti kõige karmima külma aega), kus peale toidu saabumist pataljonist asusid kõik kamraadid väljas sööma, aga nõue oli nagu ikka ilma peakatteta. Väljas krõbe talv ja miinuseid vähemalt 15 või rohkem. Sellistel puhkudel leian, et võiks peetimine ära kaduda (ehk ongi tänaseks, ja eks mõnevõrra sõltub teenistuskohast). Aga aju vms seotud põletikud ei ole naljaasi ja seda väiks ka Kaitseväe vähemharitud seltskond teada.
HeiniR
Liige
Postitusi: 2022
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas HeiniR »

Lemet: Ehk siis- tegelikuses on meil operatiivse kaitsevõimekusega (ehk siis seda, mida tavainimene on harjunud sõjaväeks pidama) tegelikuses vaid mingi osa scoutsi (sest ilmselgelt on ka sealt märkimisväärne osa väljaspool kasarmut), ülejäänud ajateenistujaid võiks siis pidada pigem kutsekooli õpilasteks. Mis puudutab väidet suhte kohta tänaste nooremkomandöride väljaõppe ja omaenda poolt läbitu kohta, siis omades võimalust võrdluseks julgen väita, et meie väljaõpe vrs praegusele ei anna kindlasti EKV vähimatki sanssi. Juba ainuüksi praktiline väljaõpe erineb kordades. Just täna sai küsitud näiteks laskeväljaõppe kohta. 150 padrunit hinnati ja vaid Galil. Võrdluseks- meie väljaõpe oli stabiilselt kaks nädalat kasarmus ja nädal polügooni. Polügoonil igapäevaselt teravaga laskmised nii öösel kui päeval, neljanda kuu lõpuks oli "läbi lastud" AK-47, AKM, RPK, PK, SVD, RPG, AGS-17, PKT ja KPVT, kahel korral granaate heidetud ja korra tanki alt läbi käidud. BTR juhtimine kuulus samuti väljaõppe hulka. Kasarmunädalatel olid igapäevased taktikalised õppused ümberkaudsel maastikul. Nädalavahetused sisustati samuti kas taktikaga või siis erinevate spordiüritustega (linnaloale sai 6 kuu jooksul vaid korra). Väljaõppe intensiivsuse erinevusest kõneleb seegi, et kui meil piisas algul vaid hetkeks mahaistumisest, et silm kinni vajuks ja nädalavahe puhkus oleks ilmselt sirge seljaga külge keeramata maha magatud, siis tänasel päeval minnakse peale nädalavahetust tagasi puhkama(vähemalt on mulle selline mulje jäänud). Loomulikult on tänane ajateenistus " inimlikum", aga kui vastamisi satuvad "inimlikest" tingimustest tulnud eelpool kirjeldatud ebainimliku ettevalmistuse läbinutega, siis saab neil selle võrra vaevasem olema. Näis, mis saab ajateenistuse lõpuks, aga hetkel on küll SA EKV nooremkomandörkoosseisule pika puuga ära tegemas nii mitmegi punkti pealt.
Lemet, nüüd paned küll villast. See, et Su poiss teenib EKV kõige kehvemas kohas, ei anna õigust üldistada. Mina vastupidi võin öelda, et kui SBK oli meil ajudeke** (vaba aeg sisuliselt puudus, see toimus 2009/2010 ja on siiani antud väeosas nii), siis NAK oli sellest raskemgi, rohkem rännakuid jms. Oma teenistuse jooksul võin üsna vabalt väita, et magasin pea 1/3 telgis, st siis "väljas" oldud aeg. Relvaõpe SBK ajal oli väiksem, teenistusrelv AK4 ja KSP, kuid NAKis käisime läbi kõik EKV-s olevad relvad, ka tankitõrje AT4 (v.a. CG ja RPG-ga ainult teooria), sh oskan kõikidega siiani peale 5a väga kenasti toime tulla. Laskmist oli nii alates NAKist ikka väga korralikult, igas asendis, liikudes, taktikalised rajad, gaasimaskis, öösel ja kõik muu. Kusjuures ma teenisin vaid NAKi jalaväes, ülejäänud siiski logistika erialal. Vaatamata sellele, ei saa täna öelda, et mahv oli kehv või relvaõpe ja laskmised oleksid olnud kehvad. Jalavägi saab loomulikult korralikult vilet tankitõrje, raske KP jms puhul. Ma veelkord rõhutan, et Paldiskis ajateenistus on vähe teine (kusjuures siin ma ei ütle midagi nende ajateenijate enda võimete kohta).
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2372
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Martin Herem »

