www.militaar.net

Miks meie neid ei osta?

Minu teada meil juba on Tšehhi VERA.

According to the GlobalSecurity.org, the 800-km detection range has been achieved only by the Ukrainian Kolchuga. The best the U.S. AWACS can do is 600 km, while the ground-based complexes Vera (Czech Republic) and Vega (Russia) can reach out up to 400 km – half what the Ukrainian complex can reach.

Mõtlesin siin just meie praegust Tšehhi Verat, selle Ukraina tootega saaks seda eelhoiatusperimeetrit ju duubeldada, ületades ka AWACSi võimekuse.

Ei ole kahjuks nii lihtne, et masina näitajad lubavad 800 km ja pilt on nii kaugele olemas. See 800 km kehtib väga suurte ja kõrgel asuvate objektide kohta. AWACS on tegelikult palju efektiivsem, puhtalt sellepärast, et radaripilt tuleb kõrgelt õhust ja radari horisont on puhas. Maapealsete radarite probleemiks on alati maastiku ebaühtlus ja maa kumerus. Kolchuga-M radarimast peaks olema 25m kõrgune, mis tähendab, et näiteks 10km kõrgusel lendav reisilennuk on tegelikkuses näha kuni 400km kauguselt. Selleks, et objekt oleks nähtav 800km kauguselt, peaks see olema vähemalt 35km kõrgusel. Isegi legendaarne SR-71 lendas ainult kusagil 26km kõrgusel.

Soome NASAMSi mehed peavad ise Giraffet paremaks kui praegu NASAMSiga kaasa tulevat maapinna kõrgusel asuvat Sentineli. Giraffe eelis tuleb just sellest kõrgel asuvast antennist, mis annab valikuvabadust positsiooni valikul (Sentinel tuleb enamasti paigutada kuskile künka otsa, kus see on kaugelt näha) ja annab paremuse madalal tulevate sihtmärkide vastu. Paraku seni pole NASAMS-i pakutud Giraffega. Vist põhjusel, et suurim ekspordiklient on USA ja USA nõuab igal juhul omamaise keskmaaradari kasutamist (kuigi see ameeriklaste leiutis pole kuigi terav idee).

Radari silmapiir jaoks on olemas täiesti lihtne kalkulaator
http://www.mar-it.de/Radar/Horcalc/horcalc.htm
Või mõnelt muult saidilt taoline.

See põhimõte on tegelikult universaalne - moodsatel digitaalsetel ja elektroonilise skännimisega radaritel ei õnnestu siiski välja saata kõverjoonelisi kiiri - levivad ikka sirgjoones ja nii madalale, kui maapind vastu tuleb. Uutel asjadel on mõningane paremus piiripealsetes kõrgustes.

Kuidas NSVL ÕT avastas Mattias Rusti Soome lahe kohal? Väga lihtsalt - olid olemas ka spetsiaalsed madalate kõrguste radarid rannikul.

Kapten Trumm kirjutas:Soome NASAMSi mehed peavad ise Giraffet paremaks kui praegu NASAMSiga kaasa tulevat maapinna kõrgusel asuvat Sentineli. Giraffe eelis tuleb just sellest kõrgel asuvast antennist, mis annab valikuvabadust positsiooni valikul (Sentinel tuleb enamasti paigutada kuskile künka otsa, kus see on kaugelt näha) ja annab paremuse madalal tulevate sihtmärkide vastu. Paraku seni pole NASAMS-i pakutud Giraffega. Vist põhjusel, et suurim ekspordiklient on USA ja USA nõuab igal juhul omamaise keskmaaradari kasutamist (kuigi see ameeriklaste leiutis pole kuigi terav idee).

Radari silmapiir jaoks on olemas täiesti lihtne kalkulaator
http://www.mar-it.de/Radar/Horcalc/horcalc.htm
Või mõnelt muult saidilt taoline.

See põhimõte on tegelikult universaalne - moodsatel digitaalsetel ja elektroonilise skännimisega radaritel ei õnnestu siiski välja saata kõverjoonelisi kiiri - levivad ikka sirgjoones ja nii madalale, kui maapind vastu tuleb. Uutel asjadel on mõningane paremus piiripealsetes kõrgustes.

