www.militaar.net

Väga muljetavaldav test! Veel 1 küsimus Glocki kohta. G-l on olemas mudel G34 millel on pikk toru ja kelgu pealisosal kandiline avavus.
Kas see relv on praktilises laskmises lubatud?
Ning kuidas hindate Glocki sihiku omadusi/sihtimismugavust võrreldes USP sihikuga?

Kunagi oli mul Akadeemias üks õppejõud - kahurväelane Kirsimägi. Kui tema tunnis ütlesid, et Makarovil on toru, tuli vastuseks, et ise oled toru. Istu, toru. Kaks, toru.

Aga jah, G34 on IPSC legaalne, tõsi, kas Standard või Open divisjonis. Neis klassides siis kas lased ainult A:sid või saad suurema kaliibriga (.40 ja suurem) laskjatega võrreldes vähem punkte.
Ise olen omanud ka G 34 ning ei olnud sest miskises vaimustuses. Praeguse G17ga teen palju paremaid tulemusi.

Tehase poolt tulevad plastsihikutega lasin 13 aastat. Need sihikud, nagu ütles mulle üks Soome paremaid IPSC laskjaid, on väga head selleks, et relv kiiresti ohuallika poole suunata ning oht kõrvaldada. Kui aga tahad sporti teha, soovitan vaadata metallsihikute poole - Trijicon, TruGlo vms.

Arvan, et parim balanss kõik omadused arvesse võttes, on Glock 17.

Siin http://sodur.com/foorum/viewtopic.php?t=456 on ka juttu sellest, miks HK valituks osutus.

ei ole kursis selle hanke kõigi osalejatega, aga nende 2 vaheline valik oli jumala õige armee jaoks, sest Glock-il on ju nn. kuuma triikraua efekt ... mis näeb välja nagu külmgi, kuni teda ei puuduta.
Olen Glockist lasknud oma paremad tulemused, aga ... ikkagi suht ohtlik riistapuu ... ja kaitseväes kasutamine ei ole sama, mis kusagil ühekordsel erioperatsioonil ... kui keegi tahab rääkida sellest, kuidas Glock visati lennukist vinnastatult alla ja ei läinud lahti, siis muidugi ... aga on olemas teie näpp, mis kogemata ... uuups
kui ikka asjal puuduvad välised tunnused tema vinnastatuse kohta nagu kaitseriiv ja kukk, siis las ta olla

Mõni jahimees ka väidab, et ainus õige jahirelv on kukkedega kaheraudne, kuna sel on näha, kas relv on vinnastatud.
Sõjaväelase puhul on siiski tegemist professionaaliga, kelle sõrm püsib päästikukaitsest väljaspool, kuni kelv pole suunatud sihtmärgile.

Eesti sõdur ei ole reeglina professionaal, vaid aastaid asjaga mitte kokku puutunud reservist. Ennem peavad mitmed juhuslikud lasud toimuma, kui näppude päästikust eemalhoidmine uuesti meelde tulema hakkab ...

Eesti sõdur ei ole reeglina professionaal, vaid aastaid asjaga mitte kokku puutunud reservist. Ennem peavad mitmed juhuslikud lasud toimuma, kui näppude päästikust eemalhoidmine uuesti meelde tulema hakkab ...

Kui ma õigesti olen aru saanud siis hangiti USP-d kaadrikaitseväelastele, kelleks on isegi Eestis inimesed, kelle jaoks see on igapäevatöö. Kes see "asjaga mitte kokku puutunud reservist" sinu arust on ja mis asjaoludel ta USP võiks kätte saada?
Eelpool on üldiselt põhiline juba öeldud: lolli käes on igasugune relv ohtlik, ei aita siin ükski riiv. Kui sul ei ole tõsisemat kavatsust relvast pauku teha, siis ära sõrme päästikule topi. Punkt. Usun, et enamus ajateenistuse läbinuist/ aktiivsemad kaitseliitlased on suutnud selle lihtsa tõe oma ajusoppidesse talletada.

Ma olen osalenud reservistina kahel reservõppekogunemisel, mõlemal korral oli mulle ette nähtud lisaks automaadile ka püstol. Teisel korral oli selleks märgitud HK USP. Ma tean, et mõlemal korral oli kutsutute hulgas mitmeid mehi, kes polnud ajateenistust EKV-s läbinud, või polnud aastaid osa võtnud Kaitseliidu tegemistest. Nii mõnedki neist nimeliselt samal ametikohal (sama varustus ja relvastus) mis minagi.

Ma tean, et enamus inimesi arvab, et eesti kaitseväe suuruseks on viie tuhande inimese ümber ja unustab sujuvalt ära kõik need kümned tuhanded, kes sõja ajal mobiliseeritakse. See arusaam kantakse millegipärast üle ka relvastusse - püstol peab nende arust olema täpselt nii hea ja ohutu, et hetkel tegevteenistuses olevad mehed sellega endale viga ei teeks. Et rasketel aegadel on vaja samaväärselt relvastada kümme korda enam ohvitsere, allohvitsere ja sõdureid, ei tundu nagu tähtsust omavat.

USP on Glockist vist mustuse ja tolmu suhtes tundlikum? Ega keegi püstoliga liivakastis nagunii ei mängi, aga siiski...- kas on kogemusi?

Larry kirjutas:Kui ma õigesti olen aru saanud siis hangiti USP-d kaadrikaitseväelastele, kelleks on isegi Eestis inimesed, kelle jaoks see on igapäevatöö. Kes see "asjaga mitte kokku puutunud reservist" sinu arust on ja mis asjaoludel ta USP võiks kätte saada?
Eelpool on üldiselt põhiline juba öeldud: lolli käes on igasugune relv ohtlik, ei aita siin ükski riiv. Kui sul ei ole tõsisemat kavatsust relvast pauku teha, siis ära sõrme päästikule topi. Punkt. Usun, et enamus ajateenistuse läbinuist/ aktiivsemad kaitseliitlased on suutnud selle lihtsa tõe oma ajusoppidesse talletada.