Hästi Lemet. Tundub et sul õnnestus teenida ägedas kohas. Ma olen küll aru saanud, et üldiselt see teenistus nii ei läinud. 9 lasku kahe aasta peale on üsna tavaline ütlus.
Võrdluseks- meie väljaõpe oli stabiilselt kaks nädalat kasarmus ja nädal polügooni. Polügoonil igapäevaselt teravaga laskmised nii öösel kui päeval, neljanda kuu lõpuks oli "läbi lastud" AK-47, AKM, RPK, PK, SVD, RPG, AGS-17, PKT ja KPVT, kahel korral granaate heidetud ja korra tanki alt läbi käidud. BTR juhtimine kuulus samuti väljaõppe hulka. Kasarmunädalatel olid igapäevased taktikalised õppused ümberkaudsel maastikul. Nädalavahetused sisustati samuti kas taktikaga või siis erinevate spordiüritustega (linnaloale sai 6 kuu jooksul vaid korra). Väljaõppe intensiivsuse erinevusest kõneleb seegi, et kui meil piisas algul vaid hetkeks mahaistumisest, et silm kinni vajuks ja nädalavahe puhkus oleks ilmselt sirge seljaga külge keeramata maha magatud, siis tänasel päeval minnakse peale nädalavahetust tagasi puhkama(vähemalt on mulle selline mulje jäänud).
Ilja Muromets ütleks selle kohta: Esimest korda elus hakkan nii kohutavat koletist peksma ... :lol: Ära võta seda südamesse Lemet. Lihtsalt teistsugust suhtumist minul ei saagi olla. Jääb vaid lootus, et tänastel VF ajateenijatel on sitem väljaõpe. Nii palju kui ma tean, siis ongi.
Ja see mulje mis sulle KVst on jäänud, on minu arvates küll ekslik. Pühapäeval ei minda puhkama. Silm vajub kinni ka Eesti Kaitseväes ja vahel ei pea selleks isegi maha istuma. Ja äkki on su poiss lihtsalt kõva vend.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15559
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Fucs »

Rõhutan, et ma pole pädev kritiseerima ja mingeid põhjapanevaid hinnanguid andma EKV-le, sest pole EKV-s aega teeninud. Kõik minu mõtted baseeruvad sellel vähesel kokkupuutel EKV-ga, mida natukene siiski on olnud ja ongi lihtsalt mõtted ja isiklik arvamus.
Martin Herem kirjutas: Üldiselt läheb see linnalubadega mängimine tihti täiesti napakaks, isegi ohtlikuks. 2011 tuli Tapal KRK võistkonna kossutrenni ajateenija. Ei jaksanud eriti midagi teha. Küsisin. Ta ütles, et on haige ja isegi väike palavik. Ma muidugi soovitasin tal med punkti pöörduda ja vihjasin isalikult rumalale käitumisele ... ja siis hakkas tulema. Vend rääkis, et nende rühmas on mitu meest, kellel on juba mitu päeva palavik aga arsti juurde nad ei lähe. Sest need kes lähevad on slangid ja linnaloale ei saa. Pole vahet millise pataljoni tegemist oli. Hilisemate vestlustega ilmnes, et see on nii igal pool ... üle Eesti.
Peab paika ja võib olla tõesti lausa ohtlik.
Ma saan küll aru sellest, mida sellise käitumisega saavutada tahetakse, aga igasuguste tõeliste patoloogiliste "viilijate" (keda nii ehk naa paratamatult esineb ja jääb esinema) tõttu jäävad kannatajaks tõepoolest meditsiinilist abi vajavad võitlejad. Samas ei saa vast sellise väärkäitumise põhjustajaks just nimelt (ja ainult) linnalubade süsteemi pidada. Et ainult linnaloa pärast jäetakse õigel ajal med.punkti pöördumata. "Slang" olemine ilmselt põhjustab (või põhjustas) ka muid ebameeldivusi lisaks linnaloast ilmajäämisele.

Seega minu mõte lühidalt: Probleem ei ole IMHO selles, et "slangid" ei saa linnaluba, vaid see, millistel alustel ja milliste tegude tagajärjel võitleja endale slangi tiitli saab.


