www.militaar.net

Teha nende kahe testi põhjal järeldusi kumb on parem relv, on sama mõistlik kui lasta auto mootorist õli välja ja sõita nii kaua kuni mootor kokku jookseb ja seejärel otsustada kumb on parem, kas BMW või Audi. Reaalis me ilma õlita ei sõida, reaalis me ei lase jutti 800+ pauku.

Kui relv on ropuks kasutamiseks tehtud liiga täpne ja õrnake, siis pole palju vahet, kas üks või teine jupp jookseb kinni mustumise või temperatuuri tõttu. Või nt kondentsvee külmumise tõttu. Seega näide mootori kokku laskmise kohta ei pela. Reaalis pole meil aega kulutada ööpäevas tund aega relva puhastamiseks ja reaalis mitte iga mees ei saagi aru, et relva puhastada tuleb. Seepärast on rahvaarmees jalaväele lahingu pidamiseks eelistatud automaat, mis on võimalikult robustne, töökindel ja lihtsalt õpitav, mitte MOA'de ja tehnilise täiuse püüdmine.

argoe kirjutas:M27IAR ei ole sama mis colt antud videos ta pigem HK416. https://www.youtube.com/watch?v=AGwkHktkTxU

LMT ei ole mingi suvaline Colt, LMT (Lewis Machine & Tool Company) on üks kvaliteetsemaid AR-15 tüüpi relvade tootjaid, LMT toodangut kasutab standardkäsitulirelvana näiteks Uus-Meremaa armee, Suurbritannia kasutab LMT toodangut täpsuspüssina L129A1 (LMT .308 MWS MRP).

HK-416, M27 IAR, Sig Sauer 516... tüüpi relvade tööpõhimõte on täpselt sama, mis antud LMT CQB MRP -l, ma ei usu, et need sarnastes testides paremaid tulemusi näitaks, LMT toodang ei ole oma kvaliteedilt viletsam.

Käsitulirelvana kasutamiseks veel kuidagi ok aga kummaline näib USMC idee analoogse platvormiga M249 tüüpi kergekuulipildujaid asendama hakata, kergekuulipildujale M249 ei tohiks neli kahesajast linti e. 800 padrunit lahingus läbi lasta olla eriline teema...

Video tegija ise hinnangut väga ei andnud, see-eest on meil spetse küll. Peaks tegema EOGle ettepaneku oma hecklerid ja sigid hunti saata ning KVst galjad endale kokku koguda...

Käsitulirelvana kasutamiseks veel kuidagi ok aga kummaline näib USMC idee analoogse platvormiga M249 tüüpi kergekuulipildujaid asendama hakata, kergekuulipildujale M249 ei tohiks neli kahesajast linti e. 800 padrunit lahingus läbi lasta olla eriline teema...

Sellest on kuskil varem juttu ka olnud, küsimus pole läbilaskmises, vaid USMC arvab, et sadade kuulide enamasti mööda laskmises jao kahest M249 kergekuulipildujast pidi üksikute kuulide pihta laskmine olema parema vastast peatava efektiga. Kas see kehtib ainult Talibani või ka VF motolaskurite kohta, ei oska öelda. Nendest ei kavatsegi keegi pikkade valangutega sadu patte läbi pläristada. Seega antud test 800 patti ühe korraga läbi selle martiinide püssi kohta pole tõde. Küll aga omab see tähtsust, hindamaks püsside töö- ja lollikindlust.

Peaks tegema EOGle ettepaneku oma hecklerid ja sigid hunti saata ning KVst galjad endale kokku koguda...

On seal EOG-s siis juba otsaga reservistidest jalavägi.....?

Antud katse on korraldatud ideaaltingimustes, et relvast mingit reaalset ülevaadet saada, tuleks sarnaseid katseid korralda ka ekstremaalsetes tingimustes: - 50, + 50, maksimaalne niiskus, tolm... just sellistes tingimustes ilmneb Kalašnikovi süsteemi paremus ülejäänute ees...

http://www.defensereview.com/lmt-mrp-pi ... head-test/
Leidsin sellise kirjelduse ja võrdluse LMT ja HK süsteemidest.

M4 on intelligentse sõduri relv, ja ei nõua jätkuvalt mingit tunniajast puhastamise tsüklit, millest siin aegajalt jahutakse, eriti HK/SIG/LMT gaasikolviga süsteemi näol. Oma relva tuleb tunda. Võrreldes AK-ga, on M4-l isegi vähem osi kiireks puhastamiseks, relv lahti (haavlipüssi kombel), lukk välja. Sisuliselt vaid üks lahtine jubin, mida mitte põõsasse visata.

OK, sellega olen nõus, et kui arusaam relva puhastamisest on kord nädalas sinna sisse kusta, siis on kalassi süsteemil oma eelis.

