www.militaar.net

Ma ei tea, kuidas teistega on, aga mind ajab täiesti raevu see, mis tänases Äripäevas kirjutatud on. Kui teadus ja haridus ministeerium kärbib kulusid u 2 miljonit ning välismin 92 siis kaitsemin peab kuni 440 miljonist lahti ütlema. Mis toimub? Miks õks tähtsamaid valdkondi peab kõige rohkem kannatama?

Siit tuleb välja, et kaitsekulutusi ei kärbita üldse? http://www.postimees.ee/140408/esileht/ ... 323833.php

okei. see selleks. raev lahtus, siis kui see uudis tuli. aga kui juba jutuks läks, siis ma kirjutan ka selle teema alla, et äkki keegi teab kus ja kuidas Kevadtorm 2008 toimub?

Tean ainult seda - 13.05-24.05 Kaitseväe harjutus Kevadtorm 2008 Ida-Virumaal

tänud. sellest esialgu piisab.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=20304992



No sellist jama on keeruline kommenteerida.
Lisan: Ma ei saa aru, räägitakse, et ei vähene kaitsekulutused ja veel kord räägitakse, et ei vähene ja nüüd siis äkki.?

et siis protsent 2% SKP-st jääb samaks , aga kuna SKP ise on väiksem, siis raha hulk ise kah väiksem. Kuna valitsus eeldas suuremat summat, siis orig. summa on suurem. Uus summa on väiksem, seega KaMin osa kah väiksem ?

Jah nii ta vist ongi, protsent sama, aga summa väiksem.

Aga näe, tuleb välja, et kaitsekulutused ikkagi saavad põntsu. ja tänase seisuga üsna korraliku. Küll on kahju, et poliitikud ei ole siiamaani aru saanud, et kui oma sõdurit toita ei taha, siis tuleb varsti võõrast toita.

Eks me kõik ole ju haugiajuga (v.a. mõned üksikud, kuid need võib arvestamata jätta, kuna nad asjade arengule mingit mõju ei avalda).
Võõrast sõdurit tuleb toita ju alles homme või isegi ülehomme, kuid kui täna oma sõdur toiduta jätta saab ikka päris kõva summa kokku hoida. Pensionideks, ja teedeehitusse, jne., jne.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

Mis peamine, ei vähene ta selle aastaga võrreldes. Esialgsest kavandatust on muidugi osa ära võetud. Kuid kärpeid on mujalgi tehtud ja kaitsekulutused on isegi hästi pääsenud.

Nii palju, kui mina olen aru saanud, käib ka praegu jutt ikkagi mitte niivõrd kaitse-eelarve kärpimisest (kuigi see sisuliselt seda tähendab), vaid pigem korrigeerimisest, mis tuleneb sellest, et järgmise aasta Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tuleb majanduslangusest tulenevalt prognoositust väiksem. St järgmisel aastal saavutatav kaitsekulude osakaal 1,9% SKP-st on absoluutnumbrites mõnevõrra väiksem, kui seda prognoositi suvel kui 2009. aasta riigieelarvet koostati.

See on lihtsalt see hind, mida me peame paratamatult maksma, olles kaitsekulude suuruse sidunud mitte niivõrd igal aastal eraldi tehtava riigi-eelarve planeerimise protsessiga (ja ministeeriumite vahelise lehmakauplemisega), vaid kindla protsendiga SKP-st. Käesoleval aastal oli selleks protsendiks 1,8, järgmisel peaks olema 1,9 ning 2010. aastaks peaks tõusma 2 protsendini ning sellele tasemele ka püsima jääda. Riigikaitseplaneerijatele annab selline süsteem teatava kindluse arenguplaanide koostamise osas (st sul on umbkaudselt teada, palju sul igal aastal raha saab olema, tulenevalt rahandusministeeriumi ja Eesti Panga pool tehtavatest pika-ajalistest majandusprognoosidest) ning see muudab kaitse-eelarve puutumatuks igasuguste poliitiliste tõmbetuulte ja populistlike kärpimiskavade eest. Kui SKP kasvab, kasvavad ka kaitsekulud, kui SKP kas pidurdub või isegi väheneb, siis paratamatult vähenevad ka kaitsekulutused (nagu ka kõikide teiste ministeeriumite eelarved). Absoluutnumbritest mõnes mõttes olulisem ongi just selle maagilise kahe protsendi saavutamine ja selle hoidmine.

Reaalsuses tähendab selline korrigeerimine, et kaitsekuludeks jääb järgmisel aastal mõnisada miljonit vähem kui algselt planeeritud, kuid umbes 5 miljardi krooni suuruse kogu-eelarve juures pole see tapvalt suur number. Lihtsalt ilmselt mõned vähempõletavamad ehitushanked jäetakse paremaid aegu ootama.