Linnalubadest teoreetiliselt (teoreetiliselt sellepärast, et ei oma pädevat infot praegu valdavalt rakendatava linnalubade süsteemi kohta):
Ütlen kohe ära, et ei poolda ei linnalubade massilist andmist igal võimalikul nädalavahetusel n.ö. "default", ega poolda ka nendega koonerdamist lihtsalt koonerdamise pärast. Kõik äärmused, nagu ikka, on tavaliselt ebasobivad. Mingi normaalne kesktee võiks olla.

See, et tõeline slang linnaluba ei saa, on minu meelest normaalne. Isegi kui sellel slangil nädalavahetusel väeosas midagi mõistlikku teha pole.
Linnaloa mitte saamine on üks võimalikest kasvatusmeetoditest ("teole järgneb tagajärg" arusaamiseks) ja mõjutusvahenditest, kui sellel on teatud väärtus.
Kui linnaluba on asi, mida harva saab (eriti teenistuse algperioodil), või millest on kerge teatud selgeid reegleid mitte järgides ilma jääda, siis sellisel linnloal on oma kindel väärtus.
Kui linnaluba on asi, mida alati kergelt saab (eriti, kui selle saamine ei olene teatud selgete reeglite järgimisest), siis selline linnaluba "devalveerub" ja selle saamise nimel ei pingutata enam nii palju, kui võibolla peaks.

Samas, peaks ju lisaks olemas olema teisi tulemuslikke mõjutus- ja kasvatusmeetodeid (vahendeid), mis toimivad sama hästi ja on sama motiveerivad, ning siis ei pea kasvatama ja motiveerima ainult linnaluba kui selline (mis olekski normaalne). Ehk siis võitleja kasvatamine peaks olema (ma ei ütle, et praegu ei ole!) süsteemne, erinevatest komponentidest koosnev, mille ainult üheks osaks oleks (on) ka linnalubade süsteem.

Et ainult linnalubade andmine või mitte andmine oleks kogu kasvatuse alus pole(ks) normaalne ja ma ei usu, et see nii on või on varem olnud. Kui on, või on olnud, siis näitab see ainult seda, et linnalubade jagaja on läinud võitlejate premeerimise vs karistamise meetodite valimise puhul enda jaoks lihtsamat ja kergemat teed. Viimasel juhul pole viga niivõrd süsteemis, kui konkreetsetes võimu ja voli omavates isikutes.

Ma kujutan ette, et umbestäpselt sama teema võib olla ka külastuste lubamises/keelamises.
Martin Herem kirjutas: Tihti väidetakse, ja siin foorumiski on väitjaid, et SBK jooksul "sees hoidmine" aitab noormeestel saavutada iseseisvust, eraldab neid ema rinnast ... Ma tahtsin kunagi vastupidist tõestada ja loodetavasti tõestangi. Täna julgen ma arvata, et see on üsna väär seisukoht. Sellel väitel pole mitte mingit tõestust.
Ei oska kommenteerida ja võrrelda SBK ajal võitleja 10 nädalaks n.ö. "garantiini" pigutamise vs mitte paigutamise tulemuslikkust ja mida sellega saavutada saab või ei saa. Ühte võin aga oma kogemustele tuginedes öelda küll - 6;12;18 (või ilmselt ka 24 kuud - viimase kohta isiklik kogemus puudub) ilma linnaloa ja puhkuseta, muudab ühe keskmise inimese väärtushinnanguid ja vaateid igatahes küll väga pikaks ajaks (kui mitte elu lõpuni). Milleks see hea või halb võib olla, ei oska ütelda ja on kindlasti individuaalne.
NA-s oli üheks põhiliseks argumendiks, miks enne vande andmist kohe päris kindlasti linnaluba ega puhkust ei saa see, et kuni vande andmiseni oli kodanik sisuliselt (ja juriidiliselt?) tsiviil ja kui ta tagasi väeossa ei tulnud, siis karistati vastavalt tsiviilseadustele. Pärast vande andmist oli tegemist väejooksuga ja ka karistati vastavalt. Kuidas seda NA igandit EKV konteksti panna, kas panna ja mida see annaks, on iseküsimus.
Teaduslike uuringute tulemusi teadmata arvan, et 10 nädalat "garantiinis" veetnud võitleja väärtushinnangud, vaated, enesetunne ja enesehinnang on midagi muud kui 10 nädalat "garantiinis" mitte olnud võitlejal.
Küsimus jääb - kas seda on vaja ja milleks on vaja. Mina vastust ei tea.
Martin Herem kirjutas: Lõpetuseks Lemetile ja HotelVictorile. NA utsebkat või üldse kogu teenistus ja meie ajateenistust ei maksa küll võrrelda. Tähendab mul pole kahtluski, et meie 11 kuud annab parema tulemuse.
Kui üldistada, siis igati nõus. Kui võrrelda tervikuna kogu NA-d ja EKV-d. Siin ei ole üldse mitte mingisugust küsimuse tekkimise kohtagi! Tõsiselt.
+ Ühe Eesti kaitseväelase seisukoht ei saa ja ei tohikski teistsugune olla!
Kui aga üldistamine kõrvale jätta, siis tänu NLiidu tohutule suurusele, ning sellest tulenevalt igasuguste erinevate võimaluste olemasolule, oli seal NA-s ka piisavalt utšebkasid ja üldse "kogu ajateenistust", mis kannataks võrdlused EKV-ga päris kindlasti ära. Tegelikult ka.
Erinevatel perioodidel oli selliste üksuste arv loomulikult lihtsalt erinev, kuid piisav, et sealt läbi käiks tohutu hulk inimesi.