Kuidas NSVL ÕT avastas Mattias Rusti Soome lahe kohal? Väga lihtsalt - olid olemas ka spetsiaalsed madalate kõrguste radarid rannikul.

soome võiks vabalt osta nasamsile antenni tõstuki- tootjal oli see täitsa olemas*. pigem on soomlastel allergia ise maksta väga erinevate süsteemide integreerimise eest. käimasoleva hävitajate-hanke tingimustes oli eraldi kirjas, et iga jubina-relva integreerimise eest vastutab pakkuja, mitte ostja


*https://www.armyrecognition.com/septemb ... 09151.html

Matthias Rusti lendu palun lahkesti edasi arutada õiges teemas: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 3&start=15

Huvitav uudis Mistrali kohta.
Nimelt olevat seda edukalt katsetatud veesihtmärgi (kaatri) vastu. Teoreetiliselt peaks ka meil selline rakendusvõimalus olema uute Mistral 3 rakettidega.
https://www.janes.com/article/85698/mbd ... al-missile

Lasta saab iga piisavalt soojuskontrastse märgi vastu, ka teoorias võiks tanki lasta (tanki tagaosa õhkab kuuma mis kole). Mistral erineb teistest sarnastest selle pärast, et sellega on praktiliselt suudetud lasta sisse lendavaid vähe kontrastseid märke nagu tiibraketid. Seepärast see ka mitmel pool (nime Simbad all) merevägedes kasutusel on.

Teine teema on muidugi selles, et ÕT raketil kasutatav "clockspring" tüüpi suundlaeng on efektiivne õrnade lennumasinate, aga mitte nii efektiivne natuke robustsemate masinate vastu.

Viidatud Janesi artikkel kirjutab ka "Mistral 3" nimeanomaaliast, et MBDA ise seda 3-e ametlikult ei kasutagi (ametlikult nimetatakse seda Mistral mid-life renovationiks), aaa miks see nii on ja kas see mitteametlik prefiks 3 on lihtsalt mingi marketingi scam siis?!

Üks veidi vana uudis, mis otseselt Eestiga ei haaku, kaudselt küll.
Eesti kasutab sihitajate koolitamiseks L39 lennukeid, oktoobris väljus tehasest esimene järgmise põlvkonna L39NG.
https://www.janes.com/article/83773/aer ... rst-l-39ng

http://m28aircraft.com/versions

-- armeepärases dessantvariandis siis 17 x langevarjurit..
-- puht tsiviilvariandis väikebuss 18 x istekohaga (või VIP-variandis 6-8 x tugitooli)..
-- muid variante lapake lingistoodud saidi allosas..

Kapten Trumm kirjutas:eee..mehed tõsiselt...`?
Lisajõudude vajadus - 1 Patriot Batalion?
Kui arvestada, et see pataljon on maksimaalse arvu patareidega (6 tk), siis kuni 1991 kasutati Eesti õhuruumi kaitseks põhjast ja läänest (200x200 km ala) 45 patareid ehk jämedalt kaheksa praeguse Patrioti pataljoni ekvivalenti. Ja täna lisavajadus 1 tk?

Järjekordne Exceli sõdalaste töövõit - "vajadus, mis tuletati rahalistest võimalustest"?

kulla trumm, see nõukaaegne õhutõrjetsoon kolmes balti riigis oli ka vist nõukogude liidu mõistes erakordne. see ei olnud vähimalgi määral seotud eesti õhuruumi kaitsega, vaid oli leningradi kaitsetsoon. lihtsalt kardeti , et balti riikidest oleks olnud kaks suhteliselt lühikest koridori nii moskava, kui ka leningradi peale ja meri oli ju üldse katmata. selle pärast olid ka need SA-5 raketid esimesena tallinna juures püsti, mitte mujal.

kui sa seda ei teadnud varem, siis tore, kui teadsid ja teadlikult jama ajad nagu tavaliselt, siis langeb mu arvamus sinust veelgi.

Tegelikult ei olnud see siiski midagi erakordset, sellised võimekused olid näiteks kõigi suurte tööstuskeskuste ümber. Ja ka piirivööndis näiteks Kesk-Aasias (ja ilmselt ka Kaug-Idas)

Mõelgem ikka tolle aja planeerijate probleemile: Armageddon algab nii, et läbi mingite tsoonide, mille valib kuri imperialistlik vaenlane, tungivad nõukogudemaa südamesse sajad lennukid ja tiibraketid.
Eesti pärast ei alga Armageddon ega Ragnarök. Meil oleks asi seegi näiteks, kui vaindlane invasiooni alguseks ei pommitaks maha meie mobi varusid ja ei peremehetseks vähimagi hirmuta meie õhuruumis. Loomulikult saab see pataljon millalgi läbi.