Majanduslanguse, nagu iga teise halva asja juures tasub vaadata ka asja positiivsematele aspektidele. Riigikaitse jaoks toob majanduslangus kaasa kaks positiivsemat aspekti. Esiteks suureneb erasektoris tööpuudus ning sellega väheneb erasektori atraktiivsus töövõtja jaoks. Riiklikud struktuurid suudavad ka kitsal ajal pakkuda erasektoriga võrreldes natukene vähemkonkurentsivõimelist sissetulekut, kuid see sissetulek on stabiilne ning kaitseväe puhul seotud pikemas perspektiivis üsnagi korraliku eripensioni paketiga. St et kaitseväge viimastel aastatel kummitanud personalipuudus hakkab järele andma, kaitsevägi on muutumas atraktiivseks tööandjaks ning loodetavasti suudetakse uut personali kaitseväes "kinni hoida" ka siis, kui majandus jälle ülesmäge hakkab minema.

Teiseks tähendab majanduslangus ehitussektoris seda, et ehitusettevõtjate vahel on juba täna tekkinud väge pinev konkurents riiklike ehitushangete vahel, mis riigile tähendab laiemat valikuvõimalust ja madalamaid hindu. Kitsal ajal ehitusfirmad pigem sülitavad kasumimarginaalide peale, pakuvad ehitusteenust peaaegu omahinnaga (st null-kasumiga), peaasi et oleks mingisugusedki objektid töös ning piisavalt käivet raskete aegade üle-elamiseks. Praktikas võib see parimal juhul viia selleni, et kaitse-eelarve kärped ei osutu nii valusaks, kuna ehitushanked teostatakse planeeritust palju väiksema raha eest. Aga elame-näeme.

tuleb kahtlemata loota parimat. Eks näeb, mis saab. Eelarvest tulnud raha kulutamisega, on tekkinud huvitav tendents. Kohati kipub kamin väitma, et meile sobib näiteks ainult parim ja uusim ja kallim tehnika ja värk. Kohati, aga peaks neile meelde tuletama just seda, et me pole nii rikkad, et odavaid asju endale osta. Loodame, et Terrase, Laaneotsa ja Aaviksoo koostöö sujub...

mõneti OT, aga ei saa vaiki olla.



Seda väidet olen aegade jooksul mitmeid kordi kuulnud. Tõttöelda mõjub see õõnsana - ja siin foorumis justkui läbinähtav propagandana.

Et kui eelarveid tõmmatakse koomale, siis ei saa minu arvates sissetulekute stabiilsusest juttu olla?

Ja meelitamine eripensioniga - hmm - huvitav kui suur on tõenäosus seda kunagi saama hakata? Kunagi saadav eripension eeldab, et ilmselt tuleks omas ametis aastakümneid püsida. Selleks aga peab olema täidetud mitu eeldust: peab tahtma ametikohal nii kaua töötada, ametikoht/kvalifikatsioon peab nii kaua vajalik olema (tsivilist sõjaväes teeb ilmselt suht kindlat asja) jne.

Ma ei taha halvustada sõjaväge kui leivaandjat tsiviil-spetsialisti jaoks, aga taoline retoorika ja argumentatsioon mõjub sisutühjalt.

Fakt on see, et viimaste poole aasta majandussurutis mõjub erasektoris töötavale inimesele palju rängemalt, kui avalikus sektoris. Riigisektoris tehtud töötajate koondamised olid tegelikult suhteliselt harvad - erinevalt erasektorist peab riik jätkama tegevust ka raskel ajal. Tööle jäänud riigiametnike palka keegi vähendama ei hakanud, ei olnud mingeid töökoormuse (ja sellest tulenevat palga) vähendamist. Erasektoris aga koondamised alles hakkavad hoogu sisse saama. Nii riigisektoris on elu siiski stabiilsem.

Kaitseväge ei puuduta koondamised ja kärpimised praktiliselt üldse - kaitseväelasi on meil niikuinii ettenähtust vähem ja koondada pole kedagi. Samuti vajab riik ka majanduslikult raskel ajal riigikaitset. Palgad küll ei tõuse ilmselt lähimal paaril aastal, aga see on ikka parem kui töötu abirahast elada.

Mis puudutab pensionit, siis kaitseväe eripensioni väljateenimiseks ei pea teenima "aastakümneid". Veel mõne aja eest teenis eripensioni välja 13 aastaga (kui ma ei eksi), praegu vist 20-nega. Kusjuures iga sellest piirist "üle teenitud" aasta suurendab automaatselt pensioni suurust. Pealegi hakkab kaitseväelasele pensionit maksma riik, mitte aga mõni fond, mis võib ühel päeval pankrotti minna. Mina ütleks kokkuvõttes kaitseväeteenistuse kohta, et pole paha!