Seda lihtsalt repliigiks ja mitte n.ö. "komakoinimise" eesmärgil.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2372
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Martin Herem »

Veel kord - ma olen nõus sees hoidmisega, kui sellel on mingi eesmärk lisaks "esmaspäeva ootamisele".
Slangide määramine ongi raske. Kuid võrdluseks üks lugu jooksmisel viilijate määramisest. Tapal käis kunagi füüsilist ettevalmidust hindamas üks füsioterapeut. Kõva harrastussportlane. NA taustaga. Tema rääkis ka, kuidas nii nagu NAs, ka EKVs, ei suudeta vahet teha sõduril, kes ei taha tempot hoida ja sõduril kes ei suuda. Et mida teha jooksmisel teistest maha jäävate sõduritega? Ülejäänute tempo maha, lisatrennid nõrgale, mingid muud "ergutus" meetodid. Aga sa ikka ei tea, kas tüüp viilib või tegelikult ei jaksa ... ja siis ta ütles midagi sellist, et mul hakkas häbi. Mõõda pulssi! Kui mehel kes enam just kui ei jaksa, on pulss 180+, siis nii ongi. Ja kui te just lõike ei tee, siis pole sellisel trennil erilist mõtet ...
Nüüd tagasi haigete ja slangide juurde. Ma arvan, et üsna palju haigeid tekib meil hoopis inimese üldisest hoiakust ja vaimsest olukorrast. Päris tõsiselt. Ka luu- ja lihaskonna probleemid (vähemalt diagnoosina) saavad minu arvates alguse inimese meeleolust. Kui inimene ei pea ajateenistuses olemist õigeks, siis hakkab ta otsima põhjuseid seal mitteolemiseks. Ka alateadlikult. Nii tekivadki diagnoosid. Ja need ei ole simuleerimised, neid ei saa sunniga "ravida", sest reservväelasena ei ole sellistest mingit tolku.
Jutu mõte on selles, et äkki tekivad slangid isegi mitte alamotiveeritusest, vaid alainformeeritusest. Igasugust muud info jookseb nii palju peale, et põhisõnum sumbub ära. Äkki tuleks ajateenistuse sisu veel paremini lahti seletada. Enne ajateenistust, selle ajal, tervele ühiskonnale. Ma olen täna päris kindel, et seda ei tehta piisavalt. Miks muidu kohtan ma aina ja aina inimesi, kes asjadest päris valesti aru saavad. Näiteks Lemet. Mitte et Lemet mõtleks valesid mõtteid aga tema küsimused viitavad sellele, et tal on ajateenistuse osas hoopis teised ootused, kui meie ajateenistuse põhimõtted tegelikult on. Nendel ootustel poleks viga midagi kui ka süsteemi eesmärk teine oleks ...
Aga meie arusaamist kujundavad väited:
Ajateenistusse saamiseks peab ootama mitu aastat - vale.
Ajateenistusse võetakse vaid väike osa võimalikust - vale.
Nädalavahetusel VOs olevad ajateenijad kujutavad endast sõjalist võimet - vähemalt pool vale.
Suured relvad motiveeriks kutsealuseid rohkem ajateenistusse tulema - vale
HotelVictor
Liige
Postitusi: 208
Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas HotelVictor »

Linnalubadest lühidalt:

Endal tuleb konkreetselt meelde ainult kaks korda, kus sai reaalselt midagi kasulikku tehtud kasarmus veedetud nädalavahetusel. Pean silmas nädalavahetust, kus peale toimkondade ei olnud ühtegi muud põhjust seltskonda müüride vahel hoida.

