www.militaar.net

Lemet kirjutas:Tegelikult ei olnud see siiski midagi erakordset, sellised võimekused olid näiteks kõigi suurte tööstuskeskuste ümber. Ja ka piirivööndis näiteks Kesk-Aasias (ja ilmselt ka Kaug-Idas)

ja kui suur oli õhutõrje keskmise 400 000 elanikuga oblastikeskuse juures, kus midagi strateegilist kaitset vajavat polnud, nagu tänapäeva tallinnas? S-60 57mm ÕTK ja töölismaleva õhuvaatluspostid?

Linnu elanikkonna suurusega 400 000-500 000 oli liidus 15 kanti ja valdav enamus neist olid ka strateehilises mõttes olulised. Vastuse võiks saada, kui vaadata toodetud õhutõrjekomplekside arvu. Ainuüksi komplekse S-125 toodeti näiteks ekspordiks ca 500( mis lubaks arvata, et riihisisene tootmine oli märksa suurem) ja riigi kokkukukkumise hetkeks olineid selleks ajaks muldvanu komplekse rivis ikka veel ligi 300.

Lemet kirjutas:Linnu elanikkonna suurusega 400 000-500 000 oli liidus 15 kanti ja valdav enamus neist olid ka strateehilises mõttes olulised. Vastuse võiks saada, kui vaadata toodetud õhutõrjekomplekside arvu. Ainuüksi komplekse S-125 toodeti näiteks ekspordiks ca 500( mis lubaks arvata, et riihisisene tootmine oli märksa suurem) ja riigi kokkukukkumise hetkeks olineid selleks ajaks muldvanu komplekse rivis ikka veel ligi 300.

Mingit vastust me siit ei saa, sest:
1. me ei tea, palju toodeti
2. me ei tea, milline osa toodetust läks oblastikeskuste kaitseks

Enne järjekordset oma suure kodumaaga võrdlust võiks vähemalt mingid numbrid leida.

... oma suure kodumaaga...

????

Lemet kirjutas:Linnu elanikkonna suurusega 400 000-500 000 oli liidus 15 kanti ja valdav enamus neist olid ka strateehilises mõttes olulised. Vastuse võiks saada, kui vaadata toodetud õhutõrjekomplekside arvu. Ainuüksi komplekse S-125 toodeti näiteks ekspordiks ca 500( mis lubaks arvata, et riihisisene tootmine oli märksa suurem) ja riigi kokkukukkumise hetkeks olineid selleks ajaks muldvanu komplekse rivis ikka veel ligi 300.

loome siis teistpidise trummiliku hüperbooli - tsaariajal peeti tallinna kaitseks miinimumiks 305mm. rannakaitsesuurtükke, nüüd miskid vennad arvavad, et õlaltlastavad 170mm raketikesed peaksid sama töö ära tegema!!

lemet, tore on , et sa oma lahingpaarilist katad, aga see trummi pidev loll jutt (mida saadab pidev vastu rinda tagumine), on lihtsalt nii tüütu

Kae nalja, ma ei pannud tähelegi, et veidi loogilist arutelu tähendab "lahingupaarilise katmist"
..kõnekas muidugi. Muideks, soomlastel on suurekaliibriliste rannakaitsesuurtükkide patarei Helsingi lähistel siiani mäletamist mööda lahinguvõimeline. Kui nüüd hüperbooli jälgida.

Lemet kirjutas:Linnu elanikkonna suurusega 400 000-500 000 oli liidus 15 kanti ja valdav enamus neist olid ka strateehilises mõttes olulised...

Ega ma vist väga arvutada ei oska...
Praegu on Venemaal 49 linna, milliste elanikkond on 400.000+
Seda peale NLiidu lagunemist.
Kui aga oleks liitnud linnad ka ülejäänud 14 endises liiduvabariigis? Kardan, et isegi 1991 oli neid rohkem kui 15!

PS. Mis tähendab, et see ÕT komplekside arv tuleb jagada ikkagi palju suuremate numbritega, ning tõenäoliselt eriti suurte linnade puhul kordistada …

Täpsutus lisatud - 1989 aastal oli NLiidus miljoni-linnasid 23!

Ega ei oska vist jah. Et lugupeetav tõstatas teema 400 000 elanikuga strateegilise tähtsuseta oblastikeskustest, siis saigi kirja 400 000-500 000. Lihtne, mis? Loomulikult oli ja on ka suuremaid linnu, aga jutuksoleva suurusega linnade arv oli nimelt selline nagu kirja sai. Ja ÕT kompleksid tuleks enne jagamist ikka ka kokku lugeda. S-125 polnud ju teatavasti ülepea ainus kompleks, toona, kui neid ca 300 relvastuses veel oli, moodustas ilmselt märkimisväärse osa ka juba S-300. Lisaks veel S-75 etc. Nii et ma oleks endiselt pisut ettevaatlikum väidetes, nagu olnuks see ÕT komplekside arvukus ENSV territooriumil midagi ainulaadset Nõukogude Liidus. Ei olnud, selliseid piirkondi oli ikka päris mitmeid.