Aga tegevteenistusse kutsutav reservohvitser? Tema tabelirelv on samuti USP, mitte PM. Näha on seda juba sellest, et ostetud relvade arv on tublisti suurem kaadri arvust, kelle tabelrelvastuses püstol on.

Näiteks PM-d olid tihti sellised, kui ikka kõvasti päästikule vajutada, tegi ta pauku ka siis, kui riiv peal on. Lihtsalt nii kulunud olid.

Kapten Trumm kirjutas: Näiteks PM-d olid tihti sellised, kui ikka kõvasti päästikule vajutada, tegi ta pauku ka siis, kui riiv peal on. Lihtsalt nii kulunud olid.

Sellise fenomeniga pole küll kokku puutunud, kuigi Makarovite arv, millest on tulnud tulistada, on ikka pigem kolmekohaline. Vanimad neist veel 50. aastate esimesed mudelid.
Kaitseriivistamisel vabastatakse PM-il kukk vinnast ja samaaegselt blokeeritakse kuke liikumine lööknõelani. Samuti blokeerub vinnastushoob.
Kaitseriivi fikseeriva vedru purunemisel või kadumisel võib küll kaitseriiv alla vajuda, kuid PM klassikaliste vigade hulka see ei kuulu.
Iž 70, mille detailid polnud nii täpselt sobitatud, andis küll aeglase liigutusega kaitseriivistamisel juhulaske, kuna kukk vabanes mõnel relval liiga vara.

Vabandan, et jahun ikka sama teemat.
Proovisin uusi sõrmekohtadega Glockke käes. Tundusid kuidagi imelikud. Sõrmed ei sobitunud nendesse sõrmekohtadesse kohe kuidagi. Ei G17nel ega G19nel. Sileda käepidemega vanem mudel tundus kuidagi palju mugavam.
Kuidas kogenud laskuritele uued Glocki käepidemed sobivad?

Muide, sain teada, et uutel G mudelitel on kõigil peal metall sihikud. Ning PRO-mudelid lähevad nagu soojad saiad. Sellega seoses veel 1 küsimus: kas keegi kasutab Glockil ka helisummutit? Millised on tähelepanekud ja kommentaarid?

USP sihik jätab soovida.ebaõnnestunud variant.Igatahes minu hinnang peale 5 salve tühjaks kihutamist on USP-le 4- Sihik,päästik,tasakaalustus ei ole kõige paremini õnnestunud.

ooblää kirjutas:USP sihik jätab soovida.ebaõnnestunud variant.Igatahes minu hinnang peale 5 salve tühjaks kihutamist on USP-le 4- Sihik,päästik,tasakaalustus ei ole kõige paremini õnnestunud.

Sama teema, kellele ema - kellele tütar Ühesõnaga maitseasi, ise oman HK-d ja olen väga rahul. On olnud võimalus lasta paljudest erinevatest relvadest ja ei saa küll aru mille poolest HK sihik kehvem oleks
Tasakaalustus väga hea, päästik(Sig-il loomulikult pehmem) ka täiesti normaalne, jällegi pigem harjumuse asi.
Kõige lihtsam ja õigem on proovida erinevaid püstoleid reaalselt käes hoida(kuidas sobib) ja võimaluse korral ka lasta.

Ise paadunud HK austaja, kuid soovitan - Glock 17 väga hea püstol(ainult kandmiseks tiba suur )

ooblää kirjutas:USP sihik jätab soovida.ebaõnnestunud variant.Igatahes minu hinnang peale 5 salve tühjaks kihutamist on USP-le 4- Sihik,päästik,tasakaalustus ei ole kõige paremini õnnestunud.

Mul vanaema ikka rääkis, et kehva tantsijat segavad munad ka
Kodanik võiks nii põhjapanevate ja kategooriliste väidete tõestuseks esitada ka mõned faktid oma pädevusest, näiteks millise relvastatud struktuuri laskeinstruktoriga on tegu ja muidugi ka vähemalt Eesti meister püstoli laskmises, kes oma pika karjääri jooksul on trenninud kõikide suuremate relvatehaste torudega.

Muidu on kogu see jutt lihtsalt hale puss, ühe tühikargaja ärplemine.

Mul on kütijärgud nii PMi kui 9 Paraga kui härra teab, mida see tähendab. Oma malevkonna võistkonnas olen püsiklient. Ma olen ise lasknud nii SIGi kui Glocki kui USP kui Walther 99 kui PM kui TT kui Colt m1911 kui Beretta 92 jne jne. Ei arva, et ükski neist on ebaõnnestunud. Püstol on ja jääb enesekaitse relvaks, millega lastakse tegelikus olukorras mõne meetri kaugusele. Kõik töökorras püstolid saavad sellega hakkama. Sihik on lähilaskude puhul tihti segav, sest sihtimiseks pole aega, tõstad püstoli ja vajutad, see peab olema lihasmälus. Kui ei oska, siis harjuta, mitte ära aja jama asjadest, mida Sa ei tunne. Sihik jätab soovida, päästik, tasakaalustus blablabla ja neid järeldusi tehakse peale 4 salve, mis on siis nii 60 pauku. Järelikult on saksa ühe suurema relvatehase insenerid lihtsalt jobukari, onju, sest relvadoktorile ei meeldi nende relv? 99% möödalaskudes on viga relva hoidjas, mitte relvas, muide.