1. Suvel SBK ajal tegime pataljoni territooriumile korraliku talgupäeva: koristasime vedelema jäänud kola ja teostasime muud tõesti vajaminevad töömahukad heakorratööd.

2. Talvel TBK ajal, kui metsalaagris ilmnes, et mu jagu ei oska jaotelki püsti panna. Laupäeval drillisime pataljoni territooriumil telgi ülespanekut 6 korda. Sai selgeks ja oli kasu.

Ülejäänud korrad jäeti meid ühe või kahe kaadriseersandi või -kaprali meelevalda, kes siis vastavalt isikuomadustele korraldasid meile "tegevust" kuni pataljonikorrapidaja sellele tsirkusele lõpuks suvatses kriipsu peale tõmmata. Vähegi asjalikku tegemist oli ainult toimkondlastel ja häiregrupil. Õnneks oli meil väga tore ja aktiivne sõdurikodu juhataja, kes korraldas siis teatrid ja kinod ja muu asjaliku aja veetmise. Muidu oli ikka KVM ja taburetiga kokkukasvamine - ainuke positiivne noot asja juures oli taburetil istudes võimalus läbi lugeda paar raamatut, millega oli ammu soov tutvuda.

Lisaks oli Meil kehtestatud nö. kvoot. Alates TBKst tuli siis jaoülematel metsast saabudes anda oma ülemale 2-3 nime.. nimed, kes nädalavahetuseks tubaseks jäävad. Kuigi mehed olid metsalaagri kenasti kaasa teinud ja väljaõppes osalenud, tuli välja valida need 2-3 meest kes olid teistest vähem tublid olnud. Küsides oma ülemalt põhjendust, pidi ta ise ka varjamata häbiga vastama "korraldus kõrgemalt.."
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Veiko Palm »

Minu viis kopikat.

Tundub kuidagi loomulik, et sõjaväes peab olema range distsipliin. Kõik joont mööda ja et oleks hästi raske. Hommikust õhtuni. Ning vahetevahel tuleb karjuda. Ja ülema ning alluva vahel peab olema suur (kunstlik lõhe), et poleks sõbrustamist. See kõik tundub kuidagi loomulik ja ilma mitte kuidagi ei saa.

Ma ei vaidlusta distsipliini vajalikust, aga minu arust peaksime tihti enda käest küsima, et miks me asju teeme? Voodid peavad kasarmus korras olema ning päeval ei mingit vedelemist! Ja seda tuleb pidevalt harjutada. Ka nädalavahetusel. Ja see sõjavägi, kus voodid tegemata on sitt sõjavägi. Aga jällegi - miks neid voodeid nii väga kogu aeg sikutada, paigutada ja silitada? Kas tõesti on nii, et kui sõda jääb viiki, siis võidab see pool, millel kasarmus voodid paremas korras?

Sõjaväe olemasolu põhiline eesmärk saab olla ainult üks - järgmise sõja võitmine (mina usun Clausewitzi). Kõik muu on teisejärguline ja mitte oluline. Kui mingi asi aitab kaasa järgmise sõja võitmisele, siis OK, kui ei, siis on tegu aja raiskamisega.

Heremi toodud näidet kehalisest kasvatusest edasi arendades - kaitseväe kehalisel kasvatusel on ainult üks eesmärk - tagada, et sõdur suudaks füüsiliselt lahinguväljal toime tulla. Mis see meie süsteemi (sisteema, kui tahate) jaoks tähendab? Valmisolek algab enam-vähem ajateenistuse lõppemisega ja kestab selle ajani, kuni inimene reservüksuses kirjas on (või istub selle üksuse "varumeeste pingil"). Inimesele tuleb ajateenistuse jooksul õpetada, millised nõuded talle lahinguväljal on (kiirus, jõud, vastupidavus, osavus - loomulikult oma erialale vastavalt), kuidas neid saavutada ja kuidas alles hoida. See peaks olema üldreegel ajateenijatele.

Kas osade nõuka armees käinute kogemused olid teistsugused? Pididki olema. Sisteema oli teistsugune. Eesmärgiks oli saada lahinguvõimelisi üksuseid suhteliselt kiiresti - peale mõnda kuud pidi üksus vajadusel juba sõtta minema. Kui ise peaks olema sellise üksuse ülem, siis toimiks tõenäoliselt sarnaselt - suur koormus, üleforsseerimine ja pikaajalised eesmärgid (et inimene saaks vajadusest aru, suudaks iseseisvalt enda eest hoolt kanda ja kehalisest ei tekiks okserefleksi) mind eriti ei huvitaks. Kui sõdur reservi läheb, siis see on ju teise üksuse rida.

