Ma ei jaga akf Trummi idealiseeritud nägemust, kuidas EKJ uue käsirelvahanke raames jõudis 7,62 NATO kaliibris täpsusrelvani. Pigem oli kaliibrivaliku põhjuseks see, et tõsised liitlased juba ammu kasutavad DMRina just suuremat kaliibrit ja sellele töötatakse ka parandatud läbivusega kuuliga laskemoona, sest see on suurematel laskekaugustel tõhusam kui 5,56. Küll ennustan, et EKJ oma suures kokkuhoius pigem ei osta seda parandatud laskemoona, vaid DMRid lasevad tavalise KP-moonaga. Seega jagan akf Medusa muret, et DMRi koolitus on jätkuvalt keeruline, kui on nõuded, kuid ei ole vastavat laskemoona ja relvast ei pigistata maksimumi välja, mis põllu peal ajab hajuvuse liiga suureks ja tekitab liiga palju möödalaskusid. Peamine põhjus, miks TL koolituses on maksimaalseks lubatud hajuvuseks 1,5 või isegi 1 MOA ehk vastavalt 44 või 29 mm 100 m kauguselt, ongi see, et väsimus, stress ja surmahirm põllu peal tegutsedes ajab selle hajuvuse kindlasti suuremaks ning kui juba toredatel ja mõnusatel treeningutel tegutsetakse lubatud hajuvuse piirimail või üle, siis korrutades see läbi lahinguvälja probleemidega, läheb palju laskusid mööda.
Näha et härrased on Tormilt koju saanud ja palju häid mõtteid mõelnud. Mina seekord Tormil ei käinud, küll käisin 9. mail Utti garnisoni lahtiste uste päeval, seal oli kõik hea ja parem maksumaksjatele imetlemiseks välja pandud ja kõrval inimesed, kes oskasid vastata kõikidele mõistlikele küsimustele. SKJ kasutab peamiselt 40 mm KRPIST 2002, mida muu maailm tunneb HK69A1 lühendi all, panen siia pildi ja lingi ka juurde
https://en.wikipedia.org/wiki/Heckler_%26_Koch_HK69A1
Raua-aluseid on väikeses koguses kaadrikaitseväelastel FN SCARi ja mõnede teiste proovirelvade juures, need eriti ei meeldi kasutajatele, sest muudavad relvaga toimetamise lisaraskuse tõttu aeglasemaks ja operaator jääb oma põhirelvast ka ilma, kui peab kaaslasele granaadipüstolit laenama. Ka uuendatavatele automaatidele seda alla ei pandud, samadel põhjustel. Võibolla kunagi tulevikus ostetakse M320 vms uus mudel, mida saab nii raua alla kui eraldi relvana kasutada. Põhimõtteliselt on KRPIST 2002 kaasas abirelvana vähemalt 1 jaos, eriüksusel vajadusel enam. Olemas on HE, HEDP, valgus, suits, kummikuul, pisargaas ja muidugi need sinised harjutuslasud. Lahingkomplekt on 24 lasku 12 lasu kaupa vöödes, mis tavaliselt jagatakse nii, et kolmandik kuni pooled on KRPIST laskuri käes, ülejäänud hajutatud jaos, et kui relv läheb ringile, on igal võitlejal paar lasku käepärast. Relv kaalub 2,5 kg ja seda kantakse rohelises kabuuris või rihmal, lask kaalub u 250-300 grammi, ehk relv koos 24 lasuga alla 10 kilo. See on oluline alternatiiv või lisavõimekus 66 mm ühelasulisele granaadiheitjale, mis kaalub olenevalt mudelist 3-3,5 kg ehk siis valikud on 10 kilo kaalu üksusel juures ja selle eest 24 erinevat lasku või 3 lasku soomustläbistavat või soomustläbistavat-bunkerivastast? 40 mm tüüpilise kildgranaadi andmed on järgmised:
The DM101 A2 (IM) HE-Frag grenade statistics:
Cartridge: 40 × 46 mm.
Fuse(s): Point-detonating nose fuse, 4-second delay fuse, and 8-second self-destruct fuse.
Weight (Projectile): 0.176 kg.
Filler: 0.03 kg of Hexal 70/30 explosive.
Payload: 700 2.25 mm steel balls impregnated in the shell casing.
Weight (Shell): 0.232 kg.
Area of Effect,
Lethal Fragmentation: 5 m.
Maximum Fragmentation: 12 m.
M203 peamine häda on selles, et see avaneb otse ette ning ei võimalda laadida ja lasta pikemaid laenguid, nagu suitsu ja valgust ning uuemaid kilde, teiseks on raua-alusel laskeasend suhteliselt rõve, sihik küll on, kuid selle kasutamine ja granaadi päästmine on vastikud, KRPIST 2002 on lihtne sihtida ja lasta, ilmselt see teadmine on jõudnud ka M320 ja teiste uuemate granaadiheitjate valmistajate teadvusse, sellepärast on täiesti arusaadav akf gorilla pahameel, kes nägi EKJ uutel relvadel jälle seda vana ja halvaks osutunud mudelit, millele on alternatiive juba vähemalt alates 1969. aastast.
40 mm granaadiheitja võib olla abirelv, kuid tema idee ja mõte on ikkagi heita käsigranaadiga võrreldav lõhkekeha oluliselt kaugemale ja täpsemalt, kui see on käsigranaadiga võimalik. KRPIST on võimalik lasta esimene või hiljemalt teine granaat aknasse ka 100 m kauguselt ja suurema tõstenurgaga kuni 300 m kaugusele nii, et sõiduautole saab pihta või on plekk kildudest läbi näritud, reaalselt tähendaks sellise plahvatus toas või auto kõrval, et kõik kohalviibijad saavad killuhaavasid ja neil on sitt päev ning meedikutel on ka laupäevak ning sitt päev.