Selles AK-74 sulatamise videos ütles vana ka üsna märkamatult välja ühe lihtsa tõe. Nimelt AK-47 tüüpi relvade üks töökindluse saladusi on küllalt suur ja massiivne lukuraam, millel on ka massiivne soojuse neelamise võime. Sellest rääkimata, et selle tugevus võimaldab teha jõuvõtteid, mis M4 ja co ära lõhuks. Näiteks kinni jooksnud relva vinnastamine, lüües vinnastushooba näiteks vastu hoone aknalauda. Selle tüki suurem mass suurendab liikuvate osade inertsi ja piirab laskekiirust, kuid selle suur soojuse neelamise võime välistab luku ja padrunipesa piirkonna ülekuumenemise, mis ongi üks "legendaarse töökindluse" allikaid. Sellesama asja pärast see AR-15 pilbasteks läks ja kalash mitte - lukukojas läks elu liiga kuumaks, lukuraam hakkas takerduma ning see sukavarda jämedune "gaasikolb" lõhkus ära nii lukuraami kui läks ka ise kõveraks. Kalashil seda ei juhtunud, sest esiteks on tema lukumehhanism tehtud lika-loka (st kannatab rohkem paisumist ja saasta) ja teiseks on lukuraam ühes gaasikolviga suur ja massiive tükk, millega võid naelu seina lüüa - võrreldes selle AR15 (ja HK416, kuskohast see laenati) peal oleva kudumisvarda jämeduse nikerdisega.

Selles LMT videos ma ise aru ei saanudki, et kumb kumma põhjustas. Vabalt võis kuumenemise tõttu varras kõveraks minna ja luku ära taguda. Ei tea. Seda küll jah, et AK-l on see heat-sink äge, gaasikolviga ARis lukk ise eriti soojaks ei lähe, kuumuse neelab gaasisüsteem ees, ka kolb takkajärgi, lisaks siis rauast tulenev soojuskiirgus. Mina pakun, et kuumuse tõttu andis kolb saba ja sealt läks asi edasi. G36-ga sama teema, kuumus lukuni väga ei jõua ja relv püsib sees käega katsutaval temperatuuril. Samas otselukuga M4, kus kolviks on lukk lukuraamis, on seda kuuma parasjagu. Samas otselukuga M4 andis järele raua kõige õhemas osas, sellest M203 jaoks lõigatud soones rauas.

Nende sulatamise videode järgi öeldes, AR oma 830 lasuga ja AK 895-ga.. Ega see vahe nüüd nii suur ka ole, et väga lärmi lüüa...

Sõbrale vastu tulles panen AK-4 tuunimise ja sihikukinnitusrelsiga seoses siia üles selle:
https://www.instagram.com/p/BCmsLz3Eh-b/

Teemaks siis miski jahipoe vale hiina toote järgi tehtud pask, millele ei
saa sihikujalga peale panna.

Nende sulatamise videode järgi öeldes, AR oma 830 lasuga ja AK 895-ga.. Ega see vahe nüüd nii suur ka ole, et väga lärmi lüüa...

Vahe pole mitte lastud padrunites, vaid tõrke iseloomus, mis tekkis. Kui AK jäänuks vaid ka 500 pealt, AR 800 pealt, võiks ikkagi väita, et AK on kindlam.
AR-l tekkinud takerdumine lukukojas tekib ka väga lihtsalt mustumisest, AK-l lukukojas mingeid probleeme aga ei tekkinud.
Kuna 800 patti lahingus järjest ei lasta, siis see vintraua kõverdumine omab akadeemilist tähendust, relva sisemuses kuumuse, mustuse ja tahma probleemid aga jäävad välioludesse. Kõik, kes on hädas olnud analoogsetel asjaoludel tõrkuva AK4-ga, ilmselt mõistavad probleemi suurust (eriti kui sellele on eelnenud mõned head aastat Galili kogemust).

No Galil ja AK4 viskavad oma gaasid (ja kuumuse) ka erinevatesse kohtadesse, ühel jääb see laesääre juurde, teisel otse luku sisse. Gaasikolviga AR on selles suhtes sama, mis AK. Kolviga AR ka ei tahmu seest nii kiirelt, nagu arvatakse. Ning algupärane AR ei ole ka keskmisele sõdurile vähem kasutuskõlbulik. Too suri ära raua peenemaks treitud osast, mitte lukust. Niiet suht mõttetu vaidlus. AK töökindlus on üle hinnatud, ARi oma alahinnatud, selle järeltulijad G36, SCAR, 416 jms näol ei ole enam AK-st lahjemad relvad, kui sõdur oma relva kasutada oskab.

EKJ uusi käsirelvi täna täpselt ära arvata ei ole voimalik, kuid lisaks fenomenaalsele töökindlusele hinnatakse tänapäeval ka relva kiire tuunimise voimalust, ehk siis peab saama vidinaid kinnitada ja liikuvaid osasid vajadusel vahetada. AK ja tema uuemad modifikatsioonid on hullult töökindlad, kuid nende tuunimine on raske. Soomlased otsustasid seda teed minna, sest see on odavam kui kogu kambale uued relvad osta ja selgeks opetada, mida EKJ otsustab, näeme siis, kui see teema aktuaalseks muutub, ilmselt mitte homme.

Kalashnikovi süsteemi inkarnatsioon tuuningu võimalustega

Trumm, minnes relvade iludusvõistlusest ühe lehe tagasi, siis missugusel Sinu kogemusel põhineb järgmine kindel seisukoht? Oled mudas võidenud HK416/417-ga, kolviga LMT-ga jne? Kui jah, siis kui palju oli muda ümberringi, kui AK saavutas gaasikolviga AR ees edu?

Kapten Trumm kirjutas:Kui relva täpsus või muud väljapaistvad tehnilised näitajad (nt AK-4) on saavutatud üliväikeste tolerantside ja lõtkude abil (või nt väike kaal vähese materjali arvelt), siis selline relv jookseb ühteviisi kinni nii taolise retsimise kui ka mudas võitlemisega. See ongi kogu loogika.