Sama näiteks meie eriüksuse valikprotsessi juures. Seal ei ole eesmärk kontrollida inimese kehalist seisundit, vaid ikka see, kuidas inimene toimib siis, kui jõuvarusid enam pole. Vaadata nii-öelda tema varjatud "mina". Ega siis eriüksusesse pääsenute igapäevane teenistus taoline pole.

Ühesõnaga - iga asi peab olema eesmärgipärane. Eesmärgiks on võita järgmine sõda.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Veiko Palm »

Ah jaa - tasub lugeda Enno Mõtsa artiklit Sõduri ajakirjast
http://issuu.com/sodur/docs/sodur0314
Lemet
Liige
Postitusi: 19935
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Lemet »

HeiniR kirjutas:Lemet, nüüd paned küll villast. See, et Su poiss teenib EKV kõige kehvemas kohas, ei anna õigust üldistada.
Noh, nüüdseks on võrdlusmoment siiski olemas. Asjaosalise enda sõnul on siiani vahe ainult selles, et Paldiskis oli toit parem. Omaenda tähelepanekutest- jõlkus Paldiskist igal nädalavahetusel kodus, jõlgub täpselt samuti Tapalt (mitte et mul selle vastu midagi oleks, mul lihtsam). Tuli Paldiskist väljapuhanuna, tuleb täpselt samuti Tapalt. Seega, mõningane õigus üldistamiseks ses osas mul siiski tundub tavakodaniku seisukohast olevat :wink:
Martin Herem kirjutas:Hästi Lemet. Tundub et sul õnnestus teenida ägedas kohas. Ma olen küll aru saanud, et üldiselt see teenistus nii ei läinud. 9 lasku kahe aasta peale on üsna tavaline ütlus.
Ei ütleks, mis vähemlt omaenda kogemusse puutub, polügoon oli mitme utšebka peale ja niipalju, kui kõrvale pilku jätkus, said nii BMPistid kui ka tankistid samas intensiivsuses õpet. Tankistid lasid küll vähem, sedavõrd aga said nad muud õpet rohkem. Mingil ajal olid seal ka VDV koosseisust seltskond ja selle põhjal võin meie polügoonil nähtu alusel öelda, et kogu nende legendaarsus põhineb vaid sinisel baretil ja triibulisel telnjaškal, muu väljaõpe ei erinenud oluliselt meist, v.a. pikad ja jaburad jooksud, millega meid nendest märksa vähem vaevati. Ilmselt hakkasid nad hiljem mujal ettevalmistust saama, sest puhtalt dessantuura tegevust nad seal ei õppinud. 9 lasku...see väide on pisut kahtlane, vähemalt 4x9 oleks see pidanud olema, s.t iga poolaasta arvestuses oleks isegi stroibat, rääkimata muudest mustapagunilistest selle esimese harjutuse ära laskma. Aga see võis loomulikult eri kohtades erinev olla. Et sealne seltskond eriti laskekogemusega ei hiilanud, on õige, julgestuses olles oli korduvalt võimalus tõdeda, et isegi see 50 m pealt figuuri tabamine jäi paljudele müstikaks, samas tuleb tõdeda, et oma erialast koolitust andsid needsinased utsepkad toona päris tõhusat. Hiljem oli juhust ajada juttu näiteks Tapal insenervägede roomikmasinate "pilootideks" õppinutega ja ka nende tööd jälgida- ei ütleks, et nad MDK juhtkange esmakordselt nägid, värskelt Tapalt tulnud seltskond sai asjaga kenasti hakkama.
Ja äkki on su poiss lihtsalt kõva vend.
Ei usu, tavaline noor inimene. Või siis on ülejäänud hoopis õnnetud :scratch:
Aga meie arusaamist kujundavad väited:
Ajateenistusse saamiseks peab ootama mitu aastat - vale.
Ajateenistusse võetakse vaid väike osa võimalikust - vale.
Nädalavahetusel VOs olevad ajateenijad kujutavad endast sõjalist võimet - vähemalt pool vale.
Suured relvad motiveeriks kutsealuseid rohkem ajateenistusse tulema - vale
Võtaks nüüd siis need väited n.ö taavakodaniku kogemuste baasilt