kulla trumm, see nõukaaegne õhutõrjetsoon kolmes balti riigis oli ka vist nõukogude liidu mõistes erakordne. see ei olnud vähimalgi määral seotud eesti õhuruumi kaitsega, vaid oli leningradi kaitsetsoon. lihtsalt kardeti , et balti riikidest oleks olnud kaks suhteliselt lühikest koridori nii moskava, kui ka leningradi peale ja meri oli ju üldse katmata. selle pärast olid ka need SA-5 raketid esimesena tallinna juures püsti, mitte mujal.

kui sa seda ei teadnud varem, siis tore, kui teadsid ja teadlikult jama ajad nagu tavaliselt, siis langeb mu arvamus sinust veelgi.

'

Ei midagi erakordset, taoline "SAM belt" mööda piiri pluss mõningad erald kaitstavad objektid selle taga jooksis vähemast Kaspiani välja.
Ja süsteemide tegevusulatused olid/on suht sarnased, S-125 on umbes võrreldav NASAMS-iga, S-300 Patriotiga ja noh, S-200 taolist asja läänes ei tuntagi.

Kui see Balti suund nii kole tähtis oli, siis miks siia näiteks S-300'd eelisjärjekorras ei tulnud? S-300 tootmine algas 1978 ja NSVL lagunemiseks oli toodetud sadu süsteeme (S-300 kogu tootmisarv on 1000 alla). Eestisse tekkisid need 1990 ja koguses 6 tk.

Ja kuidas see teemasse puutub?

Tunduvalt rohkem kui vk1 loba mingitest "trummi hüperboolidest" eespool.

Kuidasmoodi on see, mida NSVL siia kunagi õhukaitseks veeretas, relevantne 21. sajandi Eesti Vabriigi jaoks?

Taipamaks, kui palju taolist relvastust tegelikult üks õhukaitse vajab. Näiteks.
Siia polnud veeretatud midagi erilist ega ülepaisutatut. Põhilise otsa süsteemidest hõlmas "kordon" piki rannikut (seejuures nt Hiiumaal ei olnud midagi) pluss mõningad süsteemid, mis olid ette nähtud oluliste objektide kaitseks (Tallinn, Tartu-Võru ruum jms).
Seejuures näitas sõjaline kogemus taolise õhutõrje puhul, et ka see ületati suhteliselt kiiresti (Iraak, Jugoslaavia).

Kui siin midagi "NSVL põhist" oli, siis ehk kaugmaa ÕT süsteemid Türisalus ja Karujärvel, sh tuumalõhkepeaga lahinguosad - kõnealused 250 km laskekaugusega asju võib tõesti lugeda puhtalt "B-52 vastaseks" ja taolistel asjadel Eesti kaitsega ühist pole (kaitse huvi ei ulatu meilt Rootsi veteni).
"Taktikalisemad" süsteemid aga ilmselt pandaks analoogsel arvul ja analoogse paigutusega ka täna, kui ülesandeks oleks taoline "kordon" piirialale tekitada.
Paigutatakse tavaliselt nii, et naabersüsteemi tuleulatus ulatub sinuni (katavad üksteist).

Kui nüüd siia konteksti asetada "vajadus" paigutada Euroopasse 1 Patrioti täiendav pataljon, siis võiks seda vabalt nimetada pakasuhhaks. 1 Patrioti pataljoniga pole isegi Eesti-suuruse ala õhukaitse vajadused rahuldatud. Pean silmas sõjalisi vajadusi, mitte Exceli lubatavat, millele siis strateegilise kommunikatsiooni kontor "vajaduse" sildi omistab.

Mis puudutab seda "21. sajandit", siis ei ole asjad kuigi teistmoodi. Kuna Patrioti laskekaugus on analooge sama klassi vene süsteemidega ja maakera on endiselt ümmargune, siis ka vastus küsimusele "kui palju lähteülesandega x" annab analoogse vastuse nii 1987 kui 2019.

Kapten Trumm kirjutas:"Taktikalisemad" süsteemid aga ilmselt pandaks analoogsel arvul ja analoogse paigutusega ka täna, kui ülesandeks oleks taoline "kordon" piirialale tekitada.

Kas on ja kui jah, siis miks?

Kapten Trumm kirjutas:Mis puudutab seda "21. sajandit", siis ei ole asjad kuigi teistmoodi. Kuna Patrioti laskekaugus on analooge sama klassi vene süsteemidega ja maakera on endiselt ümmargune, siis ka vastus küsimusele "kui palju lähteülesandega x" annab analoogse vastuse nii 1987 kui 2019.

Pidasin silmas meie eesmärkide ja meie käsutuses olevate vahendite erinevust NSVL omadest, mitte süsteemide tehnilisi omadusi.

Kas õhukaitse eesmärkide erinevus ENSV ja EV tongimistes erinevad põhimõtteliselt?