Minu arusaamist mööda võib Hispaania G-36 toota litsentsi alusel ainult enda armeele, mitte seda eksportida?
See ei takista HK-l Saksamaal vajadusel G-36 tootmisliini klientide vähesuse tõttu sulgemast?
HK433 pole erilist mõtet foorumit spämmida sest seda ei saa olema meil niikuinii?
pan kirjutas: Euroopa Liidus ja NATO's pole väidetavalt 433 veel kasutusel aga see pole mingi argument.
Miks ei ole argument? Praegu tundub see jah vägev, aga mis siis kui näiteks 3 aasta pärast on H&K'l hoopis uuem ja vingem mudel väljas, mille relvaosad valdavalt ei ole tagasiühildatavad ning hoopis see võetakse kausutusele Bundeswehr'i poolt?
Olen nõus et see risk ei ole ilmselt väga suur, kuid väikeriigina ei tasu lihtsalt ära olla mõne relva esmakasutuaja. Liiga palju (kuitahes väikeseid võimalusi) vastu pükse saada.
Kuna lisaks oli hankes konkreetselt kirjas, et peab olema kasutusel mõnes NATO või EL riigis, siis ei ole IMO selle relva teemal rohkem mõtet siin teemas arutada.
Foto on EKJ kodukalt 22 reservpataljoni kordusõppuselt. "Rõõm" näha, et ka uusimaid EKJ püstoleid koheldakse ka moodsalt kuluühikuna ja söödetakse normaalse 9 Para moona asemel oluliselt kõvema laengu ja terasest mantliga Rootsi külma sõja aegset püstolkuulipilduja M45B laskemoonaga. Ilmselt on logistikud välja arvestatud, et kaitsevõimele on kriitilisem Rootsi moon lõpuni ära kulutada ja loksuvaid relvi remontida/utiliseerida kui tavalist laskemoona ette anda. Muide, MP5 jookseb ka väga hästi tavalise 9 Para püstolimoonaga. Noh, eks on ju ka 308 täpsusmoona KPdest läbi käristatud, sest kaliiber on ju sama, nii et normaalne.
Võib-olla on see siis mingi KV sisene kiuks, minu viimased püstolilaskmised nii osaleja kui juhendajana on kõik juba tehtud Para püstolimoonaga (sellised 50-sed karbid plastmassist restiga). Mis tootja, ei mäleta, aga Rootsi püstolKP moona sai lastud juba aastaid tagasi. Seda võin küll kinnitada, et "õige" moonaga ei löö püstol nii metsikult tagasi ja tabavus on natuke parem.
Taolist relvade lõhkumist ei taipa, selle rootsi moona jaoks on ju meil laos relvad ka olemas (M45), need pole nii seksikad kui USP/MP5? Tegu ju moonaga, mis nende Rootsi püstolkuulipildujate tarbeks rootslased saatsid koos relvadega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
USP peaks väidetavalt olema üks väheseid relvi, mis selle kõvema moona ka tegelikult ära kannatab. Muidugi kummaline on tõesti, et miks peab relvale mittevastava moonaga laskma. Meie 9 mm vajadused pole ka nii suured, et korraliku moona osta ega kasutada ei jõuaks.
Muidugi kannatab. Eluea (läbilastavate laskude) arvelt mõistagi.
Igatahes. Lihtsalt mõne teise relvaga ei pruugiks sedagi saada.
Viimati muutis nimetu, 05 Mär, 2018 14:15, muudetud 1 kord kokku.
Muidugi kannatab. Eluea (läbilastavate laskude) arvelt mõistagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mulle meenub, et saksa politsei pidas oma teenistuspüstolite amortisatsiooniks 5000 lasku tavalise püstolimoonaga. Seejärel oli vahetus ja utiil, selleni jõuti aastakümnetega v.a. operaatorid. Palju laskvad inimesed annavad mõista, et tugeva laenguga ja kõva kuuliga on kulumine oluliselt kiirem. Samas ei tule ette, et keegi oleks suvatsenud testida näiteks 100 relva 10 eri mudelit sama kaliibriga siis pinki kinni ja eriti käredat laengut ja eriti kõva kuuli kuni ribad taga ja siis sellest avalik kokkuvõte ja järeldused, et millise tootja relvad kõige paremini ja mitmele lasule vastu peavad. Püstolite puhul on esimene ohumärk kelkude loksu suurenemine, kuid selle märkamiseks peab konkreetse relvaga väga hästi tuttav olema ja selline operaator läheb relvuri juurde ja vahetatakse ümber, sest nii on kombeks. Reservohvitseriks tärkav lipnik saab parimal juhul püstolist paarsada lasku teha, kordusõppusel poolsada, mõlemad on suurusjärgud. Nii väikese kogemusega ei teki tunnetust, et nüüd oli osalise laenguga padrun või kelgu käik on kuidagi kahtlane. Ehk siis 5000 lasku normaalmoona miinus Tambovi konstant juhuslikult ette sattuva Rootsi moona tõttu, ikka on relva eluiga tuhandeid laskusid. Uus relv tärkavale lipnikule on ajateenistus 200+kordusõppus 50+veel mõned 50 kordust ehk 300-400 lasku enne kui lipnik on KJ reservist välja arvatud. Selliseid ringe saaks siis teha 8-10, enne kui logisema võiks hakata. Sellepärast ilmselt ongi suva, mis kastist moona ette antakse. Sõjas käinud mehed soovitavad hoida iga püstoli jaoks 1-2x36 lasku Rootsi moona SA jaoks, et siis sellega laadida, kui vaja sõtta minna. Hädakaitse tingimustes enne käsitsivõitluse alustamist alla 10 m kaugusele lastes ei ole väga vahet, palju püstol käes põrkab, kuid Rootsi moon jookseb kontrollitult paremini läbi igasugu tõketest, k.a. vanema malli kiivrid ja vestid. Ise läheksin sõtta Rootsi rauasaega, sest see sööb kõike 9 Para moona ja töötab nagu voolik, MP5 on ilus, kuid tõrgub, ja seal on rohkem nuppe, mida kriisi hetkel valesti vajutada.
Riigihangete keskkonda on keegi HK esindaja ülesse pannud ühe huvitava dokumendi. Sealt on näha, mis relvi pakutakse ja kui palju nende aastane kulu on.
No mina ei tea, HK416/417 oleks ka mina rahul - vähemalt hetke marketingi mõju all oleks rahul.
Võimalik, et peale isikkoosseisule koolituse tegemist arvaks teisiti
Kui tootja lubab elueaks 20 aastat, siis näib see olevat umbes sama pidav/kvaliteetne kui Galil.
Kahjuks ei selgu siit, mis kergekuulipilduja oleks (olen aru saanud, et see tuleb kah), HK269 on rauaalune granaadiheitja.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.