Esimene- konkreetne kogemus ootamiseks oli aasta. Kusjuures mineja oli tahtmist täis.
Teine- Mugula 15 klassivennast on hetkeks käinud või käimas kuus.
Kolmas- sel nädalavahel jäi sisse rühmast 2 inimest...ei kommentaari(lisaks veel see pisike asjaolu, et kui sissejäämist kasutada vaid karistuseks, siis tekib sügav kahtlus sellise väeosa moraalis...trahvipataljon on see sõna, mis mul esimeseks meelde tuleb. Linnaluba ja kojusaamine peaks ikkagi olema distsiplineerimis ja autasuatamisvahend, mitte iseenesest mõistetav ja igapäevane asi. Loomulikult, kui EKV ei suuda ajateenistujate nädalavahetust asiselt sisustada, siis on mul kodus tegemist piisavalt, et seltsimees rakkes hoida, aga kui ühes otsas kurdetakse, et väljaõppeks ei jagu kohe üldse aega ja teises otsas pekstakse seltskond juba poolest reedest "po domam"... :dont_know:
Ja lõpuks neljas...tegelikuses TUNDUB mulle, et prestiižikam on siiski teenida raske raua peal, miska ei saa selle raske raua motiveerivat mõju ajateenistusse tulekul mitte alahinnata.
Kas osade nõuka armees käinute kogemused olid teistsugused? Pididki olema. Sisteema oli teistsugune. Eesmärgiks oli saada lahinguvõimelisi üksuseid suhteliselt kiiresti - peale mõnda kuud pidi üksus vajadusel juba sõtta minema. Kui ise peaks olema sellise üksuse ülem, siis toimiks tõenäoliselt sarnaselt - suur koormus, üleforsseerimine ja pikaajalised eesmärgid (et inimene saaks vajadusest aru, suudaks iseseisvalt enda eest hoolt kanda ja kehalisest ei tekiks okserefleksi) mind eriti ei huvitaks
Vaat siinkohal ma ei nõustuks kohe mitte. Mille poolest meie "sisteem" siis põhimõtteliselt erineb? EKV eesmärgiks ei ole lahinguvõimeliste üksuste loomine? Või ei pea meie KV üksused vajaduse korral kiiresti sõtta minema? Muideks, ka SAs ei saadetud üldiselt lahingutegevusse ega suurtele õppustele ei esimese ja viimase poolaasta omasid. Seal oli väljaõppe aeg kaks aastat, meil kaheksa kuud. Minu talupoja mõistuse kohaselt tuleks võrreldava taseme saavutamiseks meil koormusi suurendada, mitte vähendada. Et järgmist sõda võita. Vaat sihukesed mõtted.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2372
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Martin Herem »

Ma pole vist esimene ... Lemet sul on mitmes asjas õigus, kuid loe ikka ka:
Esimene- konkreetne kogemus ootamiseks oli aasta. Kusjuures mineja oli tahtmist täis.
- tahtmist täis minna konkreetsesse ükusesse konkreetseks ajaks? Eks ole?
Teine- Mugula 15 klassivennast on hetkeks käinud või käimas kuus.
- see on ju 40% klassi poistest. Tänase statistika järgi maksimaalne number võimalikust, sest ülejäänud on haiged. Järelikult ei ole see "väike osa võimalikust", vaid on "100% võimalikust".
Kolmas- sel nädalavahel jäi sisse rühmast 2 inimest...ei kommentaari(lisaks veel see pisike asjaolu, et kui sissejäämist kasutada vaid karistuseks, siis tekib sügav kahtlus sellise väeosa moraalis...trahvipataljon on see sõna, mis mul esimeseks meelde tuleb. Linnaluba ja kojusaamine peaks ikkagi olema distsiplineerimis ja autasuatamisvahend, mitte iseenesest mõistetav ja igapäevane asi. Loomulikult, kui EKV ei suuda ajateenistujate nädalavahetust asiselt sisustada, siis on mul kodus tegemist piisavalt, et seltsimees rakkes hoida, aga kui ühes otsas kurdetakse, et väljaõppeks ei jagu kohe üldse aega ja teises otsas pekstakse seltskond juba poolest reedest "po domam"...
- saagi aru mille üle sa vaidled. Ma ütlesin, et ootus lahinguvalmiduse osas ei ole õige. Linnaloa kasvatusliku vahendine kasutamise vastu olen ka mina ... Enamuse nädalavahetuste kasutamist väljaõppeks pean ma vähetõhusaks ... aga mul tekkis nüüd sportlik huvi. räägi, millega sa sisustad oma mugula nädalavahetuse ajateenistuse ajal?
Ja lõpuks neljas...
- meil on kõigil vaba voli tunda, nagu ka uskuda statistikat.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas tommy »

Seda ajateenistusse võetavat protsenti arvestatakse meil kuidagi vildakalt.
Võetakse kogu aastakäik, seejärel ajateenistusse võetavad ja siis arvutatakse protsent.
Tuleks aga võtta aastakäigu seast kõlblikuks kuulutatute arv, seejärel reaalselt ajateenistusse minejad ja sealt protsent arvutada..

Teine teema on meil ajateenijatele esitatavad tervisenõuded, nende võimalik leevendamine, põhjalikum med-kontroll, jne.jne...
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4082
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Some »

tommy kirjutas:Seda ajateenistusse võetavat protsenti arvestatakse meil kuidagi vildakalt.
Võetakse kogu aastakäik, seejärel ajateenistusse võetavad ja siis arvutatakse protsent.
Tuleks aga võtta aastakäigu seast kõlblikuks kuulutatute arv, seejärel reaalselt ajateenistusse minejad ja sealt protsent arvutada..

Teine teema on meil ajateenijatele esitatavad tervisenõuded, nende võimalik leevendamine, põhjalikum med-kontroll, jne.jne...
See, et 60% on haiged on ikka päris karm number...
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas tommy »

Some kirjutas: See, et 60% on haiged on ikka päris karm number...
Ma ei saa küll täpselt aru, mil moel see number saadud on, kuid selge on see, et probleem eksisteerib ja teatavaid lahendusi/otsuseid tuleb langetada....
Aga alustuseks võiks mõttega lugeda näiteks seda artiklit....
http://www.postimees.ee/2821728/noorte- ... leevendama
HeiniR
Liige
Postitusi: 2022
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas HeiniR »

Lemet, las teeb NAKi lõpuni ja annab siis hinnangu, kas ikka oli jamps. See kui sõdur puhanud on, see nüüd halb ei ole. Halb on see kui sõdur oleks pidevas üleväsimuses. Üleväsimust tekib raskemate harjutuste/rännakute puhul üsna sageli (lühiajaline).
Üldiselt saab Tapal kõva mahvi ja võimalik, et Kalevipati uuel kujul käima löömine alles arengujärgus? Sellest ei oska rohkem rääkida, v.a. Paldiskist tulnud ajateenija, kelle auto peale võtsin. Ka too oli NAKi kandidaat ning tema sõnu kuulates jättis see teenistus minu jaoks üsna lahja mulje. Sama oli seal ka meie ajal.
Üldiselt peab ütlema, et Kup, Viru4, Tapa, MV ning Logpat saavad kõik suhteliselt korraliku mahvi.
Lemet, võibolla oled sõjandushuvilisena poisile loonud enda NA väljaõppest sellist kujutelma, et poiss igal päeval mõtleb, et "no krt, millal neid Rambo asju õpetama hakatakse?!" Peaga telliskivi purustamine, Pasis sees istudes langevarju hüpped, ülematel ninaluu murdmised :D
Ootused ehk liiga suured :)
Lemet
Liige
Postitusi: 19935
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Arvamus ajateenistusest

Postitus Postitas Lemet »

Lemet, võibolla oled sõjandushuvilisena poisile loonud enda NA väljaõppest sellist kujutelma, et poiss igal päeval mõtleb, et "no krt, millal neid Rambo asju õpetama hakatakse?!" Peaga telliskivi purustamine, Pasis sees istudes langevarju hüpped, ülematel ninaluu murdmised
Pole ma talle midagi loonud, minu toonased toimetamised pole suurt jutuks olnud ja võrdlusigi teen ma pigem omaette, et mitte noore põlvkonna motivatsiooni alla kiskuda. Siinset foorumit ta õnneks ei väisa...
- tahtmist täis minna konkreetsesse ükusesse konkreetseks ajaks? Eks ole?
Mäletagi enam täpselt, kuidas see nüüd oligi ja lugupeetavaga peetud PSid olen samuti ära kustutanud...algul vist oli jutt Kupist, hiljem oli juba savi, pea-asi, et käidud saaks. Eks ma helistan ja küsin.
aga mul tekkis nüüd sportlik huvi. räägi, millega sa sisustad oma mugula nädalavahetuse ajateenistuse ajal?
Sellel nädalavahetusel näiteks põrandalihvimisega. Ja mitte mina, vaid ta ise. Mina oleks ta endale töökotta abiks vedanud. Mida ilmselt järgmisel korral ka tehtud saab... Muud noorteüritused pealekauba.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 9 külalist